peaaegu taimetoitlane
Avaleht » Forums » Toitumine » Toidulisandid » peaaegu taimetoitlane
- This topic has 52 replies, 22 voices, and was last updated 17 years, 10 months tagasi by
Agnes1h.
-
AutorPostitused
-
märts 12, 2008 at 7:16 e.l. #145318
matti
MemberNii palju on toiduaineid, millega sa void loomseid asju asendada niiet ara ebatervislikkuse parast yldse muretse.Ma soovitan sul lugeda toitumise alast kirjandust (naiteks Cousens, Conscious Eating etc.) ja sa leiad sealt vaga palju vastuseid.
Liha ei ole anyway hea syya (ma ei moista muidugi lihasoojaid hukka, igayhe oma valik) sest meie seedetrakt ei pidavat olema selleks kohanenud (lamedad hambad juba viitavad taimetoitlusele). Kuna meie seedesysteem on liiga aeglane selle jaoks, siis see hakkab kohus niikuinii roiskuma, tekivad toksiinid ja palju paha.
Piimaga samad lood – mitut loomaliiki sa tead peale inimese, kes taiskasvanud peast piima jooks (kassidele opetavad seda inimesed muide)?
Ma soovitan vaike investeering teha ja kirjandust lugeda, siis sa ei pea kunagi enam motlema, et taimetoitlus on su tervisele kuidagi halb. Loomulikult eeldusel, et sa sood mitmekesiselt (oad, laatsed, taisteratooted, puuviljad/juurviljad).
Soovin sulle edu. Kas sa tead, et statistika ytleb, et iga inimene, kes hakkab taimetoitlaseks paastab ca 90 loomakese elu 1 aasta jooksul
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Nõrgad argumendid minu meelest. Oled sa üldse oma hambaid kunagi vaaadanud??? Kui oled siis märkad sa ,et ees on sul ka 2 teravamat hammast,kaks kihva. Need on otsene viide sellele,et inimene peaks liha sööma. On tehtud arvukalt uurimusi,mis ühehäälselt ütlevad,et inimene on oma olemuselt segatoiduline.
Tegelikult on väga rumal lasta mingitel moraalsetel argumentidel lasta mõjutada oma toitumist,see võib palju kahju teha. Ok,sa päästad 90 looma elu ühe aasta jooksul. Aga kui vaadata seda,et tegelikult ongi need loomad kasvatatud söögiks,seega on sisuliselt tegemist evolutsioonist välja langenud loomadega,sest see on kindel,et lehm või lammas metsas ellu ei jää. Siis polegi asi sugugi hull.
Tegelikult on taimetoitlus meie kliimas raskesti rakendatav ja enamasti ka ebaratsionaalne.
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>märts 12, 2008 at 8:28 e.l. #145322Kirsti
Memberhehee, aga mul pole kihvu. Täitsa tömbid hambad on. Kas see tähendab, et pean ainult putru ja nõgeseid sööma???
(OK, OK, ma niisama lollitan! Tglt kuulun ikka ka sellesse usulahku, kes usub, et inimene, eriti meie kliimas, peab ka liha sööma!)
märts 12, 2008 at 8:30 e.l. #145323matti
MemberKa kuule, “karusööbmetsas…” – süsivesinik??? VESINIK?
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Süsivesinikud on näiteks metaan,butaan,propaan,heptaan. ja tema räägib veel naiste rumalusest
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>märts 12, 2008 at 1:01 p.l. #145346AlanBStard
Moderatorhehee, aga mul pole kihvu. Täitsa tömbid hambad on. Kas see tähendab, et pean ainult putru ja nõgeseid sööma???Siis saad ainult saiasuppi süüa. Aga ära heida meelt, teritame su hambad ära.
märts 12, 2008 at 1:03 p.l. #145347AlanBStard
ModeratorSüsivesinikud on näiteks metaan,butaan,propaan,heptaan. ja tema räägib veel naiste rumalusest
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Parafiinid ka, vbl närib küünlaid…. või siis tarvitab neid kuidagi teistkaudu…
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>märts 12, 2008 at 2:36 p.l. #145357karusööbmetsasmoosi
Memberüsna tobedaks kisub. kui tõenäoline on, et ma pidasin süsivesinikke silmas? rumal inimene võib teada tohutult fakte! kuid tark inimene teab, millised neist vajalikud on! pealekauba on süsivesinik küllaltki sarnane termin, ja mitte põhjuseta. seesuguse pisikese eksimuse kallal norida on lihtsalt tobe.
märts 27, 2008 at 9:45 p.l. #147626Agnes1h
MemberSelles teemas sai siin veidi nalja visatud kala ja tema haisu kohta. Sidruni tarvitamine maitsestamiseks ja ka halva lõhna petteks, jne…
Seoes sellega tuli mulle meelde, et üks tuttav rääkis mulle raamatust “Kitchen Confidential”, autor Anthony Bourdain. Raamat pidi avama köögimaailma saladusi, kuidas kokad kõige roiskunumaid toite võivad teie eest saladuste abil “söödavaks” teha. On ju suisa ütlemine, et “sitast saia tegema”!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> See vist peaks siis mõnel juhul päris täpne olema. Väidetavalt võivat mõni nõrganärvilisem kaotada pärast selle raamatu lugemist isu väljas (restos) süüa mõneks ajaks. Ise ma seda raamatut lugenud pole. Vähemalt veel mitte.
märts 28, 2008 at 9:11 e.l. #147104punu
MemberMuhahhaa, mis vaidlus siin. See teemaalgataja on vist oma põhjendused loomse toidu mittesöömiseks ära kustutanud? Igatahes ma tean ka inimesi, kelle arust liha on rõve ja kes eelistavad singile vorsti. Enamasti on nad ülekaalulised
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kui tõesti midagi ei aita, (tahtmatus muutuda on nii suur) siis võib ju osta šokolaadimaitselist valgupulbrit ja seda kookidele sisse segada, et valku kätte saada… ja kalaõlikapsleid süüa.Selle naiste ja meeste asja kohta niipalju, et minu teada on IQ osas lihtsalt nii, et naistel varieerub see vähem. Et naisi on ju ülikoolides palju rohkem, aga tippteadlaste hulgas jällegi vähem. St kõige targemad ja kõige lollakamad inimesed maailmas on siiski mehed
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Aga keskmine on umbes sama. Seda emotsionaalset mõtlemist on vaja ühiskonna toimimiseks. Lapsed on ju vaja üles kasvatada ja perekond on vaja koos hoida. Ja see ei tähenda, et ratsionaalset mõtlemist pole või et see on kehvem, aga kui sama asja üle arutleb ka aju emotsionaalne pool, siis see lämmatab ratsionaalse lihtsalt ära. Ega meestel ka alati selle loogikaga kõik väga pro pole – nt mäletan kui vaidlesin kunagi põhikooli ajal ühe tüübiga elektrimootori tööpõhimõtte üle, tema väitis, et energia tuleb hõõrdumisest, sest ta on võrri mootori lahti teinud ja pool käib seal ühe asja vastu. Mina ajasin aga seda teist, veidi rohkem levinud teeoriat peale, et tegemist on siiski pöörleva magnetväljaga. Füüsikaharidust oli meil täpselt ühepalju. Asi lõppes sellega, et tüüp lõi vihaselt käega ja nähvas, et “ah, naiste loba!”
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> (Kusjuures ma ei kahtle, et ta oskas vajadusel elektrimootorit ehitada). Minu meelest on muide kõrge IQ-ga naised tavaliselt õnnetumad. Sest neil on ju samal ajal olemas ka see empaatilisem, emotsionaalsem ja muretsevam pool. Kui ratsionaalne mõtlemine ei ole nii tugevalt arenenud, siis ei osata abstraktsemat tüüpi ohte enamasti hinnata
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Aga kui kõigest aru saad, mis maailmas valesti on ja mis võib juhtuda ja samal ajal oled programmeeritud muretsema, siis ongi neurootilisus ja depressioon kohe näidustatud. Lisaks veel see, et kui IQ on kõrge, siis satutakse tänapäeval ka võistlevatele elualadele nö karjääri tegema, kuigi samas säilib geneetiline tahe olla rahulik pereema. Ja siis rebid ennast lõhki kõikide nende rollide vahel, mida tunned ennast kohustatud olevat täitma. See pereemaks olemise tahtlus ei pruugi ju noorest peast välja lüüa, aga kui see juhtub 40-aastaselt, siis on veel hullem põnts, sest võibki juba hilja olla. Kui olete tähele pannud, siis ilusad ja lollid naised on enamasti õnnelikud, sest ega nad paljust muust aru ei saa kui sellest, et nad on ilusad
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ja see rõõmsameelsus omakorda ju läheb meestele peale ja on üheks põhjuseks, miks ilusaid ja lolle naisi tahetakse. Kui võtad endale targa karjäärinaise, siis pead üsna osav psühholoog olema, sest ta suure tõenäosusega on ise endaga tülis. Kõige parem on siiski võtta selline keskmine, kes saab asjadest vajalikul määral aru, aga karjääri eriti ei tee. -
AutorPostitused
- You must be logged in to reply to this topic.