Peep Reinart – Minu tegemised

Nii…esimesed võistlused möödas. Tehtud on väike restart- sai korra kõht keskmisest rohkem täis söödud ja joodud. Pühapäeva pool päeva magasin sõna otseses mõttes maha magatud ja õhtul kaloreid kokku lüües- oh üllatust- 800 ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Tuli hakata sööma ja tegin pisikese 1000kcal eine.

Võtaks mõne sõnaga kokku EMV. Ei hakka salgama, et vorm oli pehme. Pole veel eriti pilte näinud ja ega see ei olegi nii tähtis aga kuuldes tagasisidet pean olema rahul et niigi läks nagu läks. Oleg oli väga hea ja võitis ka teenitult. Väga heas vormis oli ka Siim Savisaar, keda pidasin suureks konkurendiks.

Väga positiivse emotsiooni pakkus ka Tauri kes võitis noortes. Tauri on näidanud aastaga väga korraliku arengu. Tubli poiss!

Endaga paraku ei saa rahule jääda ja ebamugav on pooliku vormiga laval olla aga midagi pole teha. Pean leppima sellega ,et minu võistlused on alles ees- põhivõistlus alles MM detsembri keskel. Hea oli ka seista teiste kõrval, sest nii saab ju tegelikult aru milline on vorm tegelikult. Üksi peegli ees võib ju vaadata et enam-vähem kannatab. Juba reedel sõidame Tšehhi. Mingit ulme vormimuutust ma ei looda aga annan endast parima et teha nädalaga nii palju kui võimalik (hr Vähi võiks siinkohal nippe jagada)

Veidi sellest kuidas ma üldse klassikasse seekord mahtusin. Nimelt hakkasin jooma neljapäeval tavalisest oluliselt rohkem vedelikku. Reede õhtul kehaksast kuni laupäeva hommikuni ca. 10.30-ni ei pannud ma suhu ei toitu ja ei joonud vedelikke (va hommikukohv). Kaalusin reede õhtul ca 75 kg. Hommikul ärgates aga 73,4. Ligunesin paar tiiru kuumas vannis ja sõitsime kaalumisele. Kaalumisel olin 72 kg mis tähendas seekord seda et sain täpselt kaalu sisse. Tšehhis kordub ilmselt sama stsenaarium.

Tahan tänada oma toetajaid- Lahever Ehitust, tänu kellele saan sõita nii Tšehhi Pepa Opavale kui ka Islandile põhjamaade meistrivõistlustele, Fitshopi– tänu kellele on mul olemas parimad taastumisvahendid ja Spartat tänu kellele saan ma treenida täiesti suurepärastes treeningtingimustes. Suured tänud lava taga abistajatele Raigo, Tauri, Eleri ja Silvar käis ka korra rulliga üle tänud sullegi. Tänud treener Indrekule ja kõige suuremad tänud Elerile kes on mind välja kannatanud ja igati toetanud.

Veidike siis vahepeal toimunust.

Sai siis käidud Tsehhis Pepa Opava GP võistlustel. Kõva kogemus , midagi pole öelda. Jällegi jäi kripeldama asjaolu et ma lihtsalt ei ole vormis kuigi rõõmus võin olla selle üle et sellegipoolest veidi parem kui Eestikatel, olgugi et kaalunumber (kaalumisel) oli tunduvalt suurem.

Sel korral võistlesin siis kategoorias kulturism -80kg. “ei mahtunud kaalu” kuigi tegelikult peale arutamist sai see otsus sai vastu võetud juba 2 päeva varem et ei hakka seda vett jälle välja imema. Peale seda kui Eestikatel seda tegin, mõjus see kehale isegi üllatuslikult liiga palju laastavalt- organism lihtsalt hakkas vett korralikult kinni hoidma ja kaalulangus peatus täielikult.

Mis seal salata, et lisaks sellele et ei ole just oma eluvormis on see kategooria minu jaoks liiga palju ning mehed kes vastas olid, olid tunduvalt suuremad ja paremas vormis. Kategoorias oli Euroopa ja Maailma meistreid erinevatelt aastatatelt, tiitlivõistluste medalimehi ja niisama minust suuremaid poisse. Samas ei saa öelda ,et klassikas oleksin finaali saanud. Tase oli lihtsalt selline ja paraku endasugustega on võimalus võistelda mul põhimõtteliselt 2 korda aastas- EMil ja MMil. Pean leppima olukorraga, et kui tahan sellistel võistlustel kaasa teha siis võivad minuga samas kategoorias olla mehed kes võivad minust -10 kg raskemad olla.

Põhjamaadega on sama lugu. Ei tea kas tahan ennast tühjaks tõmmata ja võistelda klassikas -180cm endast 10kg raskemate meestega või võistelda kulturismis -80kg. Paar päeva on veel aega mõelda.

Nüüd ei ole enam midagi. Tuleb sisse lükata teine käik ja hakata kulutust tõstma. Kehakaal seisab juba 2 nädalat. Pilt läheb nagu paremaks aga miski hoiab seda vett kinni. Hetkevormiga rahul olla oleks täielik rumalus. Rasva on vaja maha kaapida ja kavatsen kõik selleks teha et see ka maha tuleks. Õnneks veel aega on piisavalt aga tööd tuleb hakata rohkem tegema.

Aga rääkides Pepa Opava GP võistlusest veel, siis sõitsime sinna rongiga. Tulime kõik kolme erineva lennuga ja saime lennujaamas kokku, pärast mida algas seiklus. Bussiga rongijaama- tegelikult polnud meil kellelgi aimugi et kus see asub aga Otil on kõva reisimise kogemus ja nii me siis jõudsimegi peaaegu minuti pealt õigeks ajaks rongijaama. Terve tee kahes rongis (kokku ca 4 tundi) seisime püsti WC ukse ees- oli päris humoorikas. Õhtuks jõudsime ilusti kohale, väike jalutuskäik ja uni tuli hea.

Tagasisõit oli kah paras huumor. Pidime olema 9.45 lennujaamas, mis tähendas seda et tuli minna rongi peale, 50km kaugusel Opavast kell 3.46 öösel. Bankett oli kah tore ja ööklubis käisime ka ja nii ma siis jäin kusagil ühe-ajal hotelli tukkuma. Üles ärkasin praktiliselt alles Prahas- oh üllatust. Olin jõudnud sõita vahepeal taksoga Opavast 50km Ostrava rongijaama ja veel 330km rongiga otsa.

Võistlused olid hästi korraldatud- registreerimine läks väga ruttu, kõik sujus, oldi ajagraafikus. Eelvõistluse ajal olin lava taga seega seda ei oska kommenteerida aga finaale nägin küll. Esta nt võitis endast 20kg raskemaid naisi- vormiga. Uskumatu visadus veel selles vanuses teha järjepidevalt väga häid vorme ja seda naisterahvana. Ott näiteks võistles korralike kollidega koos, üks suurem kui teine. Aga näed, on võimalik küll nende elukate vastu saada. Selle üle on ainult hea meel. Minu arust oli Ott finaalis ka esimesest kohast parem- võitjal olid küll mega suured jalad aga Ott oli kuidagi paremas konditsioonis ja detailsem. Lisaks vabakava oli öö ja päev aga mis seal ikka, kohtunike arvamus on kohtunike arvamus. Kristiina ja Reet oleks kah väärinud paremat kohta aga nagu juba ütlesin, siis kohtunike arvamuse vastu ei saa.

Suured tänud meie koondisele kellega Opavas käisime. Teiega oli tore ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Sellised reisid jäävad meelde pikaks ajaks J

Enne võistlusi tehtud pilt hotellis

Banketil Poola legendiga

…ja enne kojusõitu veel Frankfurti lennujaamas.

Põhjamaade meistrivõistlused siis seljataga ja olen oma normaalsesse elurütmi tagasi saanud. Kohvreid pole veel täielikult lahti pakkida jõudnudki aga see selleks.

MMini on veel jäänud 1 kuu ja 8 päeva ja selle aja jooksul tuleb teha veel oi kui palju tööd. Maha on plaanis võtta veel ca 2-2.5kg ja selleks olen muutnud oma treeningsüsteemi täielikult- kui seni olen treeninud süsteemis kerge trenn+raske trenn, kõik suured lihasgrupid 2 korda nädalas läbi, siis nüüd teen kolmeks jaotatult 8+8 süsteemi järgi ehk siis 8x, siis ca 50% raskust maha ja kohe 8 otsa. Nii 3-4 seeriat. Peale jõusaalitrenni iga kord aeroobset ja jõusaalivabadel päevadel pikad aeroobsed treeningud. Esimesed 4 päeva selle süsteemi järgi on olnud paljutõotavad kehakaalu suhtes. Enesetunne pole ka enam nii hea kui eelnevalt. Aga eks see on ka loogiline. Olenemata näljast ja tühjusest on veel trennis raskused enam-vähem ja tuju püsib hea.

Järgmise nädala alguses vaatan oma selle nädala kaalu muutust keskmiselt ja otsustan, kas hakkan ka toitu kärpima või on niivõrd suur kulutuse suurendamine piisav. Eesmärk on ikkagi realiseerida võimalikult terav vorm.

Peale põhjamaade meistrivõistlusi võtsin enda jaoks vastu otsuse. Enam kunagi pooliku vormiga lavale ei roni. Isegi kui tegelikult tead et kulturismis -80kg mehed, kelle kõrval seisad on sinust reaalses kaalus kuni 10kg raskemad ja oma tippvormis, soonelised ja punnis, mina aga klassik kellel paar kilo (oi kui määrav see on) üle, siis pooliku vormiga laval seista on ikka päris paha tunne ja vot siis mõtledki et oleks ju võinud vormi ajastada esimesteks võistlusteks ja siis lihtsalt vormi hoida. Aga noh, eks omad vitsad peksavad ja eks see on alles mu kolmas hooaeg võistelda ja nagu öeldakse- kui ei õpi teiste vigadest, siis enda vigadest ikka õpid.

Aga mis seal ikka. Nagu Ott ütles, siis viiekäigulisest kastist kuues käik sisse. Tegelikult mul on olemas ju kõik- inimesed kellelt saan iga päev vajadusel nõu küsida (sealhulgas minu tark treener härra Otsus),toetav perekond, naine kes teeb mulle peaaegu kõik söögid ja sätib enda asjad nii et ma saaks võimalikult lihtsalt elada, parim toeataja Lahever ehitus, tänu kellele saan vabalt võistelda seal kus soovin, parimad treeningtingimused mida üldse võiks soovida Spartas ning parimad toidulisandid ja taastumisvahendid Olimpilt. Nüüd jääb veel üle iseendast parim anda.

Üks pilt põhjamaade meistrivõistlustelt

Tere taas

Vorm hakkab tulema. Kus ta pääseb. Olen küll päris tühi aga jutte tekib iga päevaga silmnähtavalt juurde. Samas see kõik on ikkagi enesetunde arvelt. On mitmeid erinevaid päevi- päevad millal kõht on tühi aga samas on jõudu ja energiat. Päevad milllal kõht pole tühi aga valdab üldine jõuetus. Päevad mil pole ei jõudu ja on meeletu näljatunne ja nõrkus ja siis on veel head päevad (mida jääb aina vähemaks, kuid siiski esineb). Vahel on ka hommikul sitt olla aga õhtuks suudan ennast kokku võtta ja päris normaalse trenni välja võluda. Eile oli näiteks üks sellistest päevadest. Vahel jälle vastupidi.

Trennid sujuvad tegelikult normaalselt. Energiat küll napib aga ega lihasest jõud kadunud pole. Mingil määral olen ikka jõudu kaotanud aga eile kükitud 140×8 näitab et seis ei ole päris hull. Kehakaal 72 kg. Aeroobne endiselt peale igat kangitrenni ning trennivabal topelt. Päeva kus saalis pole käinud ei ole juba olnud tükk aega. Oi kui aeglaselt see aeg liigub ellipsi või treadmilli otsas sõtkudes. Tahaks tegelikult neid kahte lahus hoida- kangitrenni ja aeroobset aga paraku on vaja tööd teha ja muud elu ka elada.

Lõpp paistab ja tuleb veel pingutada. Varsti saab puhata vähemalt hetkeks, sest plaan on kaasa teha ka kevadhooaeg. Praeguse seisuga olen teinud eelmisest MM-ist tänaseni 253 kangitrenni ja teha on veel 14. Dieet on kestnud ka päris kaua, praeguseks 116 päeva. Jäänud veel 17. Õnneks on mu kõrval inimene kes selle kõik mu jaoks nii lihtsaks teeb kui vähegi võimalik ja jätab enda asjad kus see ja teine, et mul lihtsam oleks. Kui ta vaid saaks aeroobse ka mu eest ära teha, teeks ta sedagi ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Söögi koha pealt veel niipalju ,et hoian kaloraaži 2300-2500 vahel, olenevalt enesetundest ja kulutusest. Päris vähe aga hetkel muud varianti ei ole kuna kaal jäi vahepeal pikaks ajaks toppama ja soovitud teravust ei paistnud tulevat. Ega toiduski midagi uut ei ole – kana, kala, veisehakkliha(delikatess), kiirkaerahelbed, riis, täistera pasta, kinoa, kodujuust, valgupulber, juurikad, pähklid, köögiviljad, marjad ja muu roheline.

Lisanditest ikka Olimpi BCAA Xplode, argiiniin, tauriin, Mega strong (pudru sees), Whey Protein complex (peale trenni), Thermo speed, Endugen, MZB ja mis salata, ei saa üle Walden Farmsi kalorivabadest siirupitest.

Tänane õhtusöök ja tavaline hommikusöök:

Trennis ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>