Peep Reinart – Minu tegemised

Tahan teile kõigile öelda, et olen meeletult tänulik nende toetavate sõnade eest. Sain eile väga palju positiivseid emotsioone. Toetavaid sõnu headelt tuttavatelt ja inimestelt kellega nii lähedane polegi. Ütlen ausalt, olen praegu päris emotsionaalne ja mulle lähevad korda asjad, millele tavaliselt väga tähelepanu ei pööra või mida muidu ei taju. Just nende toetavate sõnade najal sõitsin eile oma viimase tunnise rattasõidu ( tänasest võtan veidi koormust maha).

Mis ma muud oskan öelda. Teie kõigi toetus on väga motiveeriv ja sunnib lõpuni pingutama. Sõnade jõud on vägev!

Ma ei hakka kedagi eraldi tänama. Tänan teid kõiki kes mind vähemal või rohkemal määral mõistavad.

Kuna hetkel arvuti taga pole ja telefoniga pikka juttu ei viitsi trükkida siis aitab Google.com.

Hooaeg on läbi!

Oli mis ta oli. Hea meel, et see läbi sai. Lõpp hea, kõik hea. Selliste lausetega võiks selle hooaja lühidalt kokku võtta.

Kui nüüd pikemalt rääkida siis ei oskagi kuskilt alustada. Kõik, kes mu blogi lugenud siis teate, et eks ta mul üle kivide ja kändude läks. Nii raskelt see vorm ei oleks tegelikult tohtinud tulla aga jonnisin mis ma jonnisin. Mingisuguse vormi ma siiski ära tegin. Vormi all ei mõtle ma praegu kuivust vaid üldkomplekti mis alles jäi. Kuivuse poolest olin kindlasti elu parim. Kahju ainult, et lihast nii palju kaduma läks. Eriti kajastus see suurte lihasgruppide puhul. Samas, nägin detaile kohtades kust varem olin jäänud selgelt pehmeks.

Kui nüüd rääkida võistlustest siis tegin see hooaeg 3. Eesti karikast ja Balti matsist olen juba eelnevalt kirjutanud. Pole tegelikult rahul kumbagiga neist aga ise olen süüdi ja tagantjärgi näen, et polnudki ära teeninud paremat tulemust. Õnneks lõppes kõik hästi, kuigi selle kangutamise eest oleksin tahtnud rohkem vastu saada. See on minu arvamus ja tegelikult võimalus on veel tagantjärgi medalilegi tõusta, sest esikolmik läks dopinguproovi. Tegelikult olen õnnelik ka viienda koha üle. Euroopa viies olla on tegelt päris uhke tunne.

Üldmuljed reisilt on muidugi vägevad. Sai tehtud korralik restart. Sai söödud, joodud, puhatud ja kogu täiega kaasa elada teistele koondislastele. Hea meel on meie koondislaste üle ja väga uhke tunne oli olla eestlane. Sain inimestega lähedasemaks ja uusi sõpru J (ma ei hakka eraldi nimesi nimetama aga eks inimesed saavad aru keda mõtlen, kellega ühise keele leidsime jne). Siinkohal tahan tänada kõiki meie koondislasi. Tänan kõiki kes kaasa elasid. Tänud Ergole kellel oli kõvasti asjatamist ja ilmselt enamik meist ei näinud seda kuivõrd suur töö see oli. Tänud Silvarile grimmi eest ja tänan kutte (Vennad karupojad ja Ott) mõnusa seltskonna eest.

Tänan veel oma toetajaid- Kulturismi ja fitnessi liitu, Spartat, Fitshopi ja ka kõiki neid inimesi kes aitasid viimases lõpus toetavate ja heade sõnadega. Te ei kujuta ette kui palju te mulle jõudu andsite.

Eraldi peatüki peaksin kirjutama sellest kui tänulik olen Elerile aga seda vaevalt keegi viitsib lugedaJ Igaljuhul suur aitäh sulle kallis. Ilma sinuta poleks ma seda teha suutnud. Oled parim naine keda üks mees võib tahta. Samuti olid sa väga tubli kogu võistluse vältel ja said suurpäraselt hakkama vastutusrikaste ülesannetega.

Mis nüüd siis saab edasi. Pingelangus on meeletu. Tervis, tundub ka vaikselt paraneb. Nii vaimne kui füüsiline. Sain oma pannkoogid, pizzad, jäätised söödud. Kaalu peale astusin esimest korda eile ja see näitas ärasõidu hommikuga võrreldes +2kg. Ütlen ausalt, nüüd pean ikka natuke tagasi hoidma, sest kulutus on ikkagi oluliselt väiksem kui ettevalmistuse ajal. Kangitrennis käinud pole ja ilmselt lähiajal veel ei lähe ka. Kuigi isu liikuda on juba päris suur. Mingid energiavarud on taastunud ja harjumatu on peale tööd koju tulla ja mitte midagi teha. Eile käisimw stroomi rannas. Tõstsin palki, tegin mõned lõuatõmbed, dipsid ja mingisugust tilulilu veel. Tuletasin vanu aegu meelde ja toksisin Eleriga jalgpalli. Just tema on see kes mind praegu tagasi hoiab ja pigem käsib süüa. Proovin uusi asju nii toitumises kui treeningus. Käin ujun, proovin ilmselt rühmatrenne ja sõidan õues rattaga. Kokkuvõtlikult- taastada keha sellise liikumisega, milleks see loodud on.

Toidu koha pealt nii palju, et kujutage ette ja ma ei usu seda ise ka veel- ma pole mitte ühtegi asja kaalu pealt läbi lasknud. Ütlen ausalt, et päris raske on seda mitte teha aga üritan vaimul lasta puhata. Eks peas ikka mingit-sorti kalkulatsioonid käivad aga ma saan sellest väga hästi aru, et pean nendest numbritest lahti laskma ja asja veidi vabamalt võtma. Lisandite hulka olen vähendanud aga pole kõike paugust ära jätnud nagu eelnevatel kordadel. Kõik mida tarbisin valmistumise ajal on endiselt käigus peale BCAA ja Whey protein complexi. Lihtsalt mõnel asjal on kogused väiksemad. Samuti läheb edasi King of Spades ja nüüd on ka näha et see annab ikka päris tublisti kõigele juurde. Mõne nädala pärast tahaks uued vereanalüüsid teha ja vaadata kui hästi ma ära olen taastunud.

Eesti Karikavõistlused

Balti Matš

Euroopa Meistrivõistlused

Tänud Peep sulle vahva seltskonna eest! See oli nagu üks pikk päev…. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> . Las see videolõik jääb meenutama sinu viimast sissekannet oma toidupäevikusse! ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ravi on alanud…. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

ERR Kullafondi peaks materjali jaguma ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Jess !!! Täna sai trenni teha!

Koos tänasega on tulnud siis tervelt 3 kangitrenni peale EM-i. Keha sügeleb juba ammu rohkema järgi aga tuleb ikkagi mõistus koju kutsuda ja endale aru anda, et tervis ilmselt pole veel kaugeltki see, mis lubaks rohkem teha. Mitte, et enesetunne kehv oleks aga paraku tuleb olla realist. See nädal saan teha veel ühe kangitrenni ja ausaltöeldes ootan neid päevi nagu väike laps jõululaupäeva.

Seni olen lihtsalt palju liikunud. Küll jalutanud, sõitnud õues rattaga, käinud linnahalli treppide peal jooksmas ja mis seal salata, kui näen kuskil lõuatõmbe kangi ja kohta kus saab dipse teha siis ega mööda ei kõnni ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Pean tunnistama, et toiduga hoian tagasi. Juurde olen võtnud täna hommikuse seisuga +1 kg. Samas pilt pole sellele päris vastav, sest kehkoostis on veidike muutunud. Samas ei midagi katastroofilist ja võin tegelikult rahule jääda. Laadimisi olen teinud küll. Nahavahele on läinud kebabi, õlut, jäätist, pelmeene jne. Töönädalal on asi samas suhteliselt rangelt kontrolli all ja toitun rohkem rasvast ja valgust ja mingit rämpsu ei söö. Nüüd kui saan trenni tegema hakata siis saan ilmselt ka veidi rohkem lubada ja oma kauaigatsetud putru ja müslit sööma hakata ilma muretsemata, et pole ju kulutust ja toit ei lähe õigesse kohta. Eks selle söögiga ongi vist kõige raskem. Kui füüsiline tervis tundub liikuvat paremuse suunas ja mingit nõrkust, loidust kui sellist ei esine (eks seda näitavad ka vereproovid mida plaanin varsti teha), siis vaimselt on asi vahepeal päris keeruline. Süües midagi head, mis ei pruugi sugugi olla mingi rämps, tekivad päris tihti korralikud süümepiinad.

Samas mõni päev tunnen ennast jällegi vabamalt ja nii palju söögi peale ei mõtle ja ei pabista iga suutäite pärast. Kaloritest olen suutnud lahti lasta. Isegi ei mõtle sellele väga. Köögikaal on endiselt ma ei tea kus. Olen tasapisi harjunud. Samas umbakudselt mingi valgu ja rasva koguse üritan vahel ikka peas kokku lüüa, kuigi siis tuletan endalegi meelde, et ära jama mees – lase minna. Nii palju siis sellest. Tundub ,et asi liigub vähemalt paremuse poole. Saan hakata varsti normaalselt trenni tegema, kiireneb ainevahetus ja saan hakata sööma rohkem ilma, et iga söödud kalorit nahavahele kohe korjaks.

Eraelus on hetkel ka päris huvitavad ja kiired ajad. Nimelt tegeleme kolimise, remondi ja muu sellisega. Sealjuures tuleb veel nädalavahetuseti erinevate lõõgastusprotseduuridega tegeleda. Igav ei ole ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>