Plusse ja miinuseid?

Kas sellel teisel artiklil mingisugune teaduslik alus ka on? Või on selle jutu autor lihtsalt ise välja mõelnud? Ma ei leidnud ühtegi tsitaati ega viidet uuringutele. “Ühes kohas tegi keegi ükskord kunagi mingi uuringu” ja selle põhjal tehakse suuri järeldusi.

Ma ei ole küll mingi teadlane ega toitumisspetsialist, aga see artikkel ei jätnud küll usutavat muljet.

Ja noh, absoluutset tõde polegi olemas, mulle tundub. Üks uuring näitab ühte, teine uuring näitab midagi muud. Üks spetsialist soovitab ämbritäie süsivesikuid süüa, teine soovitab kilo seapekki ja liiter hapukoort päevas. Igaüks usub seda, mis tema puhul toimib.

Tänapäeval tervislikuks peetav toit, milles pearõhk on asetatud süsivesikutele, on inimajaloos üsna uus nähtus. Inimene sööb, et saada energiat ja organismi ülesehitamiseks vajalikku ehitusmaterjali. Kuigi täiskasvanuks saades kasv peatub, uuenevad inimkeha rakud elu jooksul mitmeid kordi. Tervisehäired tekivad siis, kui meie toidulaualt mõni tähtis ehitusmaterjal puudub. Inimkeha on üles ehitatud vesi 70%, proteiinidest 7%, rasvadest 20% ja mineraalidest 3%. Kes tahab teada tõde, peab ajas tagasi liikuma. Milleks imetleda üksikuid komeete kui tähed on olnud taevas miljoneid aastaid?

Ega Zilmer ka miski muinasjutukana ei ole, kes ainult kuldmune muneb.

Aga Eintsius jah – hari ennast veel:) Praegu on sinu nõuannetes alati segamini faktid, sinu isiklik arvamus, teiste isiklik arvamus ja fiktsioon, nii et ei ole võimalik eristada mis on mis. Sellise asja vältimiseks üritan ka ise vahel moka maas hoida ja mitte lahmida (nagu ma siis tegin kui selle foorumiga liitusin:P).

Teine artikkel on iseenesest õige KUID esimene müüt kujul, et „Organism saab korraga seedida ainult teatud koguse valku…” on siiski tõsi mitte müüt. Müüdid on need, mis ütlevad, et tegemist on mingi kindla orienteeruva kogusega (näiteks tüüpiline 30 grammi). Reaalselt sõltub see indiviidist, valgu tüübist ning muudest toiduainetest, mis valguga koos tarbitakse.

Tegelikult on orienteeruv ühe korra orienteeruv imenduvus väga lihtsalt välja selgitatav katse-eksituse meetodil:

Tarbi olukorras “N” valku “X” kogus “Y”. Kui tunned end pärast seda hästi, tarbi järgmisel korral olukorras “N” valku “X” kogus “Y+Z”. Kui tunned peale seda puhitust, gaase või ebamugavust kõhus, siis vähenda kogust, kui ei siis suurenda.

Seda kõike loomulikult eeldusel, et inimesel on soov teatud (suures) koguses valke tarbida üldse ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Mina tõsise algajana ei näe Eintsiuse postituses neid “valesid väiteid”. Kas keegi targem oleks nii kena ja seletaks lahti, mis seal nii valet siis on ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>?