pikamaajooksutreening
- This topic has 26 replies, 12 voices, and was last updated 16 years, 8 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Paarile viimasele. Oma täit potentsiaali keskmaal ei saavuta sa iial, kui sa pikemaid otsi ei tee. Keskmaajooksus on aeroobsel tugevusel sama tähtis osa kui anaeroobsel ja aeroobse baasi tugevdamiseks on _vaja_ pikemalt aeroobses tsoonis joosta.
Reeglina on treeningperiood üles ehitatud 3 laias laastus:
1) põhja ladumine (jah, just siin litsuvad keskmaajooksjad 15 ja 20km otsi madala pulsiga)
2) võistluseelne periood (lisanduvad tempojooksud, lõigutrennid)
3) võistlusperiood, kus oluliseks on võistluseelse erioodi taset hoida
Üldse on siin väga palju “ma tean ise kah mis see treener mull eikka õpetada oskab” suhtumist, samas periodiseeringust ja treeningmeetoditest ei tea siin enamus ööd ega mütsi.
Gerryle: Pühajärvel näeme, raisk!
gerryp ja daman mis aja peale (umbkaudu) välja lühete puhajärvel.treenin ise ka praegu triatloniks. oma osalemises puhajärvel pole veel kindel
Paarile viimasele. Oma täit potentsiaali keskmaal ei saavuta sa iial, kui sa pikemaid otsi ei tee. Keskmaajooksus on aeroobsel tugevusel sama tähtis osa kui anaeroobsel ja aeroobse baasi tugevdamiseks on _vaja_ pikemalt aeroobses tsoonis joosta.Reeglina on treeningperiood üles ehitatud 3 laias laastus:
1) põhja ladumine (jah, just siin litsuvad keskmaajooksjad 15 ja 20km otsi madala pulsiga)
2) võistluseelne periood (lisanduvad tempojooksud, lõigutrennid)
3) võistlusperiood, kus oluliseks on võistluseelse erioodi taset hoida
Üldse on siin väga palju “ma tean ise kah mis see treener mull eikka õpetada oskab” suhtumist, samas periodiseeringust ja treeningmeetoditest ei tea siin enamus ööd ega mütsi.
Gerryle: Pühajärvel näeme, raisk!
Ma räägin siin sellest, et enamikel (treenivatel) inimestel ei ole jooksmine üldse eesmärk omaette.Muidugi, kui treenida keskmaajooksu võistlusteks, on vaja pikemaid otsi teha, aga ma räägin inimestest üldiselt.Enamikel spordialadel ei ole vaja nii suurt aeroobset vastupidavust.Enamik spordialasid on kiirema iseloomuga, kus ei avane võimalust oma aeroobse vastupidavuse täit potentsiaali üldse realiseerida.
Seega ei saa öelda, et enamik inimesi jookseb liiga kiiresti.Enamik inimesi jookseb sellises tempos, mis rahuldab nende sportlikke vajadusi.Minul näiteks kestab füüsiline pingutus harva kauem kui 5 minutit, siis järgneb pikk paus jälle.Ma ei näe põhjust treenida 60 min ja enamateks füüsilisteks pingutusteks.Sedaenam, et pingutustevahelise taastumisajaga korreleerub positiivselt pigem anaeroobse treenituse tase.
Ma räägin siin sellest, et enamikel (treenivatel) inimestel ei ole jooksmine üldse eesmärk omaette.Muidugi, kui treenida keskmaajooksu võistlusteks, on vaja pikemaid otsi teha, aga ma räägin inimestest üldiselt.Enamikel spordialadel ei ole vaja nii suurt aeroobset vastupidavust.Enamik spordialasid on kiirema iseloomuga, kus ei avane võimalust oma aeroobse vastupidavuse täit potentsiaali üldse realiseerida.Seega ei saa öelda, et enamik inimesi jookseb liiga kiiresti.Enamik inimesi jookseb sellises tempos, mis rahuldab nende sportlikke vajadusi.Minul näiteks kestab füüsiline pingutus harva kauem kui 5 minutit, siis järgneb pikk paus jälle.Ma ei näe põhjust treenida 60 min ja enamateks füüsilisteks pingutusteks.Sedaenam, et pingutustevahelise taastumisajaga korreleerub positiivselt pigem anaeroobse treenituse tase.
Jooksmise abil treenitakse südame-veresoonkonda, südant, kopsumahtu, ainevahetust, hapnikutarbimisvõimet, vastupidavust jne.
gerryp ja daman mis aja peale (umbkaudu) välja lühete puhajärvel.treenin ise ka praegu triatloniks. oma osalemises puhajärvel pole veel kindelMu eesmärk on 5:15, samas iial ei tea mis sealt tulla võib. Kumm purunueb, kõhukrambid, ropp tuul, mis jalad tapab jne. Raske rada ka takkatraavi.
Pikamaajooksu on üldse väga palju erinevaid suhtumisi, enam levinud on ehk see: see oli see hirmus ala, mille pärast kehalises 300 m pärast pärast starti hing rinnus kinni jäi;) Tegelikult on see nauding. Algus ei ole alati kerge. Kui mul oli sportimises paus sees, siis ei suutnud 2 minutit ka järjest joosta. Seega tean selle treeningut algusest väga hästi. Kui vastupidavusmoment on saavutatud ja vaikselt hakkab ka tempo normaalseks minema, siis on see kui nauding.
Ott Kiivikas, kehaehitamise korüfee, rääkis kahest tunnist aeroobsest tööst kusagil intervjuus, pidas alla seda natuke väheseks. Kuidas võtta. Eks organismid ole ka erinevad, see mängib ka ikka rolli. Maratoniks treenija peab ka ajaliselt pikemalt treenima, see on selge. Tavainimene võib piirduda ka tunni ajaga. Kel väga kiire, ka 30-45 minutiga. Põhiline on ja põhiliseks jääb madalapulsiline töö. Nii tervise kui ka kiiruse seisukohalt. Hapnikumaja on see, millele kiirus ehitatakse. Ja ka tervisele hea.
***
Mis minu Pühajärve triatloni tulemust puudutab, siis seda ei hakka ma isegi ennustama. Sügis ja talv, siis kui põhja laotakse, olid väga kaootilised minu jaoks, ilma- ja teeolud olid ka sel talvel väga kehvad, sees ma käin vähe trenni tegemas. Veel märtsis joostes tundsin, et jalgu all ei ole. Nüüd hakkab juba looma;) Aprill ja mai on juba natuke liigutatud, tõlketööga seotuna ei saanud palju pühenduda. Kes peaks mu treeningplaani vaatama, siis see tundub absurdne, mõni trenn tundub ehk liiga pikk jne, kuid see kõik on lihtsalt eelnevale tasemele tagasipöördumine, see toimub kiiremini, kui nn 10% nädalas (maht), mida enamasti järgitakse. Kuna aeroobset tööd on vähe tehtud, siis jään kiirustrennidega selgelt ajahätta ja “kiireim mees” rajal ei ole. Ma eelistan jääda pigem rahuliku aeroobse mahu juurde, juulis teen ka kiiremaid liigutusi sekka. Kui paljud uhavad juba maanteerattaga, siis sedagi ma enne juulit ei puuduta. Teen raskemat trenni ehk natuke. Eesmärk on saada kiirus trennis 30 km/h juurde, see eeldab viimase käiguga sõitmist. Hetkel sõidan eelviimasega. See on tegelikult suur samm. Kui juuli alguseks sinna jõuan on tore. Ujunud olen elus kokku vähe. Ratta seljas olengi päevad läbi väiksena istunud, nii ei ole ülipikad distantsid probleemiks minu jaoks.
Kogu minu treeningut iseloomustab see, et ma valmistun täispikaks triatloniks, sellest siis ka 5 km ujumist jne.
Pühajärve saab olema kindlasti tore spordipidu, ärge kahelge tulla;)
ma ise ei teeks alla 6h kuidagi.olen väga nork ujuja.ka rattaosa tuleb ikka kenasti ule 3h.daman,sinu loodetud 5:15 oleks päris korralik aeg.muidu treenin ise ka praegu täispikaks. eesti im on juba 3 kuu pärast,minu jaoks selgelt liiga vara.ehk järgmine aasta siis.nädal tagasi läbisin 42km joostes ´treeningu möttes`4h-ga.ega kiiremini poleks jöudnud ka.im-l komberdaks vist maratoni oma 6h-ga
See on mõistlik suhtumine küll, mul ka pole mõtteski sel aastal IM ette võtta. Hea kui järgmiselgi selle läbi teen. Ülejärgmisel võib-olla küll juba.
Täispikk ka minul plaanis, seda siis suure tõenäosusega 2010 sügisel Ilmselt IM Barcelona. kuigi praegu, peale 100km ratatotsaöt tulemist ei kujuta küll ette, et võiks veel 80km sõita ja peale seda maratoni jooksma minna. Ehk treening muudab ses suhtes miskit?
Pühajärvele lähen tegelikult aega püüdam, aga nii pika võistluse puhul on ennustada keeruline. Nagu öeldud, läheb korra kumm või saad omale krambi ja võid oma ajale halvemal juhul tunni juurde liita. Maantekas on mul juba märtsist välja tassitud, hetkel umbes 700km kuus tuleb. Nüüd on trennid ka intensiivsemaks läinud, loodetavasti pean Augustini vastu ja ehk saan oma ideaalaja ka tehtud.
Kusjuures, jooskust, suure osa oma vormile olengi tänu pikamaajooskule saavutanud. St. jooks on aidanud kõvasti mu rattatulemustele ja nii imelik kui see pole, ka ujumisele. Kuigi viimane tehnikasport, on jooksust saadud võhmast palju kasu.
Ega ilma asjata ei öelda, et jooks on kõige alus;)
Samas, ratas tahab nn rattalihast saada, ehk siis jõupressi, raskemat väntamist. Siis tuleb jalg sellele järele ja aste jälle tugevam mees hiljem sadulas. Mul on mingi kummijama tihti olnud, olen tössi kummigagi koju vändanud üle 10 km, püsti;) Siis on järgmistel päevadel selline härja jõud jalgades, et anna olla. Ja seda tuleb siis balansseerima õppida ja ühitada jooksuga.
Ja jooks kohe peale ratast on üllatavalt kerge, tunned alguses kuidas lihas läheb teise režiimi, säärelihas nagu täituks millegagi, kuid kui sellega ära harjud, siis on tõesti kerge, treenima peab seda ainult.
Ja ujumisele aitab jooksuvõhm kõvasti kaasa. Mis stiili puudutab, siis mu kodulehel, seal IM sektsioonis on Haljandi videod üleval, isiklikult olen end ka nendega harinud.
Soovitan teile kõigile lugeda raamatut – Suur triatloniraamat. Anti hiljuti meil välja. Oma blogis loodan juulis juttu teha ka Ain-Alar Juhansoniga, et kogemusi edasi anda. Seniks ikka harin end sel teemal ja treenin ka, et oskaks küsidagi. Seal raamatus on juttu mitmekordsest täispikast triatlonist. Nii et see ühekordne on köömes
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>See mis me tegema lähme on tegelikult 0,5xIM. Pikim siiani tehtuid om 10xIM, ehk siis 38km ujumist 1800km ratast ja 420km jooksu. Maailmarekord on NAISE käes muuseas.
Jooks peale ratast on muidugi teine sport võrreldes tavajooksuga, alguses on jalad “pehmed”, ujuvad, hiljem läheb normaalseks kätte ära jälle. Peale pikemat pingutust võtab see mõnikord minutit 10 aega. Üldse on pool-raudmehel see imelik fenomen, et jooksu algus on raske, siis läheb kergeks ja siis läheb valusaks. Ja siis läheb väga valusaks. Ja siis saab läbi.
Ujumisega on see teema, et ma läksin ujumistreeneri juurde ja juba kahe korraga tegi ta sellist imet, et mu ujumine paranes 20 sekundit saja meetri peale, kusjuures füüsiliselt läks KERGEMAKS. Puhas tehnikasport ma ütlen.
Ain on jah väga tegija, mul on au teda heaks tuttavaks nimetada, oleme päris palju vestelnud triatlonist, mõnedki näpunäited tema käest saanud. Väga sõbralik ja väga muhe tüüp.
JA parim raamat on ikkagi “Triathletes Traoining Bible” by Joe Friel. See on kohustuslik kirjandus.
- You must be logged in to reply to this topic.