Plahvatusliku jõu trenn

Plahvatusliku jõu trenn:

* vastupanu 50% maksimumist

* kordusi 8

* seeriaid 3

– negatiivne osa liikumisest rahulikult

– paus paar sekundit

– positiivne osa maksimaalse kiirusega

Olen nõus sellega et jõutõmbega küll max kiirust ei arenda.

Kui teevad siis väga vähesel määral ja oleneb kuidas seda teha,seljaga sikutades küll midagi ei anna

Ära sprott tee nalja, seisa kahe jalaga maas vii käed taha, püsi selles asendis ja analüüsi seda asendit. See asend on sisuliselt sama nagu jõutõmbe lähteasend:

http://www.in.gov/ilea/images/fitjum1.jpg

Keskmine asend kolmest pildist. Käed tõmbe korral ei ole mitte ainult taga, vaid hoiavad kangist. Hüpates paaristõukega üles või tehes jõutõmmet on ülakeha, aga ühtlasi ka kogu keha sirgestajateks täpselt samad lihased – tagumine lihaskompleks (reie – tagakülg, selgroosirgestajad ja tuhar ning eest reie – nelipealihas). Hüppel on juures lisaks veel säärte jõud, mida mõistagi tõmbega ei treeni, kuid mis panustavad hüppesse ka vaid 10 – 15%. Nii, et tõmme on vägagi plahvatust arendav harjutus.

Lisan siia ka oma kommentaari artiklist “Miks kõik lihased pole võrdsed”, kus küsiti ka plahvatuse kohta:

“Foorumis küsiti ka plahvatusliku jõu kohta. Hea plahvatusliku jõu taseme üheks eelduseks ongi see, et müofibrillid suudavad jõuliselt (kiirelt) kokkutõmbuda, seda JÕULISELT JA KIIRELT, tuleb siinkohal sünonüümidena võtta. Kiire lihas kontraheerub jõuliselt ja jõuline lihas kiirelt. Mõistagi ei sõltu mingi liigutuse plahvatus aga ainult lihase kiirest kokkutõmbumisvõimest. See sõltub ka lihast innerveerivatest närvidest ja nende arengust (mida kiiremini jõuab impulss mööda närvi lihasesse, seda kiiremini see kokku tõmbub), mida jõutõstjad arendavadki kiiretel päevadel kerge raskusega läbi kaheste ja kolmeste seeriate. Samuti sõltub see (plahvatus) lihase elastsete komponentide arengutasemest, mida arendame läbi spetsiaalsete plahvatuslike ja lihase venivaid omadusi ärakasutavate harjutuste. Vot nii on lood!!!”

Siinkohal lisan veelgi, et loomulikult, jõutõmme ei ole kaugeltki ainus võimalus, mis plahvatust ja võimsust arendada võimaldab. Küll aga arendab see harjutus kindlasti eelpool nimetatud omadusi.

Kahju, et teemaalgataja pole oma plahvatusliku jõu rakendamise kohta midagi öelnud. Saaks palju täpsemalt kirjeldada mida eesmärkide saavutamiseks tegema peab.

Pean sobivamateks harjutusteks ikka rebimist ja tõukamist mida kasutavad enamus plahvatust nõudvate spordialadega tegelejad.jõutõmbes erilist plahvatust ei näe,kui siis väike säde

Vähemasti kui olen plüomeetria kohta lugenud, siis enne tõsisemate plüomeetriliste harjutuste kallale asumist on soovitatud eelnev tegelemine jõutreeninguga, kuna see teeb lihased, sidemed ja kõõlused tugevamaks ning vigastuste risk kasvõi nende sügavushüpete sooritamisel on oluliselt väiksem. Kasvõi siinsamas räägitakse sellest:

http://www.sport-fitness-advisor.com/plyometrics.html

“As a precaution it has been suggested that athletes have a substantial strength training background. The criteria often cited is that the athlete should be able to back squat 1.5-2x bodyweight (2,3,35) for lower body plyometrics and bench press 1x bodyweight for upper body plyometrics (3,35).”

Räägitud on jõutõmbest, kükist, rebimisest, rinnale võtust.

Aga miks keegi ei räägi rebimise või tõukamise tõmmetest?

Tükk maad rohkem “plahvatust” kui jõutõmbes ja vähem tehnilist pagasit nõudev kui rebimine ja kangi rinnale võtmine.

Kuidas need harjutused üldse välja näevad? Äkki olemas mingi youtube näide vms.?