Piim on kole, milk is evil, mkay?
- This topic has 243 replies, 73 voices, and was last updated 13 years, 2 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Jah, mul on see raamat olemas. Väga huvitav on, soovitan lugeda. Jah, raamat on kirjutatud yhe doktori poolt, aga kas mitte kõik raamatud pole kirjutatud ühe inimese poolt? Projekti endasse aga oli haaratud palju kohalikke arste.
Fakt on see, et need elanikud olid ja on sadu kordi tugevama tervisega kui nt. eestlased. Ja toitumine on peamine põhjus. Geenidel on siin vaid umbes 10% roll. Nt. on uuritud Okinawa rahvast, kes elavad väga kōrge elueani, aga niipea kui mõni neist kolib Euroopasse või Ameerikasse ja kohaliku toidulaua omastab, siis nende eluiga on viiendiku võrra väiksem kui Okinawa elanikel, missest, et tugevate geenidega alustatud elu.
Huvitav on, et enamus inimesi yldse ei seosta toitumise ja tervise tugevuse suhet. Jah, see kas teed sporti, kas suitsetad, stress jne. ka mõjutavad, aga see, mida suhu pannakse, sellel on kõige otsesem seos tervisega. Kõik, mis sisse syyakse, mõjutab tervist. Ei ole meil kurgust pärakuni raudtoru, millest kõik lihtsalt läbi läheb.
Kui sa paned autosse bensiini asemel cocat, mis siis juhtub? Missest, et teised faktorid ka autot lagundavad nagu ilmaolud ja teede konditsioon.
Ka nende China Study uurimisaluste elu ei ole ideaalne, paljud suitsetavad, ei tee trenni, on stress jne. nagu kylainimesed ikka, aga miks pole siis nt. Eesti kylainimesed nii tugeva tervisega? Toitumine on peamine erinevus.
Threats from environmental contaminants, particularly persistent organic pollutants and heavy metals, and their potential bioaccumulation in the food supply, play an important role in the dietary health of countries where hunting and fishing are widespread.
Jumal tänatud, et ma Eestis elan. Minu piim ja liha tulevad ikka poest.
Minu piim ja liha tulevad ikka poest.
Bad hunter. Vanal ajal oleksid olnud taimetoitlane
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga ega pood su lihast ja piimast pestitsiide välja ei ime. Tootmis- ja tarneahel panevad just juurde omajagu saasta.
Jah, mul on see raamat olemas. Väga huvitav on, soovitan lugeda. Jah, raamat on kirjutatud yhe doktori poolt, aga kas mitte kõik raamatud pole kirjutatud ühe inimese poolt? Projekti endasse aga oli haaratud palju kohalikke arste.
Fakt on see, et need elanikud olid ja on sadu kordi tugevama tervisega kui nt. eestlased. Ja toitumine on peamine põhjus. Geenidel on siin vaid umbes 10% roll. Nt. on uuritud Okinawa rahvast, kes elavad väga kōrge elueani, aga niipea kui mõni neist kolib Euroopasse või Ameerikasse ja kohaliku toidulaua omastab, siis nende eluiga on viiendiku võrra väiksem kui Okinawa elanikel, missest, et tugevate geenidega alustatud elu.
Huvitav on, et enamus inimesi yldse ei seosta toitumise ja tervise tugevuse suhet. Jah, see kas teed sporti, kas suitsetad, stress jne. ka mõjutavad, aga see, mida suhu pannakse, sellel on kõige otsesem seos tervisega. Kõik, mis sisse syyakse, mõjutab tervist. Ei ole meil kurgust pärakuni raudtoru, millest kõik lihtsalt läbi läheb.
Kui sa paned autosse bensiini asemel cocat, mis siis juhtub? Missest, et teised faktorid ka autot lagundavad nagu ilmaolud ja teede konditsioon.
Ka nende China Study uurimisaluste elu ei ole ideaalne, paljud suitsetavad, ei tee trenni, on stress jne. nagu kylainimesed ikka, aga miks pole siis nt. Eesti kylainimesed nii tugeva tervisega? Toitumine on peamine erinevus.
Sellele ei vaidle üldse vastu, et kütus on tähtis – kuna piimatooted, liha jm. on kahtlemata raske seedida ja jätab jääkaineid, siis oma mõjud on. Samas, milles see nende tugevam tervis kajastub. Kui ma tahan teha 1,5 tundi rasket jõutrenni, sest see lihtsalt meeldib mulle, siis mu tervis on juba ainuüksi sealtsaadavast positiivsest energiast tugev. Võibolla jah, 70-selt kukun seetõttu kokku. Gunnar Aarma, eestlaste oma vaimne isa on öelnud, et õige mõtlemine on kõige alus.
Jah, mul on see raamat olemas. Väga huvitav on, soovitan lugeda. Jah, raamat on kirjutatud yhe doktori poolt, aga kas mitte kõik raamatud pole kirjutatud ühe inimese poolt? Projekti endasse aga oli haaratud palju kohalikke arste.
Fakt on see, et need elanikud olid ja on sadu kordi tugevama tervisega kui nt. eestlased. Ja toitumine on peamine põhjus. Geenidel on siin vaid umbes 10% roll. Nt. on uuritud Okinawa rahvast, kes elavad väga kōrge elueani, aga niipea kui mõni neist kolib Euroopasse või Ameerikasse ja kohaliku toidulaua omastab, siis nende eluiga on viiendiku võrra väiksem kui Okinawa elanikel, missest, et tugevate geenidega alustatud elu.
Huvitav on, et enamus inimesi yldse ei seosta toitumise ja tervise tugevuse suhet. Jah, see kas teed sporti, kas suitsetad, stress jne. ka mõjutavad, aga see, mida suhu pannakse, sellel on kõige otsesem seos tervisega. Kõik, mis sisse syyakse, mõjutab tervist. Ei ole meil kurgust pärakuni raudtoru, millest kõik lihtsalt läbi läheb.
Kui sa paned autosse bensiini asemel cocat, mis siis juhtub? Missest, et teised faktorid ka autot lagundavad nagu ilmaolud ja teede konditsioon.
Ka nende China Study uurimisaluste elu ei ole ideaalne, paljud suitsetavad, ei tee trenni, on stress jne. nagu kylainimesed ikka, aga miks pole siis nt. Eesti kylainimesed nii tugeva tervisega? Toitumine on peamine erinevus.
tundub et seal on ikka numbritega jama
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>http://rawfoodsos.com/2010/07/07/the-china-study-fact-or-fallac/
tundub et seal on ikka numbritega jama
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Hea arutelu, kokkuvõttes suht sama sellele mida ma postitasin enne.
Erinevate seoste nägemine on inimese jaoks tavaline. Meie aju kipub looma seoseid erinevate asjade vahel – kuid seoste olemasolu ei tõesta põhjuslikkust. Kui ma joon klaasi piima päevas ning mul on akne, ning akne kaob, kui ma piima tarbimise lõpetan siis kas ma võin luua seose ja järeldada, et piim põhjustab aknet? Ei saa. Absoluutselt ei saa.
Äkki on põhjus kaloraažis? Valkude koguses? Rasvade koguses? Süsivesikute koguses? Või nende ala-tüübites? Vbl piima juues olen energilisem ja liigun rohkem, vbl hoopis vähem? Äkki ostan piima ühest kindlast poest kus puutub kokku allergeenidega? Vbl on midagi selles spetsiifilises piimatootes? Vbl piimaklaas kust joon on kaetud materjaliga, mis allergeenne? Jne jne jne. Seose olemasolu annab vaid alust edasisteks uuringuteks – järeldusi pole mõtet tegema hakata, sest tegemist on laialdaselt huupi pakkumisega.
The China Study annab meile hunniku erinevaid hüpoteese mida me võiksima kontrollima asuda teaduslike meetoditega. See “uuring” ei ole ise tõendusmaterjal argumenteerimiseks, isegi, kui autor seda väidab.
Leegi-H, ja kust tulevad selle blogija numbrid selle nn. vastu-uurimustöö jaoks? Lihtsalt netist. Pole ta ei teadlane ega keegi muu, kes asjaga ise tegeleks.
Ma pigem usun uuringus reaalselt osalenud maailmakuulsa arsti reaalse uutimustöö tulemusi, mille taga on ka paljud teised arstid ja ka ülikoolid teadlastega.
Õhk on erineva saastatusega (ja pÕhjustab erineval määral surmasid) isegi Tallinna linna piirides ( http://www.envir.ee/…nn_ohk_ARTH.pdf ).
Kõige kahjulikumat fraktsiooni PM0,1 Eestis seni üldse ei mõõdeta, seadmed on hankimisel. Aga üldiselt käib see fraktsioon käsikäes mõnevõrra jämedamatega ja on väga rikkalikult esindatud piki autotranspordikanaleid. Juba mõned puud piki tänavat parandavad olukorda märgatavalt. Kõige paremini parandab muidugi vihm
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Leegi-H, ja kust tulevad selle blogija numbrid selle nn. vastu-uurimustöö jaoks? Lihtsalt netist. Pole ta ei teadlane ega keegi muu, kes asjaga ise tegeleks.
Ma pigem usun uuringus reaalselt osalenud maailmakuulsa arsti reaalse uutimustöö tulemusi, mille taga on ka paljud teised arstid ja ka ülikoolid teadlastega.
Hea arutelu, kokkuvõttes suht sama sellele mida ma postitasin enne.
Erinevate seoste nägemine on inimese jaoks tavaline. Meie aju kipub looma seoseid erinevate asjade vahel – kuid seoste olemasolu ei tõesta põhjuslikkust.
Bad science?
Leegi-H, ja kust tulevad selle blogija numbrid selle nn. vastu-uurimustöö jaoks? Lihtsalt netist. Pole ta ei teadlane ega keegi muu, kes asjaga ise tegeleks.
Ma pigem usun uuringus reaalselt osalenud maailmakuulsa arsti reaalse uutimustöö tulemusi, mille taga on ka paljud teised arstid ja ka ülikoolid teadlastega.
Ma jubedasti tahaks neid uuringumeetodeid lähemat vaadata. Aga ma ei taha oma raha selle autori tasukusse anda ega selel raamatu lugejanumbreid raamatukogus tõsta
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Minuarust on need lingitud numbrid võetud sellest raamatust endast ja pandud ilusti graafikutesse ilam kirsse noppimata.
Kui see on kass siis mina olen Miki-hiir
Esimene pilt juba siit käis läbi. Seda kassi on ilmselgelt piimaga toidetud ja kass on sellega harjunud, mitte et see tema jaoks kuidagi hea ja kasulik oleks. Teisel pildil tõesti ei ole kass, samas on see siiski loomapoeg, kes vajab veel emapiima ja me ei tea ju selle pildi tagamaid, sai tema oma ema surma? Looduses on ennegi juhtunud, et erineva liigi loomapojad hakkavad piima imema teise liigi imetavalt emalt (kui too lubab). Loomapojad ja ka inimbeebid tunnevad väga tugevalt piima lõhna, see lõhnataju aga kaob kiiresti. Nt. täiskasvanud mees ei tunne poes enda kõrval seisva imetava naise piimalõhna, aga tema laps tunneb. Beebi tunneb oma ema piimalõhna ka teise toa otsa. Neid eksperimente on palju tehtud.
Sama ka loomapoegadega, neil on piimavajadus ja nad tunnevad piimalõhna, sellepärast vastsündinud pimedad loomapojad leiavad alati ema rinna üles. See tugev piimalõhna tundmine aga kaob, täiskasvanud inimesed seda ei tunne (sest neil pole enam piima vaja), ka mitte täiskasvanud loomad. Ka kaob ära rinnaimemisinstinkt, enamus täiskasvanud inimestest hakkaksid oksele kui peaksid lehma udarast piima imema. Ma tean meest, kes oma naisel rinnapõletiku puhul yritas tal rinnast piima välja imeda, ta isegi ei neelanud seda piima, vaid sylitas välja, aga olevat nii jälk see tegevus olnud. Sellepärast täiskasvanud loom ega inimene ei hakka iialgi teise looma rinda otsima ja imema. Aga täiskasvanud loomad ja ka mehed tunnevad teisi lõhnasid, nt. emase lõhna kui on paaritumise aeg. Igal asjal oma aeg: piim beebidele, paaritumine täiskasvanuile, selleks on instinktid, mis saavad alguse vajadustest.
Loodus ei ole loll. Inimesed üritavad alati igas asjas loodust üle trumbata, aga kaotajaks on alati inimene.
Sellele pildil ei ole tõesti kass, aga pole ka loomapoeg. See on pesukaru ja tundub olevat lapseeast väljas. Selle pildi tagapõhja ma ei tea. Võib-olla see on lavastatud.
- You must be logged in to reply to this topic.
