Pöidla-, randmetrauma. Halb paranemine!?
- This topic has 25 replies, 10 voices, and was last updated 13 years, 1 month tagasi by
.
-
Postitused
-
Ma olen oma mõlemad randmed ära murdnud, poisikesest peast kakeldes. +20 aastat möödas ja ikka valutab.
Aluses tehti röntgen, sealt ei nähtud midagi. Kui ikka valutas paar kuud, siis sain mingile paremale arstile. Valesti kokku kasvanud luumurd oli diagnoosiks. Lahenduseks oli, et lööme lahti uuesti ja paneme õieti kokku. Arva, kui kiiresti ma sealt sääred tegin.
Aga lamades surumist teha ei saa. Üldse kõik raskused, nii suruvad kui tõmbavad, on mul võimalikud nüüd ainult sirge randmega. Paindes ranne = kohene valu.
Mul on ka praegu võimalik kätt jõuliselt (surumine, tõmbamine) kasutada vaid siis kui see randmest sirge on. Hetkel ei anna kätt maha toetada (võimlemisharjutuste puhuks, kätekõverdusteks) kuna see lihtsalt ei paindu, eks ta ole veel haige kah.
VÄGA ebamugavad on need raksud mis kätt randmest liigutades tekivad. Raksud on nii otse randems kui ka käelaba seljakul. Ja kohe väga kõva häälega ja korraga ca 3 raksu.
Täna ärgates oli käsi väga valus. Ei tea, kas siis eilne suurem ragisemine tegi teda tundlikumaks.
Tegelik elu näitab, et inimeste ootused tervenemisele on alati suuremad kui organism võimaldab. Tervenemisprotsess toimub, sest, nagu ma aru saan, rõntgen mõrasid ei näidanud, rahulolekus enam ei valuta, tähendab närviretseptorid taastuvad. Paistetus on vähenenud või üldse puudub.
Järelraviga tegeleb perearst ja füsioterapeut. Perearst saadab vajadusel röntgeni, ultrahelisse, need protseduurid on tavaliselt elava järjekorra alusel tehtavad, kokku kulub vast paar tundi.
Eks ootused ole vist suuremad jah. Samas ei tea ka kui pikk on normaalne paranemisaeg, millega enamvähem arvestada. 2 nädalat või nt 2 kuud, hoopis, tugevama põrutuse korral?
Kui käsi rahulikult on, siis vahest annab veel nõrka valu (harvemini tugevamat) kuid enamjaolt on ta pigem valutu, jah.
Suurt paistetust pole kordagi olnud. Teravama silmaga oli mõniaeg näha, et üks ranne tõesti natukese jämedam aga see oli nii minimaalne. Probleemid pole kordagi silmaga nähtavad olnud (paistetus, punetus, sinikas) kuid see-eest sisemiselt on kannatusi palju olnud.
Sinikas nüüd midagi erilist ei ole aga mainin ikka, et see tekkis ca 5 päeva peale traumat ja oli terve käelaba seljaku suurune, hele, vaevu märgatav.
Võtan täna perearstiga ühendust. Elan Keilas ja ehk saan kiiremini ka röntgenisse siis (Keila haiglas see olemas)
Eks ootused ole vist suuremad jah. Samas ei tea ka kui pikk on normaalne paranemisaeg, millega enamvähem arvestada. 2 nädalat või nt 2 kuud, hoopis, tugevama põrutuse korral?
Kui käsi rahulikult on, siis vahest annab veel nõrka valu (harvemini tugevamat) kuid enamjaolt on ta pigem valutu, jah.
Suurt paistetust pole kordagi olnud. Teravama silmaga oli mõniaeg näha, et üks ranne tõesti natukese jämedam aga see oli nii minimaalne. Probleemid pole kordagi silmaga nähtavad olnud (paistetus, punetus, sinikas) kuid see-eest sisemiselt on kannatusi palju olnud.
Sinikas nüüd midagi erilist ei ole aga mainin ikka, et see tekkis ca 5 päeva peale traumat ja oli terve käelaba seljaku suurune, hele, vaevu märgatav.
Võtan täna perearstiga ühendust. Elan Keilas ja ehk saan kiiremini ka röntgenisse siis (Keila haiglas see olemas)
Sain täna kella 11.30-ks perearstile aja
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kas selliseid asju uuritakse ainult röntgeniga või ka ultraheliga (nagu eespool keegi mainis)? Kummaga tulemused paremad on? Röntgeniga ei ole minu arust muud näha kui luid aga käe sees on muidki asju, mis viga võivad olla saanud.Ilmselt kõik, mis foorumirahvas siin selle teema kohta teha saab, on ainult spekuleerida. Kõige parem- lasta ikka arstil asja uurida spetsvahenditega ning võimalusel minna spordiarsti juurde.
Sain täna kella 11.30-ks perearstile aja
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kas selliseid asju uuritakse ainult röntgeniga või ka ultraheliga (nagu eespool keegi mainis)? Kummaga tulemused paremad on? Röntgeniga ei ole minu arust muud näha kui luid aga käe sees on muidki asju, mis viga võivad olla saanud.Mõlemad protseduurid võiks ära teha, et olla kindlam, et midagi kahe silma vahele ei ole jäänud.
Ilmselt kõik, mis foorumirahvas siin selle teema kohta teha saab, on ainult spekuleerida. Kõige parem- lasta ikka arstil asja uurida spetsvahenditega ning võimalusel minna spordiarsti juurde.
Spordiarstid on tasulised, kaasa arvatud kõik protseduurid, mida nad teevad. Pealegi ei ole mingit vajadust spordiarsti poole pöörduda. Raviskeemid on nagunii samad. Ja arvad et, kui spordiarst su kätt silitab, siis paraned kiiremini, võrreldes sellega kui sama teeb traumatoloog.
Mõlemad protseduurid võiks ära teha, et olla kindlam, et midagi kahe silma vahele ei ole jäänud.
Esimesena loevadki pilti radioloogid, teised arstid loevad seda, mida need on vastuses kirjutanud.
Eks ootused ole vist suuremad jah. Samas ei tea ka kui pikk on normaalne paranemisaeg, millega enamvähem arvestada. 2 nädalat või nt 2 kuud, hoopis, tugevama põrutuse korral?
Kui käsi rahulikult on, siis vahest annab veel nõrka valu (harvemini tugevamat) kuid enamjaolt on ta pigem valutu, jah.
Suurt paistetust pole kordagi olnud. Teravama silmaga oli mõniaeg näha, et üks ranne tõesti natukese jämedam aga see oli nii minimaalne. Probleemid pole kordagi silmaga nähtavad olnud (paistetus, punetus, sinikas) kuid see-eest sisemiselt on kannatusi palju olnud.
Sinikas nüüd midagi erilist ei ole aga mainin ikka, et see tekkis ca 5 päeva peale traumat ja oli terve käelaba seljaku suurune, hele, vaevu märgatav.
Võtan täna perearstiga ühendust. Elan Keilas ja ehk saan kiiremini ka röntgenisse siis (Keila haiglas see olemas)
Tõenäolisem on kaks kuud ja enamgi. Päris endiseks ei saa vigastatud koht enam kunagi, kahjuks. Igapäeva elus ta võib olla tunda ei anna, aga ekstreemoludes kindlasti. Nii on.
Aitäh vastuste eest, ma olen väga palju kasulikku infot saanud!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Käisin perearsti juures ära. Näitas mulle võimlemisharjutusi/massaaži, mida vaikselt käele teha ja nii iga päev. Soovitas külma-sooja vanne (kordamööda) – pidavat väga hästi aitama. Kui tahan kusagile saatekirja, siis annab selle, ise arvas ta, et ortopeedile.
Arste ja radiolooge on erinevaid. Ma käisin oma randmevaludega 2 aastat arstide juures (2 tuntud nime). Probleem selles, et ühe kämblaluu otsas on mingisugune tugev moodustis – tulemuseks ei kannata käsi põrutusi, väänamist, keeramist (kruvide keeramine, haamriga naela löömine jne) ja kangiga surumist muidugi ka. Tehti paar korda röntgen ja korra MRT. Üks arstidest soovitas 2 kuud ortoosi kanda ja kätt mitte liigutada ja kui pärast jälle valutama hakkab, siis jälle 2 kuud jne. Ühe korra tegin selle 2 kuud läbi, oli päris ebameeldiv ja teiste arstide käest olen kuulnud et nii kaua ei tohi liikumatult hoida liigest üldsegi.
Lõpuks läksin kolmanda arsti juurde, ta katsus rannet vaatas radioloogi vastust, et luulised struktuurid on muutusteta ja pilti ennast ka.
Ütles nii: no kuidas on muutusteta, selgelt on ju näha moodustis, mis seal olema ei peaks.
Diagnoos on “carpal boss” ja jaanuaris lähen lõikusele.
Pikk jutt, aga mõte on selles, et mitte alla anda ja kannatada vaid leida lõpuks keegi kes aitab.
Endalgi olnud kogemus kus esimese röntgeni põhjal pandi diagnoos. Hiljem tehti teises kohas uus, kus radioloog arvas, et kõik korras. Kirurg vaatas pilti ja tema arvamus oli, et pildilt on ju näha, et ei ole korras ja nõustus esimese diagnoosiga. Sellest tekkis aga probleem perearstiga, kes nägi seda, mida näha tahtis ehk et kõik on korras ja üritas mulle selgeks teha, et ma olen simulant.
- You must be logged in to reply to this topic.