Plahvatusliku jõu trenn
- This topic has 51 replies, 24 voices, and was last updated 15 years, 11 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Räägitud on jõutõmbest, kükist, rebimisest, rinnale võtust.
Aga miks keegi ei räägi rebimise või tõukamise tõmmetest?
Tükk maad rohkem “plahvatust” kui jõutõmbes ja vähem tehnilist pagasit nõudev kui rebimine ja kangi rinnale võtmine.
Need on jah plahvatuslikud, aga neid on jõle raske sooritada. Mingi tõstmisega tegelenud vend peab õpetama ja seda päris pikka aega. Spartas on näha tüüpe, kes juba üle poole aasta on vaikselt klassikalist tõstmist harjutanud, kuid ei tule ikka välja.
Räägiti nendest ka: “Vastus on, et sobib ideaalselt, samamoodi nagu ka kükk, rinnale võtmine või rebimine, samuti kõikide eelnevalt nimetatute tõstete variatsioonid.”
Kuidas need harjutused üldse välja näevad? Äkki olemas mingi youtube näide vms.?Ma arvan et ta mõtleb klassikalise tõstmise harjutuste variatsioone ning abiharjutusi mida on näha siin:
http://exrx.net/Lists/PowerExercises.html
Igasugused power snatch’id, hang pull’id, power clean’id jne…
Ma arvan et ta mõtleb klassikalise tõstmise harjutuste variatsioone ning abiharjutusi mida on näha siin:http://exrx.net/Lists/PowerExercises.html
Igasugused power snatch’id, hang pull’id, power clean’id jne…
Ahh krt, power clean ja power snatch olen isegi teinud (proovinud), ei teadnud et neid eesti keeles nii nimetatakse. Ajuvabad nimetused küll välja mõeldud, ma esimese hooga mõtlesin et rebimise tõmme on nagu jõutõmme ainult et haare on lai nagu rebimisel.
Kahju, et teemaalgataja pole oma plahvatusliku jõu rakendamise kohta midagi öelnud. Saaks palju täpsemalt kirjeldada mida eesmärkide saavutamiseks tegema peab.Tahan ühineda kas mma-ga v taipoksiga. Selline mulje on jäänud, et trennis on füüsilises pooles põhirõhk plahvatuslikul jõul, niisiis tahan selleks ette valmistada.
Veidi offtopic aga tahtsin küsida, et mis värk on kui mul küki trennist alati kõige rohkem valusaks jääb reie sisekülg. Tahaks, et kõige rohkem vatti saaks ikka reie pealmine osa ja väliskülg. Kas peaks muutma jalgade asetust või just seda kuidas tallad asetsevad? Kükin muidu enamvähem õlgade laiuselt, varbad kergelt väljapoole suunatud.
Veidi offtopic aga tahtsin küsida, et mis värk on kui mul küki trennist alati kõige rohkem valusaks jääb reie sisekülg. Tahaks, et kõige rohkem vatti saaks ikka reie pealmine osa ja väliskülg. Kas peaks muutma jalgade asetust või just seda kuidas tallad asetsevad? Kükin muidu enamvähem õlgade laiuselt, varbad kergelt väljapoole suunatud.Omast kogemusest ütleks, et varbad väljapoole suunatult ja jalad suhteliselt laiali teeb tõesti rohkem sisekülge. Varbad otse suunates saab vatti rohkem pealmine ja välimine osa. Katseta
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>tõuke või rebimis tõmme siis kõige parem ikka…
Veidi offtopic aga tahtsin küsida, et mis värk on kui mul küki trennist alati kõige rohkem valusaks jääb reie sisekülg. Tahaks, et kõige rohkem vatti saaks ikka reie pealmine osa ja väliskülg. Kas peaks muutma jalgade asetust või just seda kuidas tallad asetsevad? Kükin muidu enamvähem õlgade laiuselt, varbad kergelt väljapoole suunatud.Sul jalad laiemalt kui õlad eks? Ehk siis suht lai kükk. Ise teen õlgade laiuselt ja siseosa ei anna üldse tunda. Kui teen sumo tõmmet, on kohe tunda sisekülgedel pinget ja järgmine päev hellad
Sul jalad laiemalt kui õlad eks? Ehk siis suht lai kükk. Ise teen õlgade laiuselt ja siseosa ei anna üldse tunda. Kui teen sumo tõmmet, on kohe tunda sisekülgedel pinget ja järgmine päev helladKui, siis hästi natuke laiemalt kui õlad. Aga proovin järgmine kord varbad rohkem otse hoida. Vaatan, mis teeb.
Törts ikka välja poole hoida. Muidu suht väänab jalga, eriti kui jalad veel nats laiemalt kui õlad.No mitte täitsa otse, aga hästi kergelt kui väänama hakkab. Mul näiteks ei valmista raskust täitsa otse hoida. Füsioloogia on erinev.
Pean sobivamateks harjutusteks ikka rebimist ja tõukamist mida kasutavad enamus plahvatust nõudvate spordialadega tegelejad.jõutõmbes erilist plahvatust ei näe,kui siis väike sädePool rebimisest ja tõukamisest ongi jõutõmme:P
Keegi enne mainis ka muid rebimise ja tõukamise harjutusi, ehk siis hang pull, power shrug, hang clean, hang snatch- ma ütleks, et need on väga head harjutused plahvatusliku jõu arenguks+ need on kriitilised harjutsed täisamplituudis klassikalise tõstmise õppimiseks!
Paremaks ettekujutuseks,et kuidas plahvatuslikku jõudu treenitakse, ma viskaks siia ühe lingi elukutselise sprinteri treeningust. Tema treeningkoormus närvisüsteemile on meeletu, nii et ärge seda kava eeskujuks võtke.
Vähemasti kui olen plüomeetria kohta lugenud, siis enne tõsisemate plüomeetriliste harjutuste kallale asumist on soovitatud eelnev tegelemine jõutreeninguga, kuna see teeb lihased, sidemed ja kõõlused tugevamaks ning vigastuste risk kasvõi nende sügavushüpete sooritamisel on oluliselt väiksem. Kasvõi siinsamas räägitakse sellest:Täpselt nii see on. Paljud kiruvad neid hüppeprogramme, et tekivad põlvedele vigastusi ja jäävad valusaks, et peab programmi pooleli jätma. Aga need inimesed lihtsalt ei tea, millest see tingitud on. Toon näite korvpallurite ettevalmistusest hooajaks. Kõigepealt on rahulikumad trennid, aeroobse suunitlusega pikemad jooksud, pikemad seeriad jõusaalis. Kõik selleks, et laduda see põhi alla. Selle pealt minnakse edasi juba lühemate seeriate peale jõusaalis, samuti plahvatuslikumad harjutused (plümeetria), kiirus jne….Kõik tuleb loogiliselt üles ehitada.
Näiteks sügavushüpete puhul (mis on muide väga head ka küki raskuste suurenemisel) on üldine soovitus selline, et sportlane peab enne nende juurde asumist suutma kükkida enda kahekordse keharaskusega. Targad raamatud väidavad nii, aga minu arust on see liigne. Tahaks näha 90 kilost Eesti pallurit, kes suudab 180ga kükkida. Ja sügavushüpete puhul saab loomulikult kõrgust reguleerida.
Samas kui ei suuda 1,5xkehakaaluga kükkida, siis ta ka ei suuda nii suurt jõudu rakendada, s.t. et ta ei saa seda koormust liigestele tekitada. Seda muidugi üles hüppamisel. Sügavhüppete korral teeb selle töö aga gravitatsioonijõud ja kehamass ära.
Nüüd kui mõelda, et tal see baasjõud on nii väikene, siis tal polekski mõtet hüppeharjutustele keskendudagi.Ta saaks palju rohkem kasu arendades lihtsalt maks jõudu. Ma leian, et see 1,5xkehakaaluga küki eeldus on pigem selleks, et siis on see baasjõud juba olemas ning on mõtet juba treenida oma jõudu võimaliku lühikese aja jooksul rakendama.
- You must be logged in to reply to this topic.