Patupäeval ülesöömine

Ma soovitaks jah muuta rutiini ning muuta seda söömist üldse teadlikumaks nt. tahtlikult pingutada, et süüa aeglasemalt. Proovida selle kestel jälgida oma mõtteid ja tundeid ja isusid… lasta nendel mööduda. Seda on raske paari reaga foorumis seletada.

Tuttav tunne. Kui pidasin/pean ka siin foorumites juba veidi kirjeldatud dieeti, siis seni on kõik korras, kuni üldse mitte mingit magusat ei söö. Kohe, kui aga süüa ära väikegi tükk šokolaadi, kooki vms. siis läheb ajus möll lahti. Kogu keha kargaks justkui tiiger ülejäänu kallale. Kuid õnneks olen õppinud ka tahtejõuga pidurid täiesti põhja vajutama. Aga seda on lausa füüsiliselt tunda küll, kuidas jalad tuleb maha suruda et mitte kaasa lohiseda.
Minu soovitused, mis võib-olla on ebatraditsioonilisemad:

1. Õpi tundma mõnu ka sellest, kui suudad end ohjeldada. Enese üle võimu saavutamise tunne on suurepärane! Teadvusta ja naudi seda tunnet.

2. Analüüsi end, milline komponent patustatavast materjalist on see, mis tegelikult meeldib. Püüa asendada kõik muu “täidisega”. Meeldib kreem koogi peal? Tee kook siis valge jahu asemel millestki muust, kuid naudi kreemi.
3. Suurenda oma füüsilist koormust niivõrd, et võid süüa rohkem kui mahub ja võtad ikka alla. Üks trenn päevas on tegelikult imevähe sellise “patustamise” kompenseerimiseks. Inimesed keskenduvad trennis kulutatud kaloreid arvestades absoluutarvudele. Kuid unustavad ära selle, et isegi istudes kulutad 80-100kcal/t, jalutades või kodutöid tehes aga juba julgel 200kcal/t. Nüüd nt. BodyCombat kulutab 400-500kcal/t. KUID, võrreldes jalutamisega teeb sama välja kas jalutada 2t või teha üks BC.
Praegu ju päike tõuseb kell 4. Mine kell 5 välja, mölla päikeseloojanguni väljas ja õhtul võid endale laduda lõhkemiseni sisse. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Tihti olen JungaTrolliga mõnedes asjades natuke eriarvamusel, aga viimasele postitusele küll pöidlad püsti nõus!

(Liigutamisega muidugi tasub ka mõelda, et valida ikka neid asju, millest mõnu tunned ja kehale liiga ei tasu teha… LIIGA otseseks ei tohiks see seos olla, et ma PEAN liigutama SELLEKS ET kompenseerida söödut … sellisest mõtlemisest söömishäireni on üsna pisike samm kahjuks)

Väga nõus! Ennast võib vigaseks treenida, kuid midagi ei muutu kui ihadele järgi anda. Ma tahangi tegelikult öelda vaid seda, et ärge ülehinnake ühe trenni mõju kaloribilansis. Mida intensiivsem on treening, seda rohkem kiputakse üle hindama, sest kalorikulu seostatakse tajutava pingutuse määraga. Isegi kui see pingutus kestab suht lühikest aega.