Põlveprobleemid

Ööga üle(paika) ei läinud.

Kõndida saab, ja jalga saab ka täitsa kõveras hoida ilusti, aga just seal poolepeal mingi asi liigub kedra all, ja teeb valu.

Panengi kohe dr Meinarti juurde aja, samas kolmapäeval veel 1 visiit Oolo juurde, tema peaks ka põlve kohta matsu jagama?

Tervist!

Sooviks väheke infot inimestelt, kelle teadmistepagas võimaldab seda pakkuda.

Nii,lugu siis järgmine:Aastal 2011 vigastasin jalgpalli mängides parema põlve eesmist ristatsidemet(vist oli osaline rebend) ning sooritati artroskoopiline operatsioon.Siis paar kuud hiljem vigastasin uuesti sama põlve kergejõustikus(60m jooksul pidurdusmaal, kuna oli ainult 5-10m vahet aiani.)Pärast seda hakkas mul põlv pea igal vähegi külgmist liigutust nõudval tegevusel niiöelda välja käima,mille tulemusel tuli põlve vesi ning oli paar päeva hell.Aastal 2012 jaanuaris läksin sama põlvega uuesti opile, kus juba lõigati ning paigaldati eesmise ristandsideme transplantaat diameetriga 8mm(kui see peaks üldse midagi ütlema).Kõik see kinnitati kruvidega.Siis käisin füsioterapeudi juures(Svea Miller) ning saime põlve juba enamvähem korda, kuni mai alguses puhtsalt enda lollusest tegin sellele uuesti liiga.Siis jäi ka taastusravi pooleli.3 operatsioon parema põlvega toimus 25.09.2012 ning pm tehti sama asja nagu 2 korral,ainult seekord lõikas Dr.Madis Rahu.Eelnevalt Dr.Annus.Nüüd olen suutnud taastusraviga edukalt tegeleda ega pole olnud tagasilööke.

Niisiiis eellugu on kirjutatud,on mu küsimused järgenevad: Kuna tahaks oma jalgade ümbermõõtu parandada,siis mis aplituudiga on mõtekas üldse kükki teha.Samuti meeldivad ka kastilt kükid,ei teagi kas see on ka kasulik arvestades põlve ajalugu.

Samuti võib siia kirjutada harjutusi, mis aitaks mu jalgade plahvatusliku jõudu parandada.

Tänud kutid !

Tänud!

Ühesõnaga reietaga osa treenimiseks kõlbab hästi Rumeenia jõutõmme.Vahepeal nägin Otti tegemas ka Ben Johnsoni harjutust tagareieile-see vist on lõhkuva iseloomuga arvestades mu põlve ajalugu?.Aga kuidas sa suhtud näiteks ühe jala hüpetele?Täna just vaatasin ning parema jala hüppevõime on masendav..oleks vaja kuidagi seda taastada.Oskad ehk soovitada midagi selle parandamiseks?

Mina vigastasin oma põlve kastilt kükke tehes 2011. a jaanuaris. Operatsiooni tegi dr. Tein 2011. a juunis. Operatsioonile vahetult järgnenud päeval hakkasin sõitma rattaga ja tegema taastusraviharjutusi kummilindiga. Varsti hakkasin ka kasutama stepperit/ellipsit. Kaks nädalat pärast operatsiooni tegin esimest korda kükki – esialgu kerge raskusega ja väga kõrgelt (u veerandkükke). Aegamööda tegin üha sügavamat kükki üha suurema raskusega ja u kuu-poolteist pärast lõikust jõudsin poolkükkideni. Esimese korralikuma täisküki-treeningu tegin ligi kaks kuud pärast operatsiooni. Mõneti andis põlv jalatreeningu ajal end tunda kuni oktoobrini/novembrini. Seetõttu jätsin mõned treeningud katki või tegin algselt plaanitust väiksema koormusega. Joosta tohtisn esimest korda alles kaks ja pool kuud pärast lõikust. Alates 2011. a lõpust pole põlvega enam mingeid probleeme olnud. Taastumine on olnud täielik.

Mina leian, et õige oli see, et ma hakkasin jalga kohe koormama, tegelesin pidevalt taastusraviga ja tõstsin aegamööda raskust. Rahmeldada pole operatsioonijärgselt õige; samuti pole õige lasta asjadel oma rada minna – taastusraviga tegelemine on väga oluline.

Peale 2 operatsiooni lebasin pea nädala lihtsalt voodis ega liikunud, kuna põlv oli väga paistes ning vedeliku täis.Pm sinna kadus ka mu jala lihasmass.Peale 3 ndat operatsiooni viskasin juba 7ndal päeval kargud nurka.Ei teagi, millest selline äärmuslik vahe, kuid viimane lõikuse operatsioonijärgsed 3-4 nädalat sujusid hoopis paremini kui enne.Näiteks ei saa ma siiamaani minna täielikult kükki(reied vastu sääri), kuna parem põlve painduvus ei ole enam see.

Kastilt kükk meeldib mulle endale ka, kuna seal saab kasutada suuremaid raskusi.On ikka tunne,et midagi on ka seljas ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.Viimased 2 nädalat olengi seda kasutanud eesmärgil parandada vähegi plahvastusliku jõudu.Alla aeglasti ning nii kiirelt üles kui vähegi võimalik.

Viimane lõik on väga õige, aga mina ise poleks sulle sellist taastusravikava riskinud teha ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ja miks sa tavalist kükki nii ei tee ” srcset=”/uploads/emoticons/happy@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ? Mulle ei meeldi selle harjutuse juures see, et tegelikult kui te sinna kastile istute, ja hakkate uuesti tõusma, siis vahepeal lähevad jalalihased lõdvemaks (võrdle sama asendiga kui sul pinki all poleks) ja siis tullakse hooga üles – hoog ja suurem raskus käivad läbi põlve ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Minumeelest ikkagi ei tohiks raskustega pushida, pigem proovida teatud raskusega maksimaalset treeningefekti saada.

Loomulikult ootan vastuväiteid, ma ise pole väga kõva kastikükimees ” srcset=”/uploads/emoticons/happy@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Sinu soovitus siis pigem on loobuda kastiga kükkimisest ning pigem rõhuda poolkükile korralikuma tehnikaga?

Eks ma seda taastusravi tehes ikka olin väga tähelepanelik selle osas, milist “tagasisidet” ma põlvelt saan. Kui midagi imelikku tundsin, jätsin harjutuse pooleli ja proovisin midagi muud. Läbi valu ma midagi ei teinud. Aga kastilt kükki olen ma pärast vigastust teinud kergemate raskustega. Enam mingeid maksimaalseid pingutusi ma selles harjutuses ei tee. Põhjus on just seesama, mida sa, gmaster, mainisid – kastile istudes kaob pinge ära ja tõusmispingutus tundub olevat oluliselt koormavam (ja “lõhukvam”) kui tavalise küki puhul.

Imo kui kulturism või jõutõstmine pole eesmärgiks siis polegi mingit põhjust mingite tonnidega kükkida. Kui enda koibi vaatan siis olen suhteliselt rahul, olgugi, et kõik kükkimised saab tehtud kas tavaküki puhul 50kg-ga või siis välja-asted, traditsiooniline hack kükk või sissy squat täiesti ilma raskusteta või väga väikeste 10-20kg koormusega. Kui täiesti aus olla siis krt kannataks vbl isegi klassikasse selliste koibadega ronida, või vähemalt kõige hullem poleks. Koduse treeningu kohta enamvähem.

Seega kui võtta nüüd harrastaja ette kellel jalgade mass või jõud otseselt millekski vajalik pole, siis tundub seda enam loogiline jäädagi suhteliselt väikeste raskuste juurde. Rõhuda tehnikale, pikemad seeriad, tihedam treening. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>