Piim on kole, milk is evil, mkay?
- This topic has 243 replies, 73 voices, and was last updated 13 years, 2 months tagasi by
.
-
Postitused
-
See buduaari artikkel on tegelikult tõlgitud Andreas Moritz jutust. Andreas Moritz on maailmas väga tuntud teadlane ja ravitseja.
Tema teab mida räägib
Ma olen toitumist palju õppinud viimase 5 aasta jooksul. Kyll aga inglise keeles. Seega eestikeelseid materjale mul väga viidata pole.
http://www.notmilk.com on näiteks väga hea sait, kus palju infot.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Inglise keeles on võimalik ka endale toitumisteadlase diplom saada ja nime ette uhke tiitel Dr. Isegi kui sa kass oled.
http://news.harvard.edu/gazette/2006/12.07/11-dairy.html
Usaldusväärne uurimustöö.
Vähki esimeb palju neis maades kus rohkem piimatooteid tarbitakse.
http://news.harvard….7/11-dairy.html
Usaldusväärne uurimustöö.
Vähki esimeb palju neis maades kus rohkem piimatooteid tarbitakse.
Ma hiljem loen.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Seni aga – “Correlation
= Causation”
Lihtsalt noh niisama. Jutu jätkuks.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma tahaks näha seda uurimustööd, kus tõestatakse, et kui jätan piima joomise ära, siis elan pikemat elu ja suren tervena.
Keskendume ikka tõelistele probleemkohtadele, miks viimastel aastakümnenditel on inimeste tervis ja kõik muu allamäge läinud.. Ehk siis kõik see mis topitakse toidu sisse, et see säiliks ja oleks söödav aastaid ja ilusam välja näeks jne…
Ma tahaks näha seda uurimustööd, kus tõestatakse, et kui jätan piima joomise ära, siis elan pikemat elu ja suren tervena.
Keskendume ikka tõelistele probleemkohtadele, miks viimastel aastakümnenditel on inimeste tervis ja kõik muu allamäge läinud.. Ehk siis kõik see mis topitakse toidu sisse, et see säiliks ja oleks söödav aastaid ja ilusam välja näeks jne…
Ütleks, et ka see pole nüüd see nr. 1 põhjus. Või noh, osaliselt on. Mõte selles, et meie toitumise üldine infrastruktuur on arenenud kiiremini, kui inimeste teadlikkus nendest asjadest. Maailm muutub iga hetkega keerulisemaks ja keerulisemaks. Tavainimene, kes elab oma elu ning töötab väga kitsas valdkonnas ei suuda varsti enam üldse endaga toime tulla ilma välise abita.
Autosid parandada me enam pm. ei oska, tegelt üldse tehnikat eriti mitte. Tervise koha pealt on ka asjad kusised ning toidupakendid on enamike jaoks lihtsalt lugematu sõnarida, et mis seal nüüd sees on.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Seega toitumine, kui selline, mis peaks olema üks tervise alustalasid on enamike jaoks puhas müstika. Kooli-haridus on puudulik ning juurdeõppimine enamikele vaevalik ja tüütu ning pidev tööstuse areng, mis erinevaid toiduaineid ja lisandeid välja mõtleb on nii kiire, et kõigega kursis olla on isegi “ekspertide” jaoks paras ettevõtmine.
Seega mõnes mõttes jah. Oleks toiduaine tööstus vähe “algelisem” oleks mõnes mõttes kõigi jaoks lihtsam. Samas ega need “lisandid” pole ainult negatiivsed. Toidu pikem säilivus-aeg on näiteks väga tähtis selle jaoks, et katta inimeste toiduvajadused ja vähendada oluliselt raiskamist. Seega on see majanduslikult ja üleüldse globaalselt väga tähtis. Osad lisa-ained on puhtalt toote tervislikkuse jaoks lisatud või lihtsalt kulude kokkuhoidmise jaoks – mis omakorda vähendab toote hinda, võimaldades inimestele suuremat ja odavamat toiduvalikut.
Seega päris nii ka pole, et kõik lisa-aineid pahad ja kõiges süüdi. Keeruline värk kõiki nüansse arvesse võtta. Kohati kardan tulevikku, kus peab WC-sse minemise jaoks ka juba eksperdi nõu küsima kuna potil on 1567 seadistust ja keha on meil nano-roboteid täis ja peame ettevaatlikud olema, et liigselt ei pasanda vms.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ütleks, et ka see pole nüüd see nr. 1 põhjus. Või noh, osaliselt on. Mõte selles, et meie toitumise üldine infrastruktuur on arenenud kiiremini, kui inimeste teadlikkus nendest asjadest. Maailm muutub iga hetkega keerulisemaks ja keerulisemaks. Tavainimene, kes elab oma elu ning töötab väga kitsas valdkonnas ei suuda varsti enam üldse endaga toime tulla ilma välise abita.
Autosid parandada me enam pm. ei oska, tegelt üldse tehnikat eriti mitte. Tervise koha pealt on ka asjad kusised ning toidupakendid on enamike jaoks lihtsalt lugematu sõnarida, et mis seal nüüd sees on.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Seega toitumine, kui selline, mis peaks olema üks tervise alustalasid on enamike jaoks puhas müstika. Kooli-haridus on puudulik ning juurdeõppimine enamikele vaevalik ja tüütu ning pidev tööstuse areng, mis erinevaid toiduaineid ja lisandeid välja mõtleb on nii kiire, et kõigega kursis olla on isegi “ekspertide” jaoks paras ettevõtmine.
Seega mõnes mõttes jah. Oleks toiduaine tööstus vähe “algelisem” oleks mõnes mõttes kõigi jaoks lihtsam. Samas ega need “lisandid” pole ainult negatiivsed. Toidu pikem säilivus-aeg on näiteks väga tähtis selle jaoks, et katta inimeste toiduvajadused ja vähendada oluliselt raiskamist. Seega on see majanduslikult ja üleüldse globaalselt väga tähtis. Osad lisa-ained on puhtalt toote tervislikkuse jaoks lisatud või lihtsalt kulude kokkuhoidmise jaoks – mis omakorda vähendab toote hinda, võimaldades inimestele suuremat ja odavamat toiduvalikut.
Seega päris nii ka pole, et kõik lisa-aineid pahad ja kõiges süüdi. Keeruline värk kõiki nüansse arvesse võtta. Kohati kardan tulevikku, kus peab WC-sse minemise jaoks ka juba eksperdi nõu küsima kuna potil on 1567 seadistust ja keha on meil nano-roboteid täis ja peame ettevaatlikud olema, et liigselt ei pasanda vms.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ega ma ei süüdistagi kõiki lisaaineid, on teatud grupp, mida ei oleks tegelikult tarvis toppida aga no see selleks.
Tegelikult ma ei saa aru lihtsalt neist propageerimistest, “ärge sööge piima ega piimatooteid” teine grupp jälle “ärge sööge teraviljatooteid” ühed põrutavad “ärge sööge muna, liiga palju kolesterooli” üks grupp “ei tohi süüa rasvast” jne jne…
Ja siis kui üks algaja tuleb siia foorumisse küsima, et mismoodi peaks toituma, et kaalu alandada, siis on enamus vastuseid “aga uuri foorumit, siin sellest nii palju juttu”. ”
Aga huvitav, kuidas see vaene algaja peaks sellest kõigest aru saama, kuna foorumis olevate teemade põhjal tuleb tegelikult välja, et ei tohigi midagi süüa.
Minu sõnum “Ärge sööge üle”. Mina elan selle põhimõtte järgi juba ca 5 aastat ja alustasin tugevas ülekaalus, olen nii tegutsedes ja mõõdukalt sporti tehes ennast ilusasti vormi saanud ja ka tervis on korras jne. Söön põhimõtteliselt kõike mis maitseb, üritan valmistada võimalikult palju ise algainetest ei osta valmistoite
Parimat
Mul lööb näonaha kiiresti siledaks, kui piimatooteid piiran. Nooren olin “liiter piima päevas” mees ja valus akne oli küll kallal. Niiet kirjutagu mida tahavad, minule ei sobi.
Mul lööb näonaha kiiresti siledaks, kui piimatooteid piiran. Nooren olin “liiter piima päevas” mees ja valus akne oli küll kallal. Niiet kirjutagu mida tahavad, minule ei sobi.
V-o on asi töödeldud piimatoodetest. Otse talust oled ostnud ja proovinud?
See on hormoonidest- neid on liiga palju meile sobimatus vahekorras lehmapiimas.
Nt. seapiim on inimese piimale kõige ligilähedasem sisalduse poolest. Ka kitsepiim on tegelikult palju sobivam inimesele kui lehmapiim. Aga noh, inimesepiim ikka kõige sobilikum. Huvitav, kui paljud siinsetest piimajoojatest jooksid imetava naise piima kui seda poodides vabalt myydaks? Või seapiima? Kui ei jooks, siis miks mitte?
Huvitav, kui paljud siinsetest piimajoojatest jooksid imetava naise piima kui seda poodides vabalt myydaks? Või seapiima? Kui ei jooks, siis miks mitte?
Oleneb, kus rohkem valku on!
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>V-o on asi töödeldud piimatoodetest. Otse talust oled ostnud ja proovinud?
Kindlasti on vahe sees erinevatel toodetel. Või on täiesti ok, hapukoor kah enamvähem, puhas piim vist kah, kuigi seda joon vähem. Pastöriseeritud standardpiim on kõige hullem, tõenäoliselt koguse tõttu, mis seda korraga sisse valada annab.
Tegin ka koduse laktoositalumatuse testi kunagi, olin väga pikalt näljas ja siis valasin pool liitrit piima sisse, mingeid vaevusi polnud, niiet laktoositalumatust mul pole. (vähemalt selle testi järgi)
Oleneb, kus rohkem valku on!” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Seapiim sisaldab umbes 6% valku, lehmapiim vaid umbes 3.5%.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tegemist on puhtalt kultuurse/logistilise/resursi probleemiga, mis puudutab erinevate piimade tarbimist. On kohti maailmas, kus piimade valik on vägagi lai – kaasa arvatud ka inimese piim. Samas meil peab omajagu otsima, et leida midagi peale tavalise lehma-piima. Ideeliselt tarbiks ka ise teisi piimasid ning usun, et mõne aja pärast harjuksin kõigi valikutega.
Kultuurne osa kui selline pole muidugi mingi argument piima kasulikkuse mõõtmiseks. Samamoodi võiks küsida, et miks meil Koera-liha ei sööda? Kuigi mõnes maailma osas on see vägagi tavaline. Samamoodi ei sööda mõnes riigis sealiha või ei puututa lehmi. Päris palju toiduvalikuid on kultuurse või asukoha/resursi/logistika põhjal, mitte meditsiini või üldise toitumisse vajalikkuse/kasulikkuse põhjal paika pandud. Seega argumenteerimiseks selline nurk ei sobi.
Kitsepiim võib maakohtades täitsa olemas olla ja pidi lausa raviva toimega olema. Kui järgi mõelda, siis mõnes poes vist ka näinud, aga üsna kirve hinnaga. Osade jaoks on kitsepiim ka paremini talutav.
No siin saab nt. piima kahjulikkusest lugeda:
http://buduaar.ee/Ar…eile-kahjulik-1
Selles artiklis on kyll 4 piima kasulikku punkti ka välja toodud, aga ma nendega ei nõustu.
Nt. siin saab lugeda miks piimas sisalduv kaltsium tegelikult meie luid tugevaks ei tee, vaid vastupidi nõrgestab:
Mina isiklikult olen kõikide piimatoodete vastu justnimelt sellepärast, et piim rohkem kahju kui kasu toob.
- You must be logged in to reply to this topic.