Plahvatusliku jõu trenn
- This topic has 51 replies, 24 voices, and was last updated 15 years, 11 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Tervist. Sooviksin teada kuidas treenida plahvatuslikku jõudu(mis vahe on tavalisel ja plahvatusliku jõu trennil), mis eeldused/puudused plahvatuslikul jõul n.õ. tavalise jõuga võrreldes on ja kuidas mõjub plahvatusliku jõu trenn lihaskasvule võrreldes tavalise treeninguga. Aitäh abi eest.
Vaata siit: http://exrx.net/Lists/PowerExercises.html
Mis plahvatlusliku jõu eesmärgiks on? Kaugushüpet, jooksu jm. aitab väga hästi jõutõmme. Kõrge seeriate ja madal korduste arv peaks kiirete lihaskiudude aktiveerimiseks sobilik olema.
Tsiteerin Hr. Otterit:
Kiire jõud ilmneb mitmekülgselt, on väga spetsiifiline, raskesti arendatav ja tal ei ole positiivset ülekannet ühelt liigutuselt teisele. Kiire jõud areneb seda efektiivsemalt, mida enam kasutatakse treeningutel kiiruskoormusi ja vähem kestvat aeglast tööd. Harjutust tuleb sooritada maksimaalse pingega ja anda vahendile maksimaalne kiirendus. Sel juhul tagatakse liigutuste kiiruse oluline juurdekasv. Optimaalne vastupanu on 20-40 % maksimaalsest.Mis plahvatlusliku jõu eesmärgiks on? Kaugushüpet, jooksu jm. aitab väga hästi jõutõmme. Kõrge seeriate ja madal korduste arv peaks kiirete lihaskiudude aktiveerimiseks sobilik olema.Lisaks ära unusta ka klassikalisi tõsteharjutusi ( rebimine-tõukamine).
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mis plahvatlusliku jõu eesmärgiks on? Kaugushüpet, jooksu jm. aitab väga hästi jõutõmme. Kõrge seeriate ja madal korduste arv peaks kiirete lihaskiudude aktiveerimiseks sobilik olema.Tsiteerin Hr. Otterit:
ehk kui nädalas teen 3×10 seeria, oleks parem kui teeksin hoopis 5x 10 ja seda nädalas 1korra, või saan ma valesti aru?
ehk kui nädalas teen 3×10 seeria, oleks parem kui teeksin hoopis 5x 10 ja seda nädalas 1korra, või saan ma valesti aru?Kindlasti soovitan sul tutvuta sellise asjaga, nagu on komplekstreening. Siin üks artikkel, mida ise hiljuti tõlkisin – http://www.jssm.org/vol1/n2/2/v2_2pdf.pdf Kindlasti leiad ka mingeid kavasid netis surfates.
Eelpool väljatoodu rinnalevõtt ja rebimine on ühed parimad harjutused jõusaalis. Kindlasti peaksid sooritama erinevaid hüppeharjutusi, ehk plüomeetriat. Kindlasti jäta ka see meelde, et plahvatuslikku jõudu tuleb arendada koos kiirusliku ja maksimaalse jõuga.
Kindlasti soovitan sul tutvuta sellise asjaga, nagu on komplekstreening. Siin üks artikkel, mida ise hiljuti tõlkisin – http://www.jssm.org/vol1/n2/2/v2_2pdf.pdf Kindlasti leiad ka mingeid kavasid netis surfates.Eelpool väljatoodu rinnalevõtt ja rebimine on ühed parimad harjutused jõusaalis. Kindlasti peaksid sooritama erinevaid hüppeharjutusi, ehk plüomeetriat. Kindlasti jäta ka see meelde, et plahvatuslikku jõudu tuleb arendada koos kiirusliku ja maksimaalse jõuga.
Meil Saaremaal on jõutõstmine rajatud puhtalt plahvatuslikule jõule ja ütleme nii et lihas areneb hästi. Küki ja surumis kordused peamiselt kahesed ja kolmesed.
Mis plahvatlusliku jõu eesmärgiks on? Kaugushüpet, jooksu jm. aitab väga hästi jõutõmme. Kõrge seeriate ja madal korduste arv peaks kiirete lihaskiudude aktiveerimiseks sobilik olema.Tsiteerin Hr. Otterit:
jõutõmbega küll mingit plahvatuslikust ei arenda, pigem ikka rebimise ja tõukamisega.
Plahvatuslikkuse arendamiseks peavad treenitavad liigutused ka plahvatuslikud olema. Jõutõmme on aeglane ju.
Sellega panid küll täppi, et kõrge seeriate arv ja madalad kordused.
jõutõmbega küll mingit plahvatuslikust ei arenda, pigem ikka rebimise ja tõukamisega.Plahvatuslikkuse arendamiseks peavad treenitavad liigutused ka plahvatuslikud olema. Jõutõmme on aeglane ju.
Sellega panid küll täppi, et kõrge seeriate arv ja madalad kordused.
Eks jõutõmme aitab ka ikka kaasa et arendada jõudu jalgades ja alaseljas. Ning keegi pole öelnud et jõutõmmet ei või kiiresti plahvatuslikult teha.
Kuid tõepoolest, rebimine, tõukamine ja nende igasugused variatsioonid on vist sobilikumad.
Kindlasti leiad ka mingeid kavasid netis surfates.Kindlasti peaksid sooritama erinevaid hüppeharjutusi, ehk plüomeetriat. Kindlasti jäta ka see meelde, et plahvatuslikku jõudu tuleb arendada koos kiirusliku ja maksimaalse jõuga.
kiire googledamine viis kohe sellele lehele http://www.fitness.ee/upload/Jump_Higher_f…ball_Season.doc
tuleb meelde jutt “Agu Sihvka annab aru ” kuidas poisid treeninisid mingi suurvõistluse kaugushüppeks.
ehk kui nädalas teen 3×10 seeria, oleks parem kui teeksin hoopis 5x 10 ja seda nädalas 1korra, või saan ma valesti aru?Korduste arv tähendab seda numbrit seal x-i taga. Ehk siis 5×1-5 vmt.
Ja jõutõmbe kohta niipalju, et ma ei tea kas see just ideaalne on, kuid paljud sprinterid just seda harrastavad. Usain Bolt mainis kord ühes oma intervjuudest, et talle kükk ei meeldi ja ta ei pane sellele nii palju rõhku kui jõutõmbele.
Korduste arv tähendab seda numbrit seal x-i taga. Ehk siis 5×1-5 vmt.Ja jõutõmbe kohta niipalju, et ma ei tea kas see just ideaalne on, kuid paljud sprinterid just seda harrastavad. Usain Bolt mainis kord ühes oma intervjuudest, et talle kükk ei meeldi ja ta ei pane sellele nii palju rõhku kui jõutõmbele.
Tõmme kaasab siiski kogu keha. Nii et ma täitsa mõistan teda. Ja ka tõmmet annab teha kiiruslikult.
jõutõmbega küll mingit plahvatuslikust ei arenda, pigem ikka rebimise ja tõukamisega.Plahvatuslikkuse arendamiseks peavad treenitavad liigutused ka plahvatuslikud olema. Jõutõmme on aeglane ju.
Sellega panid küll täppi, et kõrge seeriate arv ja madalad kordused.
Jõutõmmet saab ka väga plahvatuslikult teha.
Kui rääkida nüüd plahvatuslikust jõust, siis me peame võimsust silmas. Võimsus on kui kiiresti sa rakendad jõudu. Seega koosneb kahest komponendist: jõust ja selle rakendamise kiirusest.
Esimest saab treenida liigutades raskeid raskuseid vahemikus 4×4…6, s.o. kuskil 80% ühest kordusmaksimumist (individuaalne). Muidugi maksimaaljõud areneb paremini kui teha suurema kordusmaksimumiga, aga kui sul kangi liigutamiseks kulub nii kaua aega, siis see eriti ei kandu su spordialale üle.
Teist saab treenida tehes kiiruslikku treeningut, ntx plüomeetrilised harjutused keharaskusega(üleshüpped jne).
Enne mainiti klassikalist tõstmist, saab ka ilma nendeta hakkama- westside stiilis, kettide ja kummidega. Muidugi viimane tahab erivarustust ning esimene keerulist tehnika õppimist. Ma arvan, et esialgu piisab baasjõu harjutustest ja mõnedest hüppeharjutustest. Edasi progresseerudes võib teha ntx üleshüppeid kang turjal(20% küki ühest kordusmaksimumist). Ja siis kas klassikalisele tõstmistele üle minna.
Plahvatusliku jõu treeningul lihasmass eriti ei kipu kasvama; põhitöö langeb närvisüsteemile. Maksimaaljõu treeningul peaks ikka tulema lihasmassi.
Kui rääkida nüüd plahvatuslikust jõust, siis me peame võimsust silmas. Võimsus on kui kiiresti sa rakendad jõudu. Seega koosneb kahest komponendist: jõust ja selle rakendamise kiirusest.Esimest saab treenida liigutades raskeid raskuseid vahemikus 4×4…6, s.o. kuskil 80% ühest kordusmaksimumist (individuaalne). Muidugi maksimaaljõud areneb paremini kui teha suurema kordusmaksimumiga, aga kui sul kangi liigutamiseks kulub nii kaua aega, siis see eriti ei kandu su spordialale üle.
Teist saab treenida tehes kiiruslikku treeningut, ntx plüomeetrilised harjutused keharaskusega(üleshüpped jne).
Enne mainiti klassikalist tõstmist, saab ka ilma nendeta hakkama- westside stiilis, kettide ja kummidega. Muidugi viimane tahab erivarustust ning esimene keerulist tehnika õppimist. Ma arvan, et esialgu piisab baasjõu harjutustest ja mõnedest hüppeharjutustest. Edasi progresseerudes võib teha ntx üleshüppeid kang turjal(20% küki ühest kordusmaksimumist). Ja siis kas klassikalisele tõstmistele üle minna.
Plahvatusliku jõu treeningul lihasmass eriti ei kipu kasvama; põhitöö langeb närvisüsteemile. Maksimaaljõu treeningul peaks ikka tulema lihasmassi.
No lihased arenevad ikka. Kui sa vaatad kergejõustiklasi, siis ei ütleks et neil lihasmass puudub. Lihtsalt toimub valdavalt müofibrillaarne hüpertroofia, millega mass niivõrd ei suurene, lisaks siis see mis sa närvisüsteemist rääkisid.
- You must be logged in to reply to this topic.