Tänu aerosooli osakestele. Nendeks võib olla vee- või väävelosakesed. Need osakesed hajutavad punast ja kollast valgust. Sama on ka Päikesega. Kui taevakeha on madalal horisondi kohal peavad kiired läbima tee atmosfääri alumisest kihtides, kuhu aerosooliosakesed rohkem koondunud on.
Kui Päike (või antud juhul Kuu või mõni muu kujutletav valgusallikas) on valguspiiril, siis tähendab see seda, et valgus peab läbima pikema tee, et jõuda vaatajani. Sellest on tingitud valguse suurem hajumine ja peegeldumine. On teada, et sinine (violetne tegelikult) valgus omab kõige väiksemat lainepikkust. Punane – kõige suuremat. Mida suurema kauguse peab valgus läbima, seda rohkem hajub lühema lainepikkusega valgus ning vaatajani jõuab rohkem pikema lainepikkusega valgust – punast. Selle pärast näebki horisondil punakat värvust (nt päikeseloojang).