Palun asjatundjate abi
- This topic has 21 replies, 10 voices, and was last updated 14 years, 8 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Tere. Olen 26-aastane naine, 163 cm pikk, tavakaal 60-63 kg. 2009 lõpus sünnitusmajja minnes olin 81 kg, praegu 61, see on läinud ajapikku ja pingutusteta. KMI 23,71. Tahaks umbes 56 kg peale saada. Netikalkulaatoriga arvutades rasvaprotsent 28
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ühesõnaga üle neljandiku minust on sõna otsese mõttes täitsa pekkis 
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Peaprobleemiks on kõhurasv, vööümbermõõt on pea meeter. Jalgade, käte ja tagumikuga olen rahul, rinnapartiiga samuti, kõht on ebaproportsionaalselt suur. Väike osa on ilmselt ka väljaveninud kõhulihastes, sest poolteist aastat tagasi sündinud poeg oli muljetavaldavate mõõtmetega ja kõhulihased on mu keha ilmselt kõige vähem treenitum osa. Jälgin nüüd toitumist (rämpstoitu, suhkruseid jooke jms pole kunagi armastanud). BAV kalkulaator näitab, et peaks olema ca 1700 kcal, päevaasju ajades liigun üsna vähe (mässan peamiselt lapse ja majapidamistöödega). Vähemalt 3-4 korda nädalas kihutan jalgrattaga, vähemalt 60 minutit. Muudel päevadel jalutan 1-2 h, tassin 13 kg last ja 15 kg vankrit kolmandale korrusele edasi-tagasi, mingit muud liikumist nagu pole. Aeg-ajalt teen kodus Pilatest. Päevane tarbitav kaloraaz jääb keskmiselt 1500 – 2000 peale. Söön keskmiselt 3-4 korda päevas, kaks nn sooja toitu ja kaks vahepala (tüüpiliselt: soojaks toiduks tavaliselt supp või tükk kanafileed(või täiesti taine tükk sealiha) + pruun riis (või keedukartul/kartulipuder/tatar)+ tomati-kurgi-redise (kodujuustu)salat, vahepalaks tüüpiliselt täisteraleib juustuga või banaan või tass rohelist teed meega ja 40 g kaeraküpsis) Kaal langeb (nädalas ca 1-1,5 kg). TAI toitumispäevikut pidades näen ära, et tarbin liiga palju rasvu. (Rasvad keskmiselt kuni 39%, süsivesikud ca 47%). Rasvad saan suht igapäevasest piimast, juustust, päevalilleseemnetest (jumaldan neid ja krõbistan ikka 100g päevas, pean loobuma, eks?), kodujuustust, kaeraküpsistest (kuni 100 g päevas, mitte iga päev, 416 kcal per 100 g)). Ainevahetus on aeglane, vetsus kergendamas käik tuleb ette maksimaalselt 1 kord päevas (aga oli aegu, kus ka 1-2 korda nädalas, seega natuke on parem, ainevahetus olnud aeglasem terve elu). Vett tarbin ca 1-1,5 l päevas, seda peamiselt piima, rohelise ja isekorjatud taimetee arvelt, lihtsalt veejoomine hakkab vastu. Sööme mehega samu asju, mees istuva töö peal, trenni ei tee, väga sale ja 72 kg.Loodetavasti sai piisavalt tasutainfot. Mul on paar küsimust, kuna olen veel kogu toitumis- ja trenniteaduses väga nõrkade teadmistega:
1. ei tunne end juba oma pool aastat hästi – pea valutab tihti (või on “pulki” täis, olen väsinud ja turris. Liiga kiirelt toolilt tõustes läheb tihti kõik vasakule ära, mõnikord kuskile liikuma hakates teen esimesed paar sammu kottpimedas, sest pilt tahab eest minna
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Eriti ilmneb see siis, kui tarbin alla 1800 kcal/päevas, aga samas kõht on täis ja mingit nälga ma küll ei tunne.. Kas võib olla, et mu päevane saadava energia hulk peaks siiski pisut suurem olema? Või on asi vales rasvade/süsivesikute vahekorras? Rohkem, kui 2000 kcal päevas on minu jaoks väga raske – mõnel päeval ei taha üldse süüa ja selle 1700-gi saamiseks sunnin end sööma. Tervis muidu korras, geenid head – haige pole olnud vähemalt 3 aastat.. 2. Milliseid toiduaineid soovitate süüa?
3. Kas kogu kehalt vaikselt rasva kaotades pean arvestama sellega, et lokaalset rasvapõletust pole olemas, seega jäängi ebaproportsionaalselt kõhukesega? St kui rinnalt, kõhult ja reielt sulab pekk ühtlaselt ja need jäävad väiksemaks (rinnapartiist on kahju
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ), siis jääb ikka vatsake alles, eks? 4. Kuidas kõhunahaga on – kas nii vanal inimesel on lootust, et see ei jää alla võtmisega kortsu? Teen muidu kuivharjamist 2 korda päevas, kasutan niisutavat ja pinguldavat kreemi, pean tõdema, et kui naha alt vajutades rasvamügarikud ei paistaks ja striiasid näha poleks, oleks nahk iseenesest OK.
5. Milliseid üldiseid soovitusi annaksite?
Suur-suur tänu vastajatele
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>1. ei tunne end juba oma pool aastat hästi – pea valutab tihti (või on “pulki” täis, olen väsinud ja turris. Liiga kiirelt toolilt tõustes läheb tihti kõik vasakule ära, mõnikord kuskile liikuma hakates teen esimesed paar sammu kottpimedas, sest pilt tahab eest minna” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Eriti ilmneb see siis, kui tarbin alla 1800 kcal/päevas, aga samas kõht on täis ja mingit nälga ma küll ei tunne.. Kas võib olla, et mu päevane saadava energia hulk peaks siiski pisut suurem olema? Või on asi vales rasvade/süsivesikute vahekorras? Rohkem, kui 2000 kcal päevas on minu jaoks väga raske – mõnel päeval ei taha üldse süüa ja selle 1700-gi saamiseks sunnin end sööma. Tervis muidu korras, geenid head – haige pole olnud vähemalt 3 aastat.. Asi võib olla nii cal vähesuses kui vales vahekorras, või hoopis vererõhus? Kuidas sul sellega on?
2. Milliseid toiduaineid soovitate süüa? Kvaliteetseid.
3. Kas kogu kehalt vaikselt rasva kaotades pean arvestama sellega, et lokaalset rasvapõletust pole olemas, seega jäängi ebaproportsionaalselt kõhukesega? St kui rinnalt, kõhult ja reielt sulab pekk ühtlaselt ja need jäävad väiksemaks (rinnapartiist on kahju
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ), siis jääb ikka vatsake alles, eks? Ma üldiselt ei julgeks nii üldistada, siin mängivad juba rolli geenid. Ühtlasi võiksid igapäevaselt koormust kõhule (samas siis seljale ka) suurendada, kuna mainisid, et kõhulihased välja veninud. Siin võib olla muidugi ka tegu vaagna kaldenurga muuutsega, mis süvendab seda efekti. Pilates on tore, aga ilma eelneva kogemuseta on kodus tegemine veidi kaheldava väärtusega..4. Kuidas kõhunahaga on – kas nii vanal inimesel on lootust, et see ei jää alla võtmisega kortsu? Teen muidu kuivharjamist 2 korda päevas, kasutan niisutavat ja pinguldavat kreemi, pean tõdema, et kui naha alt vajutades rasvamügarikud ei paistaks ja striiasid näha poleks, oleks nahk iseenesest OK. Nii vanadel?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>5. Milliseid üldiseid soovitusi annaksite? Jälgi enesetunnet ja ära tee lollusi. Kuna kasutad kalorikalkulaatorit, siis võiksid oma mõne päeva numbrid välja ka tuua
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>1. ei tunne end juba oma pool aastat hästi – pea valutab tihti (või on “pulki” täis, olen väsinud ja turris. Liiga kiirelt toolilt tõustes läheb tihti kõik vasakule ära, mõnikord kuskile liikuma hakates teen esimesed paar sammu kottpimedas, sest pilt tahab eest minna” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Eriti ilmneb see siis, kui tarbin alla 1800 kcal/päevas, aga samas kõht on täis ja mingit nälga ma küll ei tunne.. Kas võib olla, et mu päevane saadava energia hulk peaks siiski pisut suurem olema? Või on asi vales rasvade/süsivesikute vahekorras? Rohkem, kui 2000 kcal päevas on minu jaoks väga raske – mõnel päeval ei taha üldse süüa ja selle 1700-gi saamiseks sunnin end sööma. Tervis muidu korras, geenid head – haige pole olnud vähemalt 3 aastat..
2. Milliseid toiduaineid soovitate süüa?
3. Kas kogu kehalt vaikselt rasva kaotades pean arvestama sellega, et lokaalset rasvapõletust pole olemas, seega jäängi ebaproportsionaalselt kõhukesega? St kui rinnalt, kõhult ja reielt sulab pekk ühtlaselt ja need jäävad väiksemaks (rinnapartiist on kahju
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ), siis jääb ikka vatsake alles, eks? 4. Kuidas kõhunahaga on – kas nii vanal inimesel on lootust, et see ei jää alla võtmisega kortsu? Teen muidu kuivharjamist 2 korda päevas, kasutan niisutavat ja pinguldavat kreemi, pean tõdema, et kui naha alt vajutades rasvamügarikud ei paistaks ja striiasid näha poleks, oleks nahk iseenesest OK.
5. Milliseid üldiseid soovitusi annaksite?
Suur-suur tänu vastajatele
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma soovitan süüa põhiliselt juurvilju ja puuvilju, kala, muna, liha ning vähem seemned/pähkleid, teravilju ja piima/piimatooteid. Ei soovita tõesti üleliigselt seemneid süüa ning seda kaeraküpsist ka ei poolda. Kuna su toitumine ei tundu olevat täiesti korras, ei hooliks mina eriti sellest süsivesikute/rasvade vahekorrast — ei maksa detailidele tähelepanu pööratu, kui baas ei ole täiesti korras. Ma soovitaksin eelkõige rohkem juurvilju ja puuvilju süüa ning ikka kala, liha ja muna, et enda valkusid menüüs tõsta.
Mina ütleksin, et kui sul toiduisu pole, siis ei maksa ju endale toitu sisse kugistada. Ma usun, et kui sa sööd nii nagu ma soovitan, siis su toiduisu on enam-vähem reguleeritud vastavalt sellele, kuidas sul endal kasulik on.
Seoses naha lõdvaks muutumisega soovtaksin ma teha mõni kord nädalas ka jõutreeningut. Sa ei pea selleks ilmtingimata jõusaaliga liituma, vaid võid vabalt kodus oma enda keharaskusega treenida. Jõutreening tõstab su lihasmassi ja muudab su figuuri ilusamaks, küll läheb ta nii ka proportsionaalsemaks.
Loodetavasti olin sulle veidi abiks; anna teada, kui midagi mu kommentaarist said või kui veel küsimusi on.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma soovitan süüa põhiliselt juurvilju ja puuvilju, kala, muna, liha ning vähem seemned/pähkleid, teravilju ja piima/piimatooteid. Ei soovita tõesti üleliigselt seemneid süüa ning seda kaeraküpsist ka ei poolda. Kuna su toitumine ei tundu olevat täiesti korras, ei hooliks mina eriti sellest süsivesikute/rasvade vahekorrast — ei maksa detailidele tähelepanu pööratu, kui baas ei ole täiesti korras. Ma soovitaksin eelkõige rohkem juurvilju ja puuvilju süüa ning ikka kala, liha ja muna, et enda valkusid menüüs tõsta.Mina ütleksin, et kui sul toiduisu pole, siis ei maksa ju endale toitu sisse kugistada. Ma usun, et kui sa sööd nii nagu ma soovitan, siis su toiduisu on enam-vähem reguleeritud vastavalt sellele, kuidas sul endal kasulik on.
Seoses naha lõdvaks muutumisega soovtaksin ma teha mõni kord nädalas ka jõutreeningut. Sa ei pea selleks ilmtingimata jõusaaliga liituma, vaid võid vabalt kodus oma enda keharaskusega treenida. Jõutreening tõstab su lihasmassi ja muudab su figuuri ilusamaks, küll läheb ta nii ka proportsionaalsemaks.
Loodetavasti olin sulle veidi abiks; anna teada, kui midagi mu kommentaarist said või kui veel küsimusi on.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>‘oopis minul tekkis küsimus:
mida halba on pähklites , hapukoores ,kohupiimas ,kodujuustus ,et neid peab piirama ja miks tuleb panna rõhk puuviljadele.
Ja kuidas saab söömise korda ,kui ei pööra tähelepanu valkude-rasvade-süsivesikute vahekorrale,
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma soovitan süüa põhiliselt juurvilju ja puuvilju, kala, muna, liha ning vähem seemned/pähkleid, teravilju ja piima/piimatooteid. Ei soovita tõesti üleliigselt seemneid süüa ning seda kaeraküpsist ka ei poolda. Kuna su toitumine ei tundu olevat täiesti korras, ei hooliks mina eriti sellest süsivesikute/rasvade vahekorrast — ei maksa detailidele tähelepanu pööratu, kui baas ei ole täiesti korras. Ma soovitaksin eelkõige rohkem juurvilju ja puuvilju süüa ning ikka kala, liha ja muna, et enda valkusid menüüs tõsta.Mina ütleksin, et kui sul toiduisu pole, siis ei maksa ju endale toitu sisse kugistada. Ma usun, et kui sa sööd nii nagu ma soovitan, siis su toiduisu on enam-vähem reguleeritud vastavalt sellele, kuidas sul endal kasulik on.
Seoses naha lõdvaks muutumisega soovtaksin ma teha mõni kord nädalas ka jõutreeningut. Sa ei pea selleks ilmtingimata jõusaaliga liituma, vaid võid vabalt kodus oma enda keharaskusega treenida. Jõutreening tõstab su lihasmassi ja muudab su figuuri ilusamaks, küll läheb ta nii ka proportsionaalsemaks.
Loodetavasti olin sulle veidi abiks; anna teada, kui midagi mu kommentaarist said või kui veel küsimusi on.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tore, kui tekivad foorumisse spetsialistid toitumise alal.
Mille poolest pähklid on kehvemad kui juurviljad või puuviljad?
On ju tadatuntud fakt, et banaane süies ei tule mitte banaanikujuline figuur.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Tundub natuke et kasulikest rasvadest on pigem puudus.Just pähklid,kala, külmpressoliivõli…On ju tadatuntud fakt, et banaane süies ei tule mitte banaanikujuline figuur.” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Tundub natuke et kasulikest rasvadest on pigem puudus.Just pähklid,kala, külmpressoliivõli…Ootame ikka ära meie asjatundja arvamuse,
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tore, et mind eksperdiks nimetate, ma olen ülimalt uhke selle üle.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui te loete mu kommentaare suurema huvi ja täpsusega, saate aru, et ma ei ütle, et piim ja piimatooted on halvad ega seda ka seemnete ega pähklite kohta.
Miks ma eelistan juurvilju ja puuvilju pähklitele? Lihtne; nad sisaldavad rohkem vitamiine ja mineraale ning neid on keerulisem üle süüa. Pealegi, kuna antud kasutaja soovib enda figuuri paremaks muuta ja juba tarbib hoolega seemneid, võiks tal soovitada seda hoolikamalt jälgida küll. Samuti ei ütelnud ma, et piimatooteid peab piirama, lihtsalt minu meelest tuleb inimestele kasuks kui nad nendega ei liialda. Tõsi ta on, et siinsed foorumlased on mingil põhjusel piimatoodetest jube vaimustatud. Ei tea, mis sellel pastöriseeritud piimal nii suurepärast on (pidage meeles, et mitte igaühel ei ole ligipääsu toorpiimale).
Kui veel kommentaare ja küsimusi on, kuulan huviga.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tore, et mind eksperdiks nimetate, ma olen ülimalt uhke selle üle.” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Kui te loete mu kommentaare suurema huvi ja täpsusega, saate aru, et ma ei ütle, et piim ja piimatooted on halvad ega seda ka seemnete ega pähklite kohta.
Miks ma eelistan juurvilju ja puuvilju pähklitele? Lihtne; nad sisaldavad rohkem vitamiine ja mineraale ning neid on keerulisem üle süüa. Pealegi, kuna antud kasutaja soovib enda figuuri paremaks muuta ja juba tarbib hoolega seemneid, võiks tal soovitada seda hoolikamalt jälgida küll. Samuti ei ütelnud ma, et piimatooteid peab piirama, lihtsalt minu meelest tuleb inimestele kasuks kui nad nendega ei liialda. Tõsi ta on, et siinsed foorumlased on mingil põhjusel piimatoodetest jube vaimustatud. Ei tea, mis sellel pastöriseeritud piimal nii suurepärast on (pidage meeles, et mitte igaühel ei ole ligipääsu toorpiimale).
Kui veel kommentaare ja küsimusi on, kuulan huviga.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Uhkus ajab upakile ja teadmiste pagasit võiks pidevalt täiendada.
Enamik puuvilju on rikkad fruktoosi ja kalorite poolest. Fruktoosiga on aga see probleem, et see ei tekita täiskõhutunnet ning seega saavad puuviljasööjad rohkem kaloreid kui nad vajavad. Puuviljad suurendavad ka veresuhkru taset, mis on ohtlik diabeetikutele. Samuti tõstavad need triglütseriidide taset, mis avaldab südamele ning veresoonkonnale teatud riski.
Kui te loete mu kommentaare suurema huvi ja täpsusega, saate aru, et ma ei ütle, et piim ja piimatooted on halvad ega seda ka seemnete ega pähklite kohta.Miks ma eelistan juurvilju ja puuvilju pähklitele? Lihtne; nad sisaldavad rohkem vitamiine ja mineraale ning neid on keerulisem üle süüa. Pealegi, kuna antud kasutaja soovib enda figuuri paremaks muuta ja juba tarbib hoolega seemneid, võiks tal soovitada seda hoolikamalt jälgida küll. Samuti ei ütelnud ma, et piimatooteid peab piirama, lihtsalt minu meelest tuleb inimestele kasuks kui nad nendega ei liialda. Tõsi ta on, et siinsed foorumlased on mingil põhjusel piimatoodetest jube vaimustatud. Ei tea, mis sellel pastöriseeritud piimal nii suurepärast on (pidage meeles, et mitte igaühel ei ole ligipääsu toorpiimale).
Kui veel kommentaare ja küsimusi on, kuulan huviga.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>e-ee …
sa rääkisid siiski piiramisest ja …
kas ma sain õigesti aru – juustu ,kohupiima ,hapukoore ,kodujuustu söömist peab selle pärast piirama ,et poes müüakse pastöriseeritud piima,
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>btw,kas puuviljadega tohib liialdada?
Uhkus ajab upakile ja teadmiste pagasit võiks pidevalt täiendada.Enamik puuvilju on rikkad fruktoosi ja kalorite poolest. Fruktoosiga on aga see probleem, et see ei tekita täiskõhutunnet ning seega saavad puuviljasööjad rohkem kaloreid kui nad vajavad. Puuviljad suurendavad ka veresuhkru taset, mis on ohtlik diabeetikutele. Samuti tõstavad need triglütseriidide taset, mis avaldab südamele ning veresoonkonnale teatud riski.
Olen täitsa kursis nende asjadega, aga aitäh, et mu mälu värskendasid. Sa unustad võtta siin minu meelest arvesse, et keegi ei söö ainult puuvilju — süüakse ikka muid toiduaineid ka. Teiseks, ma tegelikult pooldan muidugi, et juurvilju oleks menüüs rohkem kui puuvilju.
Kalorite asjaga ma kardan, et sa paned sutsu puusse; 100g puuvilju sisaldab 50-100kcal, samal ajal kui 100g pähkleid kusagil 600kcal. Miks on kalorid pähklide osas trumbiks? Kui sa tood nüüd argumendiks, et pähklid täidavad kõhtu rohkem nende rasvasisalduse tõttu, siis ma ei tahaks sellega kogemuse põhjal hästi nõustuda. (Isegi, kui me räägime pikemast ajaperioodist.) Kasutaja, kes küsimusi küsis, rääkis ju ise ka, et tal on väga lihtne seemneid palju nosida.
Muide, ole hea anna küsijale ise ka nõu. Praegu ta võib-olla satub rohkem segadusse kui saab midagi kasulikku siit teemast.
e-ee …sa rääkisid siiski piiramisest ja …
kas ma sain õigesti aru – juustu ,kohupiima ,hapukoore ,kodujuustu söömist peab selle pärast piirama ,et poes müüakse pastöriseeritud piima,
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>btw,kas puuviljadega tohib liialdada?
Siin võib muidugi tuua ka selle argumendi sisse, kas inimesed on üldse mõeldud sööma kellegi teise looma piima, aga see selleks.
Sul on muidugi õigus, ei maksa ka puuviljadega liialdada.
Olen täitsa kursis nende asjadega, aga aitäh, et mu mälu värskendasid. Sa unustad võtta siin minu meelest arvesse, et keegi ei söö ainult puuvilju — süüakse ikka muid toiduaineid ka. Teiseks, ma tegelikult pooldan muidugi, et juurvilju oleks menüüs rohkem kui puuvilju.Kalorite asjaga ma kardan, et sa paned sutsu puusse; 100g puuvilju sisaldab 50-100kcal, samal ajal kui 100g pähkleid kusagil 600kcal. Miks on kalorid pähklide osas trumbiks? Kui sa tood nüüd argumendiks, et pähklid täidavad kõhtu rohkem nende rasvasisalduse tõttu, siis ma ei tahaks sellega kogemuse põhjal hästi nõustuda. (Isegi, kui me räägime pikemast ajaperioodist.) Kasutaja, kes küsimusi küsis, rääkis ju ise ka, et tal on väga lihtne seemneid palju nosida.
Muide, ole hea anna küsijale ise ka nõu. Praegu ta võib-olla satub rohkem segadusse kui saab midagi kasulikku siit teemast.
Köögivilju soovitatakse süüa viis 100 g portsjonit päevas.
Tõsi ta on, et siinsed foorumlased on mingil põhjusel piimatoodetest jube vaimustatud. Ei tea, mis sellel pastöriseeritud piimal nii suurepärast on (pidage meeles, et mitte igaühel ei ole ligipääsu toorpiimale).Ilmselt sellepärast on vaimustatud, et piim ja kaseiinisaadused on üsna head dieettooted ka kaalu alandamiseks.
Kaseiini seedimisel tekkivad opioidid peaks ka kortisooli alandama… kortisool on üks tüüpiline rasva keskkohta koguja. Raseduse ajal muuseas tõuseb kortisool brutaalsetesse kõrgustesse ja läheb kontrolli alt välja, sest seda toodab ka platsenta ja platsenta hormoonitoodang ei ole organismi poolt juhitav.
Toorpiimale peaks praegu juba enamusel ligipääs olema.
Enamik puuvilju on rikkad fruktoosi ja kalorite poolest. Fruktoosiga on aga see probleem, et see ei tekita täiskõhutunnet ning seega saavad puuviljasööjad rohkem kaloreid kui nad vajavad. Puuviljad suurendavad ka veresuhkru taset, mis on ohtlik diabeetikutele. Samuti tõstavad need triglütseriidide taset, mis avaldab südamele ning veresoonkonnale teatud riski.Väga hea, et sa selle teema tõstatasid. Ma olen veidi vaeva näinud, et leida uuringuid, mis näitavad puuviljade mõju, aga siiani pole midagi leidnud. Oskad sa mulle korralikke uuringuid näidata, mitte neid, kus fruktoosisiirupi vms mõju vaadatakse? Ma pole eriti veendunud, et fruktoos puuviljades mõjub meile samamoodi nagu fruktoos limpsis või mahlas.
- You must be logged in to reply to this topic.