pikamaajooksutreening
- This topic has 26 replies, 12 voices, and was last updated 16 years, 8 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Pikamaajooks tähendab aeroobset treeningut, aeroobne treening tähendab tervist. Rahulik hingeldama mitteajav jooks värske õhuga metsas pakub naudingut ja vabastab pingetest. Keskmiselt treeninud inimesel ei ole probleem joosta iga päev 30-60 minutit. Kui Sul on tekkinud jalgadesse vastupidavusmoment, siis jaksad peagi joosta veel rohkem. Ja võib-olla tärkab Sus soov võtta kunagi ette ka maraton.
Näen tihti metsas jooksmas inimesi vale tempoga, harilikult joostakse liiga kiirelt, hingeldamine on raske ja higistamine tugev. See on vale lähenemine asjale. Tuleb alustada rahulikult. Tark ei torma – nagu öeldakse.
Pakun teile võimalust õppida rahulikult jooksma, koos minuga. Ise olen aastaid sellega tegelenud, lugenud palju ja teen ka veebilehti http://www.hot.ee/pikamaajooksmine & http://pikamaajooks.blogspot.com/. Minu meiliaadress on pikamaajooksmine@hot.ee
Kui siin on huvilisi, siis alustaksin treeninggrupi formeerimist, sest seltsis on ehk huvitavam. Te võite olla täiesti algajad. Ülekaalu ei tohiks liiga palju olla. Soovitav oleks eelnev arsti juures käik, et oleks kindel, kas teile pikamaajooks sobib. Kõigile ei sobi.
Kui on küsimusi, siis vastan meeleldi.
PS. Raha palju ei võta.
Jaapani kultuuris ja mujalgi Idamaades ei tehta tihti vahet füüsilisel ja vaimsel tegevusel, selline on ka minu suhe jooksu. See peab olema naudingut pakkuv, ja nii ta kipubki olema. Kui algus tundub raske, siis jõu saamisel jalgadesse tunned ühel päeval, et võid jätkata lõputult – see peakski siis hetk olema, kus nõuandjat enam kõrvale vaja ei ole;)
Ja pikamaajooks on kõige tõhusam kaalualandaja, ilma, et normaalsest söögist peaks mingite imeasjade pärast loobuma.
kaalualandimse osas küll suht õige jutt ma väga ei mõista miks mõned käivad jõukas tõstavad julmi raskusi ise näost punased ja siis mõtlevad, et miks kaalu juurde tuleb
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Jooks on tõesti tore ja tervislik ajaviide ja ise jõudsin selle juurde, kui spordiarst soovitas, et võiks jõusaali kõrvalt rohkem aeroobset teha ning hakkas päris meeldima see asi. Sai isegi Seb Tartu maratonil ära käidud, kusjuures poolmaratoni aeg oli 1.45 midagi. Olen ka webist otsinud jooksu alaseid saite, kuigi neid on võrdlemisi vähe, seega päädib selline lehekülg minu igakülgse heakskiidu. Kuigi jah, nüüd mõtlen juba, et kuidas veel paremaks saada, kahjuks jääb vist oma teadmistest natukese väheks.
Olen pikemat aega juba jooksmas käinud vahelduva eduga
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> 
, tavaliselt jooksen selliseid 10-15km pikkuseid lõike.oled kindel selles et 10-15 KM pikkuseid lõike ? ma mäletan kui ma kunagi jooksmas käisin jooksin ka suhteliselt kiire tempoga tund aega järjest ja mõtlesin ise ka et mingi 10 – 12 Km peaks olema (teesiltide järgi), kui aga 7.2 Km jooksule läksin olin lõpuks julmalt läbi ja need kilomeetrid tulid suhteliselt aeglaselt, samas poole tunniga jooksin selle maa…
oled kindel selles et 10-15 KM pikkuseid lõike ? ma mäletan kui ma kunagi jooksmas käisin jooksin ka suhteliselt kiire tempoga tund aega järjest ja mõtlesin ise ka et mingi 10 – 12 Km peaks olema (teesiltide järgi), kui aga 7.2 Km jooksule läksin olin lõpuks julmalt läbi ja need kilomeetrid tulid suhteliselt aeglaselt, samas poole tunniga jooksin selle maa…Miks ma ei epaks kindel olema kui ma olen autoga selle ühe metsaringi ära mõõtnud mille pikkus on 4.8km
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>??Jõusaali juurde peaks jooks käima küll.
Sel juhul oleks 10-15 km juurde jõudmine normaalne nähtus. Jooks rasvapõletavas tempos on selline, mis loob aluse ka tulevaseks kiiruseks. Kogu kiirus baseerub aeroobsel põhjal.
Et end mitte kinni joosta kusagil jooksul, selleks tuleb õige tempo valida;) Aga see kõik on harjutamise asi. Ise ma ei jõudnud alguses ka 3 minutit joosta.
***
1.45 poolmaratonis on korralik tulemus. Kui on soovi, võin aidata treeningplaani kohendamisel.
Ja pikamaajooks on kõige tõhusam kaalualandaja, ilma, et normaalsest söögist peaks mingite imeasjade pärast loobuma.See väide nüüd küll õige ei ole.
Timothy Ferriss vist rääkis oma raamatus Neljatunnine töönädal, kuidas ta võttis ööpäevaga üle 10 kilo maha, täpsemalt ei mäleta, ja siis taastas ka üpris kiirelt, et saaks normaalselt edasi elada (kellelegi teisele ei soovitanud;). Kõik selle nimel, et ühte teatavasse kaalukategooriasse mahtuda. Ja võitiski tiitli tänu ülekaalule, võrreldes teistega.
Ma pean vastupidavustreeningut kõige paremaks viisiks, see ei ole kõige kiirem meetod, kuid parim. Toetun Rein Jalakule. Asi ei ole selles, kuidas treenides kaalust lahti saada, vaid ka selles, mis sealt vastu saab – kardio-vaskulaarne süsteem jne. Selles kombinatsioonis mõtlesin.
Kõige kiirem viis kaalu alandada on teatavasti mõne jäseme amputeerimine, kui lihtsalt väiksem kaalunumber eesmärgiks on. Pikamaajooksjad on küll peenemad kui kulturistid, kuid ma ei ütleks, et nende rasvaprotsent tingimata madalam on.
Kaloreid põletab pikaajaline jooks tõesti palju. Näiteks 100 kg-ga ma eriti kaua järjest kükkida ei jõua aga madala intensiivsusega joosta võin küll tunde, kui seda treenin.
Jõusaalitreeningu ja mõningase aeroobse treeningu kombinatsioonina on väga edukalt võimalik rasva põletada.
Aga ei- spordi vastu pole mul midagi. Peaasi, et rahvas liigutab.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kõige kiirem viis kaalu alandada on teatavasti mõne jäseme amputeerimine, kui lihtsalt väiksem kaalunumber eesmärgiks on. Pikamaajooksjad on küll peenemad kui kulturistid, kuid ma ei ütleks, et nende rasvaprotsent tingimata madalam on.Kaloreid põletab pikaajaline jooks tõesti palju. Näiteks 100 kg-ga ma eriti kaua järjest kükkida ei jõua aga madala intensiivsusega joosta võin küll tunde, kui seda treenin.
Jõusaalitreeningu ja mõningase aeroobse treeningu kombinatsioonina on väga edukalt võimalik rasva põletada.
Aga ei- spordi vastu pole mul midagi. Peaasi, et rahvas liigutab.
nojah käsi nt ei ole jooksmisel vaja ju väga
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>nojah käsi nt ei ole jooksmisel vaja ju vägaAga kas siis kpeal ei joosta ega kõnnitagi siis?
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Miks on vaja joosta rahuliku tempoga?
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Inimestel on eesmärgid erinevad, kõik ei taha saada pikamaajooksjateks.Mina usun, et mul läheb elus rohkem tarvis joosta kilomeeter-kaks kiiresti, kui et mitukümmend kilomeetrit aeglase tempoga.Ja rasvapõletuse kohapealt – mida kiiremini sa jooksed, seda intensiivsem on treening ning seda suurem on kalorikulu.See peaks olema suht loogiline.Lisaks on peale kiiremas tempos jooksmist trennijärgne suurenenud hapnikutarbimine pikemaajalisem, st. keha põletab ekstrakaloreid veel mõned tunnid peale trenni lõppu.Ka on kiirem jooks efektiivsem kardiovaskluaarne treening.
Miks on vaja joosta rahuliku tempoga?” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Inimestel on eesmärgid erinevad, kõik ei taha saada pikamaajooksjateks.Mina usun, et mul läheb elus rohkem tarvis joosta kilomeeter-kaks kiiresti, kui et mitukümmend kilomeetrit aeglase tempoga.
Ja rasvapõletuse kohapealt – mida kiiremini sa jooksed, seda intensiivsem on treening ning seda suurem on kalorikulu.See peaks olema suht loogiline.Lisaks on peale kiiremas tempos jooksmist trennijärgne suurenenud hapnikutarbimine pikemaajalisem, st. keha põletab ekstrakaloreid veel mõned tunnid peale trenni lõppu.Ka on kiirem jooks efektiivsem kardiovaskluaarne treening.
Ka mina olen sellega täiesti päril. Nõustun täielikult;)
- You must be logged in to reply to this topic.