Peep Päll 100m 11,08
- This topic has 26 replies, 12 voices, and was last updated 14 years, 6 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Tänud kommenteerimast, arutlemast!
Eks Ülikoolis õppides sai harrastatud jah mitmeid spordialasid. Esimesel jõutõstmisvõistlustel 24-aastaselt kükkisin 100 kg, samal ajal oli 100 m rekord 11,7. Paar aastat hiljem, jõutõstmisega tõsisemalt tegelema hakates, oli küki tippmark 200 kg. Jooksutreeningutega enam ei tegelenud, aga 100 m rekord nihkus 10,8-ni (elektr. 11.08). Teine näide: kui varem oli paigalt üleshüpe 70 cm, siis paar aastat jõutreeningutega tegeledes, paranes tippmark – 100 cm (hooga 120 cm). Ka teadusuuringud on tõestanud, et jõul ja kiirusel on suur korrelatsioon. “Tuli ka ettepanek kergejõustiklastelt, et treeni jalg veelgi tugevamaks ja jooksed veelgi kiiremini! “5 aasat hiljem oligi küki rekord 250 kg, aga 100 m aeg jäi püsima 11,0 -11,2. Siis sai mulle selgeks, et sprindis ei jõua ma kunagi maailma tippu, aga jõutõstmises on võimalik maailma eliidile lähemale jõuda… Spordiala valikul omab loomulikult suurt rolli meie geneetika, et millised lihaskiud on meile looduse poolt “kingitud” (kaasa antud esivanemate poolt). Kiirus-, plahvatusjõu alad eeldavad glükolüütiliste/kiirete/valgete lihaskiudude olemasolu ning vastupidavusalade sportlastel see-eest oksüdatiivsete/aeglaste/punaste lihaskiudude suurt protsenti.
Kui me vaatame maailma tippsprintereid või NBA korvpallureid, näeme, et tegemist on väga atleetlike sportlastega! 1. põhjus, et neil on selline keha – jõutreening ning 2. põhjus – geneetika, et glükolüütiline lihas hüpertrofeerub. Ka jõutõstmises ja kulturismis tippu jõudmiseks on eeldatavalt “vaja” kiireid lihaskiude… Jõutõstjad kasutavad oma treeningutel lisaks maksimaaljõu arendamisel ka tihti kiiruslike jõu treeninguid. Soovitus ka kulturistidele: lisage oma treeningutesse mitmekülgseid plahvatus-kiiruslike jõuharjutusi (näit. kergej. stardid, spurdid, hüpped, heited, tõuked…), et saaksid areneda/kasvada ka Teis olevad, aga “vähe kasutust leidnud” kiired lihaskiud!
Paraku on nii, et alates 40-st eluaastast hakkavad inimorganismist kiired lihaskiud deformeeruma. Lohutuseks, et maksimaaljõudu on veel võimalik arendada, aga ainult kehamassi suurendades, “tänu” lihashüpertroofiale!
Jah, jalgade kiiruse ja hüppevõime arendamiseks on siiski parim jõuharjutus -Kükk! Käte jõu arendamiseks – Lamades Surumine! Kogu keha tugevdamiseks – Jõutõmme!
Lõpetuseks. Ahh, mis mina, tõstmise Olümpiavõitja Vardanjan on hüpanud paigalt kaugust 4,13! mina ainult 3,16.
Ilusat suve!
“First of all, you hopefully now realize that your efforts in the weightroom will mostly be going towards building a powerful start and acceleration.”
“the area that the weight room has the least transfer (with regards to sprinting) is max velocity/top speed”
“there is nothing you can do in the weightroom to mimic the tremendous speed of contractions that occur when you hit your max velocity. (Max velocity has more to do with the “elasticity” of your muscles, compared to the start/acceleration phase of a sprint.” !!
Tõesti jõutrenn aitab peamiselt ainult kiirendusfaasile kaasa. Tippkiirust jõusaalis väga ei treeni. Sellepärast ei suutnud ka Peep 11.0 kiiremini joosta ilma erialase trennita.
Ametlik maailmarekord paigalt hüppes on 3,71
“Norwegian Arne Tvervaag, who jumped 3.71 metres in Noresund on 11 November 1968.”
Mart , mis sa sellest artiklist arvad?
http://www.fitness.ee/artikkel/1214/joutre…se-arendamiseks
Tippkiirusel jooksmisel ja selle kiiruse säilitamisel on tähtsaimad lihased reie – kakspealihased, tuharalihased ja puusapainutajad (niude – nimmelihas ehk sprinterilihas.
Tippkiirus?
Rumeenia jõutõmme, Good morning´s, hüpped jalalt jalale distantsi peale, kükid ühel jalal ja väljaasted.
Isiklikult arvan , et tippkiirusel on vaja mõlemat: nii lihaste elastsust ja üleval pool mainitud lihaste tugevust.
Tippkiirusel jooksmine on minu arvates tehniliselt nii kuramuse keeruline… Jõudu võib olla metsikult, aga kui seda jooksu suunata ei oska, siis ikka ei liigu.
Jõuharjutustega on see probleem, et seal ei saavuta kunagi sellist lihaste töölehaaramist nagu tippkiirusel jooksmisel. Lisaks sellele peab suutma võimalikult palju lõdvestuda, et jooks oleks avar ja kerge.
Proovige max raskust kükkides võimalikult lõdvestunud olla. Lausa nii, et näost pole näha, et pingutate.
Üks treener seletas hästi tippkiirusel jooksmise kohta. Võtke jalgratas ning pöörake teistpidi nii, et sadul toetuks maha. Siis tõmmake esimene ratas täie jõuga keerlema.
Selleks, et ratas keerlema saada pidi alguses kiiresti ja palju jõudu rakendama. Samas, et seda kiirust veel suuremaks saada või siis vähemalt hoida on vaja ainult väga õrn ja kiire liigutus teha. Prooviga vaid seda kiiresti keerlevat ratast sama jõuga veel kiiremini tööle saada nagu alguses. Ehk siis võtke kinni ja tõmmake uuesti…. mis juhtub?
Tehnika keerukuse poole pealt nõustun sinuga endal kogemused olemas
Kui teen jõusaalist pausi ,et akusid laadida.
Siis olen end alati uuel nädalal 60m sprindiga testinud, et näha kas areng on toimunud. Ja üks kord kurat jalad liikusid all nii kiirelt, et käed ei jõudnud algul järgi
tekkis selline tunne , et kohe kukun pikali ka
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Sel hetkel mõtlesin küll , et mis moodi need sprinterid 9.7-ga seda 100m jooksevad.
Pikali hakkab kukkuma siis kui joosta reiepealsetega nagu enamus inimesi teeb.
see on pigem kiirendus faasi osa kui tippkiirus.
ilmselt on ka tuhara ning reie taguosa kõikidel palju nõrgem kui reie esiosa kuna enamus inimesi ei oska neid lihasgruppe seal mitte tunnetadagi.
Kes pole tehnikaga kursis eelistavad millegi pärast keha ees joosta. Siis olen veel täheldanud, et mõned jooksevad nii, et varbad vaatavad välja ja siis veel ei joosta päkkade peal.
Kes pole tehnikaga kursis eelistavad millegi pärast keha ees joosta. Siis olen veel täheldanud, et mõned jooksevad nii, et varbad vaatavad välja ja siis veel ei joosta päkkade peal.Selles suhtes, et kui astud maal raiesmikul herilase pessa, siis nagu ei ole vahet, mis stiilis sa minema tuiskad. Mul oli üks selline juhus lapsepõlves ja elu eest joostes tekkis tahest-tahtmata mõte, kas jalad üldse puudutavad maapinda.
Tõesti hea” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Seal veel aegu. Äkki keegi tunneb veel ära mõne jõutõstja vms ?
Jõutõstjaid mitte, aga 11,03 vaatasin, et on jooksnud endine Lõuna Prefekt Otsalt, valgustkartvate tegude eest pagemiseks sellest aga siiski ei piisanud
Jah, nii kummaline kui see ka enamusele inimestele ei tundu, et mis siin ikka, võtan kätte ja jooksen, kui raske see ikka olla saab. Sprindi puhul tõesti oluline suuta säilitada jooksu ajal lõtvus mitte krampi minna, igaüks võib omal nahal selle läbi proovida. Täies pinges joostes on juba puht hingamist korda saada keeruline. Aga see nö lõtvus omane ka paljudele teistele ekrgejõustiku alale, kasvõi kuulitõuge või kettaheide. Ei heidaks Kanter 70-meetri joonele, kui ta ringis ei suudaks pikka lõtva tõmmet võimalikult suure amplituudiga alustada. Eks ole tehniliselt ka erinevaid kujusid olnud, minu mäletamist mööda oli ungarlane Fazekas see, kes oma lühikese kasvu tõttu panipearõhu kiirusele ringis ja väliselt visuaalselt vaadates paistis tõmbe ajal ka küllaltki pinges olevat, heitis hästi – aga eks me tea ka, mille arevlt.
2 advokaati kohtuvad metsas suure ja tigeda karuga. 1 advokaat avab kohe oma diplomaatkohvri, võtab välja tossud ja hakkab neid jalgu panema.
– “Sest ei ole mingit kasu!” hüüab teine. “Sa ei suuda iialgi karust kiiremini joosta!”
– “Seda ma ei kavatsegi,” vastab esimene. “Aitab sellest, kui ma sinust kiiremini jooksen…”
kangutamisega on selline asi,et kange võib isegi olla aga kui nö ratas all veereb ja veab edasi siis tuleb ikkagi hea aeg.hingamisega selline lugu,et kuna sprint on anaeroobne siis kuni 100m jooksus see väga suurt rolli ei mängi.peale stardifaasi õhk välja ning ülejäänud distantsil piisab paarist kolmest hingamisest küll.
- You must be logged in to reply to this topic.
10,36 !!!!