Piisavalt trenni?

Toitude nimetused, nende lahterdamine ja emotsionaalne side nendega ei oma otsest tähtsust. Loeb sisu – palju toitaineid mingi toit sisaldab ning mis koguses sa neid tarbid. Löö päevane tarbimine kokku nind saad teada mis su menüü tegelikult sisaldab. Et toimuks rasvade põletamine peab omandatud kaloraaž olema vähem, kui keha päevane vajadus. Samuti peaks olema tagatud valkude ja rasvade tarbimine teatud mahus, et toimuks lihasmassi areng ning oleks korras hormoonide töö.

See kas sa sööd rohkelt süsivesikuid, palju magusat või mida iganes ei oma otsest tähtsust. Loeb sisu ning lõppkokkuvõttes päeva energia bilanss ja see, kas toitainete vajadused on kaetud.

Ühtegi toitu ei saa kutsuda ebatervislikuks väljaspool kogu menüü konteksti. Tahvel shokolaadi võib olla mõne jaoks elulise tähtsusega, samas kui paar õuna võib olla teise jaoks juba liig ja kahjulik. Kontekst.

Menüü ei pea olema üksluine – vaja on küll katta toitainete vajadused, kuid selle saavutamiseks on variante lõputult. Kui su senine treener ei osanud su menüüd mitmekülgsemaks teha siis järelikult oli kehv treener. Telli kava mõne siinse spetsialisti käest nagu Rotter.

Kurb, aga tõsi. Paljud naised on nõus selle nimel, et saaks lihtsalt süüa ja ka maiustada nõus lisama kavasse veel ühe trenni. Ja veel ühe. Ja alati küsivad – “aga mida ma peaks tegema, et kaalust alla saada”? Kui vastad, et “söö vähem”, vaadatakse kurbade silmadega otsa. Ja küsitakse “aga kas aitaks, kui ma lisaks päevale X veel ühe trenni” ignoreerides täielikult sõnumit – kaalu langetamine algab ja lõpeb söömisega.

Nii nagu ka Archangel ütleb – ei ole suurt tähtsust sellel, mis kell süüa või mida süüa, seni kuni kõik koos klapib. Kui su kaal ei lange, ära vaata ringi lisatreeningu järele. Proovi teha nii:

1. Vaata oma menüü üle võimalikult neutraalse pilguga. Kui seal on vähegi sees midagi tühjade kalorite rikast nagu seesama Rafaello, mahlad, saiad, küpsised, kommid, siis mõtle esmalt sellele, kuidas jätta neist äärmise vajaduse korral alles vaid üks. Paljude toitumiskavade häda ongi selles, et need välistavad täielikult kõik “meeldivad” st. ei arvesta nendega. Ja nii visatakse need kiirelt nurka.

2. Kontrolli oma enesetunnet ja isusid. Kui sa ei tunne hetkekski nälga või tormad sööma kohe kui esimene näljatunne tekib või leiad end söömast isegi siis kui kõht on täis või “sest peab ju sööma” siis mõtle sellele. Alla võtmiseks käib ainuke tee läbi tühja kõhu tunde. Õpi sellega hakkama saama ja oled kõikvõimas. Kui seda tunnet kordagi ei teki, siis vaata üle oma menüü.

3. Sa ei pea kartma nihutada söömise aegu nendele aegadele, millal need sulle paremini sobivad. Kui kõht täis ja ees ootab pikem istumine kontoritoolil, siis ei pea sööma sest “söögiaeg on”. Peaasi, et hiljem oma isuga hakkama saad ja ei söö külmkappi tühjaks.

Kui toitumiskava ei suutnud järgida, siis jääb üle ainult väga vähe võimalusi. Osad nimesed ei ole paksud ainult kahel põhjusel, nad jälgivad mingit kava(toidu kaloraazi), või on neil organism nii terve, et see jälgib nende eest. Kui inimene on juba ülekaaluline, siis organismi peale enam lootma jääda ei saa, et see söögiisu abil ütleks, kui on vaja süüa. Siis tuleb paratamatult arvutama hakata. On ka võimalus organism mingil määral terveks ravida.

Saledad Söön-palju-tahan-aga-juurde-ei-võta sõbrannasid ei maksa vaadata, sinu jaoks on see rong läinud, neil on lihtsalt looduse poolt antud suurem vastupanuvõime Rafaellodele kui sul.

On ka tüüpe selliseid, kes imestavad, et imekombel nad võivad kõike süüa, aga juurde ei võta. Siis ütled neile, et kirjuta mõni päev kõik üles mida ja kui palju sa sööd ja siis tuleb välja, et söövad nagu 3 aastane tüdruk ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Üldiselt need Kcal jälgimised peavad paika, sama kehtib ka juurde võtmisel või siis “rasv ei kao mu kehalt”. Kui kõik toit kokku lüüa, läheb pilt kohe selgemaks

Just nii. On tehtud huvitavaid uuringuid, kus inimestele anti ette erinevaid toite ning nad pidid hindama eine kaloraaži.

Anti ette burger – ning pakuti no näiteks 600kcal. Hiljem käis burger uuesti silme eest läbi aga seekord oli burgeri kõrval kas Õun või salat lisaks. Ja toitu hinnati 550kcal vääriliseks. Ulme. Et inimestel on sisse juurdunud, et kiirtoit teeb paksuks, aga “tervislik” toit automaatselt tähendaks justkui kaalukadu tulevikus. Või, et tervislikud toidud nagu puuvili jms ei sisaldagi kaloreid. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ning jah, ülekaalulised hindavad teinekord oma menüü lausa 50% vähem kalori-rikkaks, kui tegelikult. Ning kõhnad inimesed vastupidi. Arvavad, et söövad tunduvalt rohkem, kui tegelikult. Toitumise psühholoogiline pool on väga huvitav ning mingi aeg peaks kindlasti seda lähemalt uurima.

Toidust saavad inimesed rohkem kaloreid, kui nad arvata oskavad ja treening kulutab vähem kaloreid, kui nad arvavad.

Ma usun, et see on enamusel keskmistel inimestel, kes oma kehakaaluga maadlevad

Ma olen täiesti selle lause poolt ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Hea raamat kõige selle kirjeldamiseks, kuidas sulle müüakse maha tõdesid “kõht ei tohi tühjaks minna” ja kui mööda hindavad inimesed seda, kui palju nad söövad ja liiguvad on “Arutu söömine”. Hetkel igal pool veel arutu soodushinnaga 2-3 eurot. Seal toodi jah välja ka fakt, et ülekaalulised hindavad krooniliselt alla seda, palju nad sõid ja ülehindavad, palju nad liiguvad.

Seda, et kõht ei tohi kunagi tühi olla, müüvad sulle aga toidutöösturid. “Kõht täis Eesti moodi”. Jälgi päeva jooksul, mitu korda sisendatakse sulle, et sa pead kohe sööma, nautima, minema restorani, poodi.