palun seletage =)
- This topic has 25 replies, 9 voices, and was last updated 11 years, 1 month tagasi by
.
-
Postitused
-
hmm.. ilmselt oleks mul enesetunne juba parem. (sest kuna ennem olen kuulnud tihti peale paksuke ja paksuke )
” Pikkust on mul u 167 cm ja kaalun momendil 63,5 kg. Ilmselt olen normaalkaalus. Aasta tagasi ja paar kuud peale alustasim oma elu esimeste trenniga. sel omendil kaalusin u 70 kg “
Aastaga rahulikult – 7 kg, on seda vähe? Arvestades, et (nagu jutust selgub) oma elu esimesed 27 aastat oled lihtsalt “rasva kogunud”. Kaalulangus peatunud? See toimib siiski veidi rahulikumas tempos kui tihti arvatakse.
” Ma tegelikult väga püüan jõuda kuhugi. vahel kaob see motivatsion lihtsalt kuhugi ära. Kui jätan trennipäeva vahele siis tunnen ennast halvasti orsm.
Ma kahjuks ei tea mida ma pean tegema , et saavutada oma eesmärki. Kuigi pingutan väga ei tundu nagu tulemusi tulevat kui peeglisse vaatan ja see viib enesetunde alla ja motivatsioon kaob. “
– siin tundub sul endal vastus osaliselt olemas. Jätad päevi vahele, motivatsioon kaob. Aga kuidas/miks ta kaob, kui sul on konkreetne eesmärk?
Jorgeni “küsimustele” võid ka ise püüda vastused leida – iseenda jaoks. Ja tõesti, keegi ei “noki” – sa tulid nõu küsima, seda püütakse anda. Asi ei saakski muutuda, kui sulle lihtsalt kaasa tuntaks või kaasa noogutataks. Väike “külm dušš” käib asja juurde. Ja kuna see on karastav (ei tee kedagi “haigemaks”) siis lihtsalt harjuta seda “taluma”. See ei ole valus.
Jooksen ka -ülepäeviti 10- 17,5 km korraga ja ülepäeviti.
See on väga tõsine maht. Kui see tõesti on nii nädalast nädalasse. Äkki proovida sealt vähemaks – vahetada HIIT-tüüpi treeningu vastu. Lühemalt ja intensiivsemalt.
Jooksmine on hea ala, seda on uuritud suht palju. Ja ka energiakulu. Jooksmisel sõltub energiakulu maa pikkusest, mitte tempost (sama raja puhul, keegi ei võrdle mägismaad ja staadioni).
http://www.shapesense.com/fitness-exercise/calculators/running-calorie-burn-calculator.aspxÜldiselt hindavad kellad ja endomondo samuti kalorikulu võrreldes selliste kalkulaatoritega veidi üle.
Kuid põhiline viga või enesepettus, mida tehakse on uskuda üheselt kõikvõimalikke kalorinumbreid, mida kellad jms. näitavad. Selles mõttes, et siis jalgu trampida ja nõuda, et nende kalkulaatorkellade järgi sätitud menüüga tuleks rannavorm. Ja kui ei tule, siis peab mingi vandenõu olema.
Mis puutub trenni rasvapõletuseks siis võin lubada – inimene jaksab rohkem süüa kui sisse söödud energiat maha joosta. Sa võid treenida end oimetuks, ülekoormuste ja vigastusteni, kuid tahtmise korral saab alati kõik ja rohkemgi tagasi süüa. Omal nahal katsetatud.
Kui sa julged, võid proovida süüa rohkem taimset toitu. Koguse ühiku kohta on saadav energiahulk väiksem, vitamiine ja mineraalaineid küllaga.
Ja nagu teised soovitavad, võid tõesti proovida ka mõnda HIIT trenni. Asenda 1 jooks ja üks tavaline aeroobikatrenni HIITiga. Võiksid lisada ka mõne lihastreeningu.
Ilma viimaseta näevad taimetoitlased lõpuks välja nagu riidepuud.Jooksmine on hea ala, seda on uuritud suht palju. Ja ka energiakulu. Jooksmisel sõltub energiakulu maa pikkusest, mitte tempost (sama raja puhul, keegi ei võrdle mägismaad ja staadioni).
Huvitav väide, tundub ebatõene siiski, või siis äärmisel juhul pooltõene
Mis puutub trenni rasvapõletuseks siis võin lubada – inimene jaksab rohkem süüa kui sisse söödud energiat maha joosta. Sa võid treenida end oimetuks, ülekoormuste ja vigastusteni, kuid tahtmise korral saab alati kõik ja rohkemgi tagasi süüa.
Jah, tuleb meelde lugu taanlannast (oli vist taanlanna) kes jooksis aasta jooksul vist enam vähem iga päev maratoni. (lasen puusalt) Kaalus v6ttis vist isegi tiba juurde….ei viitsi otsida.
Teemaalgatajale soovitaks eelk6ige siiski asjalikumat trenni, kui omaette v6imlemine. Jõusaal või mõni asisem rühmatrenn…
Kui inimene nälga ei tunne otseselt siis isiklikult ei saa aru sellest hädakisast mis lahti läheb, kui BAV-i lähedasi numbreid nähakse. Mis püha lehm see BAV on….(vist oli viimane paanikapuhang teises teemas, aga asja sisu on sama)
http://suppversity.blogspot.de/2014/08/is-intensity-key-to-minimize-exercise.html
Duration & intensity matter! The longer, the hungrier. The harder, the more satiated?
What really counts is (a) that you exercise regularly (3x per week+) and (
You can’t “out-exercise” a sloppy diet – don’t even tryhttp://suppversity.blogspot.de/2013/10/the-fallacy-of-working-out-to-burn.html
Jooksmine on hea ala, seda on uuritud suht palju. Ja ka energiakulu. Jooksmisel sõltub energiakulu maa pikkusest, mitte tempost (sama raja puhul, keegi ei võrdle mägismaad ja staadioni).
Huvitav väide, tundub ebatõene siiski, või siis äärmisel juhul pooltõene
on isegi nii “huvitav”, et ei viitsi sel teemal – kui trollil see toimib, ei maksa universaalseks kuulutada.
ja viimane lõik on tõesti just see, mida võiks arvestada. Lausa mõlemaid – “asisem trenn” ja toitu ei ole mõtet lisada kui tunne on hea.
…enesetunne on suht petlik asi, eriti siis, kui peas on ainult üks mõte – iga hinnaga alla võtta.
1…тренировка – от слова ТРЕНИРОВАТЬ. Питаться – от слова ПИТАТЬ.
Тренируй тело, а не истязай физическими нагрузками в погоне за временным эффектом.
Питай тело, а не ограничивай его в необходимых ему нутриентах. Это рано или поздно аукнется негативными последствиями…….
Ehk keha tuleb treenida, mitte piinata füüsilise koormusega mingi ajutise efekti tagaajamisel.
Keha tuleb toita, mitte piirata sellele vajalikes toitainetes. Varem või hiljem see põhjustab negatiivseid tagajärgi…
Järgmised punktid on seal ka vahvad.
Huvitav, et kui jutt käib treeningust, siis kõik soovitavad ikka mingit süsteemi, ja kui jutt jõuab toitumiseni, siis seda hinnatakse lihtsalt enesetunde järgi.
Samahästi võib käia kasvõi regulaarselt jõusaalis ja niisma vehkida seal kuidagimoodi hantlitega, trenni efektiivsust mõõta siis selle järgi, et kui niigi kõik peale trenni valutab, siis ei olegi midagi muuta vaja.
Toitumine vajab ka samasugust süstemaatilist lähenemist, 90% figuurist tehakse ikka köögis. Nii, nagu saalis peab aru saama, milleks sa üht või teist harjutust teed, ka toitudes tasuks mõelda, milleks sa üht või teist sööd ning mida see organismile annab, mitte lihtsalt jälgida, et “nälga ei oleks” ja “enesetunne oleks hea”.
Kui varasemalt oled kuulnud “paksuke paksuke” siis on viga olnud ilmselt nendes ütlejates mitte sinus.
Väga lühidalt öeldes, siis enesekindlus ei ole “asi”, mis saabub siis, kui saavutatud on (X). Enesekindlus on hoiak ja käitumine, mis on siin ja praegu. Nüüd.
Aeroobse trenniga lihast ei ehita.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
- You must be logged in to reply to this topic.