Põlvehäda?
- This topic has 18 replies, 9 voices, and was last updated 19 years, 10 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Mul on hiljuti põlved natuke valutama hakanud. Aga ei tea millest… jutu peale mis ma lugenud olen arvaksin et kükist, aga tehnika on mul OK ja soojenduseks teen 1-2 seeriat ette ka (+ veel säärte sirutusi ette). Aga kui häda on kükkidest, siis kas peaks olema kükkimise ajal põlvedes valu (kellelgi kogemusi)? Mul igastahes kükkides pole häda midagi. Mõnikord kõndides on lihtsalt imelik tunne, mõnikord ka natuke valus, aga väga natuke ja läheb ruttu üle. Aga seda esineb iga päev
Huvitav on see, et kõige rohkem valutab peale seljasirutusi. Teen horisontaalsel kaldpinnal keretõsteid lisaraskusega ja kui pingilt maha ronin on jalad kanged nagu puupakud ja põlved valutavad ka (umbes 5-7 sekundit, siis läheb üle). See on nagu kahtlane, et sellest võiksid põlvehädad tulla.
Ja kui põlved valutavadki, kas see on siis alati kõhre kulumisest? Et söön rohtu siis mõne kuu pärast korras. Kumb see õige rohi üldse oli, mõnele soovitatakse kollageeni (No.1) teistele glükosamiini?
Väga raske öelda
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mõlemad põlved valutavad võrdselt? Ei pruugi olla kõhre kulumisest – alati võib ka mõne sideme venitus olla ja kindlasti veel midagi…
Võibolla proovid kükile vahelduseks kükki kastile?
kas sul jalad sirgelt või kronksus olekus harjutusi tehes?
sest olen kuulnud, et kui sirgete jalgadega harjutusi teha võtab põlved läbi kiiresti.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ei, vasak põlv.
Muidu põlved on sirged jah
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Seal seljasirutuspingil ei saa kuidagi kõverdada jalgu. Ja olen tähele pannud, et natuke annab ka tunda GM tehes (seal põlved u 90-95% sirged), peale harjutust kõnnin siis on valus natuke. Pidasin seda juhuslikuks, nagu koduski vahel kõndides korraks tuikab, aga vbl on tõesti et mul jalad liiga sirged ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma ise olen kuulnud, et kui põlved sirged siis mõjub kõõlustele, aga et ka põlvedele seda kuulen esimest korda
Hiljuti ei ole jooksnud ka (aga põlv hakkas just ihljuti valutama, 1-2 nädalat). Hüppeid ei tee. Täna sai küll joostud lumes pool tundi, kuid see ei puutu asjasse. See valu ei sega midagi, lihtsalt vahel kõndides lööb korraks, või tekib imelik tunne :S
Huvitab, et millest see on. Asi praegu pole veel midagi, aga paljudel kellel nüüd põlvehädad on algas see samamoodi, väikeste valudega ja läks järjest hullemaks. Mul pole kunagi põlvedega mingeid hädasi olnud ja nüüd järsku tuli, siis midagi on viltu. Ei tahaks et asi hullemaks ka läheks, sellepärast tahakski teada, et millest see võib olla või mida teha esialgu.
Teed sa täis- või poolkükke?
Ehk on abiks: Kliinik.ee artikkel
Täiskükke. Olen lugenud tehnikate kohta palju-palju. See peaks mul suht korras olema. Poolkükk pidi põlvedele isegi halvem olema kui täiskükk. Venitusi teen ka peale trenni, ei tea kui palju neist abi küll on, põlv pole lihas ju…
Kasvuea kohta ma ei tea, olen kuulnud küll aga ei usu eriti sellesse.
Aga kas ma ei peaks siis muretsema ja kõike samamoodi edasi tegema? Ma pabistasin, et kui midagi ette ei võta läheb asi väga tõsiseks ja ei saa üldse enam jalatrenne teha. Nt kui kuu aja pärast üle ei lähe siis on midagi tõsisemat viga? Muidu seljasirutused on jah kehvad, pukilt maha ronides on ikka jube tunne jalgades. Jalad on seal täiesti sirged, keretõsteid teen 15kg lisaraskusega. Aga kas sellisest asjast mingit tõsist vigastust võib saada, iseenesest nii süütu harjutus?
Edit: Olen varsti 16
Kõik keeled räägivad vastupidi, et just täiskükk lõhub ja kulutab rohkem jalgu. Mina ei tee üldse kükke raskustega, teen niisama. Praegu pole muidugi viga kükke teha, aga mõelge millised on teie põlved paarikümne aasta pärast.
Kükk tehtuna tervete jalgade ja korrektse vormiga ning mõistlike ja mõistlikult progresseeruvate raskustega tugevdab kõiki pehmeid kudesid, mitte ainult lihaseid. Ja paarikümne aasta pärast on hea olla.
See on ideaalvariant. Pahatihti läheb aga vastupidi. Pakun, et enamus pika staaziga treenijaid on erinevaid jalavigastusi põdenud. Tegin ka ise kangiga kükke, kuid erinevaid artikleid lugedes jõudsin veendumusele, et nii see asi ikka ei lähe.
Üks legendaarne kergejõustikutreener (nime kahjuks ei tea, oli kunagi mingis Eesti päevalehes artikkel) kirjutas, kuidas tal on paha vaadata noori kangiga kükke tegevaid noorsportlasi. Muidugi on see kõik vajalik edukaks sportlaskarjääriks, kui kes tuult külvab, see tormi lõikab!
Sellepärast ongi minu arvates oluline suur varieeruvus harjutustes ja piisav puhkeaeg.
Näiteks mina ise plaanin teha nii:
Alustan väikeste raskuste ja suhteliselt suurte kordustega nii et nädalas üks päev teen kükki ja kahepäevase vahega teen küki variatsiooni või kükki sisaldavat harjutust (kükk kangiga ees, kükk kastile, tõukamine, rebimine) või jõutõmmet.
Siis lähen edasi nii, et suurendan raskusi teise päeva harjutustel, aga mitte kükil.
Siis suurendan progressiivselt küki raskusi, kasutades erinevaid kavasid – 5×5; 2×5; 3×3; 9×1 jne. ja teisel päeval kas kerge jõutõmme, tõukamine, rebimine või üldse mitte midagi.
Seda siis kuni saan kätte soovitud maksimumi (milleks võtan ilmselt 180 kg, 70 kg kehamassi juures, kui see tuleb “liiga kergelt”, lähen veel edasi).
Kui see käes, siis jätan raskusega küki täiesti välja ning jääb ainult jõutõmme ning tõukamine (eelkõige) ja rebimine ning aegajalt keharaskusega kükid intervalltreeningus.
- You must be logged in to reply to this topic.