Parim treeningu artikkel, mida olen lugenud
- This topic has 18 replies, 9 voices, and was last updated 13 years, 11 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Huvitav meetod.
Ise treenin 3x nädalas raskelt kogu keha.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Kuigi iga trenn töödeldavad lihased on samad, siis harjutusi saab varieerida täiuslikuma töötlemise ja kava lõbusamaks muutmise jaoks. Kord nädalas rasked kükid, teinekord jälle jalapress ja sirutused, siis jälle käärkükid vms.Eeldan, et sinu 2x nädalas kurnatus tekib ikka sellest, et liiga palju seeriaid ja harjutusi per lihas. Ise olen pigem seda meelt, et ühe trenni raames ei ole mõtet rohkem, kui paar harjutust ning mõned rasked seeriad lihasele teha.
Sest peale esimest paari rasket tööseeriat on juba tobe eeldada, et lihases on seda jõudu, et järgnevate harjutuste ja seeriatega pakkuda lihasele samaväärset või enamat kasvu-stimulatsiooni. Seega, kui peale paari rasket seeriat oled juba maksimaalse koormuse lihastele üle andnud siis edasine on rohkem lihase “kurnamine”, mis ei oma enam IMO lihaskasvule piisavalt positiivset mõju, et olla väärt seda lisa-aega, mis kulub pärast taastumise peale.
Isegi, kui mingi aja peaks keha märku andma, et kurnatus hakkab tekkima siis on alati võimalik teha “de-loading”, kus ühe nädala raames võtad koormuseid poole vähemaks ning taastud.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kas viitsid näidiskava kribada siia, mis on 3x ülekeha treening nädalas, prooviks järgi?
Janari juttNõus.
Kuigi minu arust on lihaste erineva kasvukiiruste vahel ka palju mida arvesse ei võeta. Geneetika mängib mingit rolli. Aga väga palju on inimestel välja kujunenud erinev tehnika erinevate harjutuste puhul, samuti EGO jms.
Ehk miks mõni lihas kasvab kiiremini võib olla seotud parema lihastunnetusega, Soovist EGO rahuldada ja sellest tulenev lisamotivatsioon/energia või siis lihtlabaselt ei osata teatud harjutusi teatud lihastele teha ning areng jääb toppama.
Korvatakse see pärast teiste harjutustega, kus tehnika parem vms.
Liialt varmalt hüpatakse ühelt kavalt teisele kuna areng peatub. Tehnika, tunnetus jms üle vaadata ning teinekord või vana kavaga imesid korda saata.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kas viitsid näidiskava kribada siia, mis on 3x ülekeha treening nädalas, prooviks järgi?
Ei midagi erilist. Hetkel peast ei hakka kribama kuna hetkel käsil kerge ümberehitus harjutuste-valikus.
Siit lehelt saad hea näidise:
Lisan siia veel Janari tabelile väikese täienduse, selle kohta, kuidas erinevad harjutused ja harjutuste sooritamise viisid mõjutavad kesknärvisüsteemi. Level 1 mõjutab KNS-i minimaalselt, Level 10 mõjutab KNS-i maksimaalselt. Andmed pärinevad siis samuti Christian Thibaudeau sulest, kes omakorda täiendas Leo Costa originaaltabelit.
Neuromuskulaarse aktiivsuse skaala:
LEVEL 1: Ekstsentrilise faasita sooritatud isoleeritud harjutused
LEVEL 2: Ekstsentrilise faasita sooritatud baasharjutused
LEVEL 3: Muutuva pingega isoleeritud harjutused (nt kummilindiga isoleeritud harjutused)
LEVEL 4: Muutuva pingega kompleksed harjutused (nt kummilindiga kätekõverdused)
LEVEL 5: Pideva pingega isoleeritud harjutused (enamus plokksüsteemid. Harjutus hõlmab mingit kindlat lihasgruppi)
LEVEL 6: Pideva pingega kompleksed harjutused (plokksüsteemid, sh masinad, kuhu raskuseks lisatakse kettad. Harjutus hõlmab mitut lihasgruppi)
LEVEL 7: Vabade raskustega isoleeritud harjutused (nt kangiga küünarvarte kõverdamised)
LEVEL 8: Vabade raskustega baasraskused, kus kehaasend on liigutuse ajal paigal – st et ülakeha ei liigu (nt lamades surumine, kangi tõmbed ettekallutatult)
LEVEL 9: Vabade raskustega baasharjutused, kus kehaasend muutub harjutuse rütmis (nt kükk, jõutõmme, lõuatõmbed, klassikaline tõstmine)
LEVEL 10: Vabade raskustega baasharjutused, kus vahendile on lisatud ketid, kummilindid jne.
Lisan siia veel Janari tabelile väikese täienduse, selle kohta, kuidas erinevad harjutused ja harjutuste sooritamise viisid mõjutavad kesknärvisüsteemi. Level 1 mõjutab KNS-i minimaalselt, Level 10 mõjutab KNS-i maksimaalselt. Andmed pärinevad siis samuti Christian Thibaudeau sulest, kes omakorda täiendas Leo Costa originaaltabelit.
Neuromuskulaarse aktiivsuse skaala:
LEVEL 1: Ekstsentrilise faasita sooritatud isoleeritud harjutused
LEVEL 2: Ekstsentrilise faasita sooritatud baasharjutused
LEVEL 3: Muutuva pingega isoleeritud harjutused (nt kummilindiga isoleeritud harjutused)
LEVEL 4: Muutuva pingega kompleksed harjutused (nt kummilindiga kätekõverdused)
LEVEL 5: Pideva pingega isoleeritud harjutused (enamus plokksüsteemid. Harjutus hõlmab mingit kindlat lihasgruppi)
LEVEL 6: Pideva pingega kompleksed harjutused (plokksüsteemid, sh masinad, kuhu raskuseks lisatakse kettad. Harjutus hõlmab mitut lihasgruppi)
LEVEL 7: Vabade raskustega isoleeritud harjutused (nt kangiga küünarvarte kõverdamised)
LEVEL 8: Vabade raskustega baasraskused, kus kehaasend on liigutuse ajal paigal – st et ülakeha ei liigu (nt lamades surumine, kangi tõmbed ettekallutatult)
LEVEL 9: Vabade raskustega baasharjutused, kus kehaasend muutub harjutuse rütmis (nt kükk, jõutõmme, lõuatõmbed, klassikaline tõstmine)
LEVEL 10: Vabade raskustega baasharjutused, kus vahendile on lisatud ketid, kummilindid jne.
Kas sii ekstsentrilise faasita sooritatud baasharjutused koormavad suhteliselt vähe kesknärvisüsteemi?
- You must be logged in to reply to this topic.