Palun abi kaalu, toidulisandite, trenni teemal
- This topic has 36 replies, 11 voices, and was last updated 12 years, 11 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Süsivesikud 40%, rasv 30% ja valk 30%.
Sarge, said sa TÜ’s KKSP bakalaureusekraadi kätte? Loodame, et sinu toitumise õppejõud seda postitust ei näe
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Sarge, said sa TÜ’s KKSP bakalaureusekraadi kätte? Loodame, et sinu toitumise õppejõud seda postitust ei näe
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mina vastasin seal aines nii nagu nõuti, aga praktikas töötab 40/30/30. See 60% on vana arusaam. No, vaata kasvõi tänavapilti. Kui palju on inimesi madala rasvaprotsendiga? Päris vähe ju
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Isegi mäki juustuburks on parema makrotoitainete tasakaaluga 
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Arstid siiamaani arvavad, et suur valgutarbimine rikub maksa ja tekib neerupuudulikkus.
Kalmusel oli ka pikk jutt Facebookis, kuidas üks tema klient käis vereanalüüsi andmas. Klient rääkis arstile oma toitumise ära, arst ütles, et nii sa kaua ei ela, et liiga palju valke blablabla. Sai analüüsid kätte, kõik oli perfektses korras, siis arst ei osanud enam midagi öelda kui ainult, et… “Mök mök, varsti on nii nagu ma rääkisin”.
Eks see on muidugi ümar jutt ja asi on spetsiifilisem, kui ainult protsendid.
Vabalt kasutab. Kui keskmine kaloraaž näiteks 2000kcal ja 60% süskareid on seega 300g süsikuid. Keha jaoks köömes need ära keevitada. Mida suurem süsivesikute osakaal menüüs seda rohkem keha neid põletab.
Isegi istuva eluviisiga diivanil lösutav inimene ei suuda 300g-st süsikutest rasva sünteesida rohkem kui mõni gramm.
Aga nüüd mõtle. Ma tarbin praegu ca 3500 kcal 40/30/30. Mõtle, mis minust siis saaks kui ma hakkaks vana teaduse andmete järgi toituma: 60% süsivesikuid, 25% rasvasid ja 15% valke? Midagi ei jääks järgi.
Eks see on muidugi ümar jutt ja asi on spetsiifilisem, kui ainult protsendid.
Aga nüüd mõtle. Ma tarbin praegu ca 3500 kcal 40/30/30. Mõtle, mis minust siis saaks kui ma hakkaks vana teaduse andmete järgi toituma: 60% süsivesikuid, 25% rasvasid ja 15% valke? Midagi ei jääks järgi.
Miks mitte?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Võta parem mõlemad nii valgud, kui rasvad 20% peale ongi bueno. Rasvu 80g ja valke 175g. Sinu kehakaalu jaoks suht ideaalsed numbrid. Või on mingi eriline vajadus sinul tarbida 115g rasvu ja 260g valke 40/30/30 süsteemis? Minu arust ei ole. Muidugi ma eelistan ka rasvast ja valgurohket toitu – lihad, piimatooted jne – aga ma ei näe vajadust tarbida 3g valke kehakilo kohta ja 1,5g rasvu kehakilo kohta. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Isegi 15% valke on sinu 3500kcal puhul mõeldav – kui just dieedil ei ole, siis ma usun, et jah jääb väheks. Aga niisama vormi tehes ja mitte max. võimaluste piires treenides ja dieeditades on ka see 15% antud juhul (ehk sinu kehakaalu raames) täiesti mõeldav number.
Seega mulle protsendid ei meeldigi kuna iga inimese spetsiifika võib asjad paigast lüüa. Sarge sul on kõrge kalorivajadus, samas kaal pole väga suur. Seega sinu jaoks on olukord vägagi erinev, kui paljudel teistel.
See selleks. Leidsin täna lihtsa kuid sobiva artikli:
http://greatist.com/…uth-about-carbs
Maailma 10 kõige madalama ülekaalulisusega riiki on ühtlasi ka ühed kõige suuremad süsivesikute tarbijad. Pole häda midagi.
https://www.cia.gov/…d-factbook.html
Et siis sööd peamiselt liha? Tavainimese seisukohalt stressirohke, kallis ja pikemas perspektiivis hakkaks ilmselt tervisele või muud moodi elu-olu häirima.
Peamiselt liha jah. Miks ta stressi-rohke on? Kallis? Ei ütleks, et eriti kallis või et mõjuks tervisele halvasti vms. Kõik alusetud eeldused.
Paljude lihatoodete hind per KG on äärmiselt soodne. Annab säilitada sügavkülmas väga pikka aega. Katab tihti sama-aegselt rasva ja valguvajadused. Valmistamine on äärmiselt lihtne ega nõua muud peale panni või ahju. Ütleks, et need kes Liha EI söö, neil on probleeme raha kuluga, tervisega või muu elu-olu probleemidega.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>3500 on trennipäevadel. Kui hakkasin vabal päeval ka 3500 tarbima, hakkas pilt juba paari päevaga udusesk tõmbama. 125g valke oleks 15% puhul ja kaal on mul 80kg kanti. Arvesta, et päris suur hulk sellest on ka taimsed valgud.
Maailma 10 kõige madalama ülekaalulisusega riiki on ühtlasi ka ühed kõige suuremad süsivesikute tarbijad. Pole häda midagi.
Kuule sa saad ise ka aru, et see on taas puhas demagoogia.
Need riigid on ühtlasi ka ühed vaesemad maailmas. Kui seal üldse midagi suhu pista on, siis süsivesikud on muidugi kõige odavamad.
Kuule sa saad ise ka aru, et see on taas puhas demagoogia.
Need riigid on ühtlasi ka ühed vaesemad maailmas. Kui seal üldse midagi suhu pista on, siis süsivesikud on muidugi kõige odavamad.
Justnimelt. Pakk makarone maksab väga vähe ja sellest saab “kõhu täis”. Inimesed ei söö meelega palju süsivesikuid vaid see on tingitud toidu kallidusest. Iga inimene ei osta liha ja muid suure valgusisaldusega toite niipalju kui peaks, ka mitte juurvilju, sest pakk makarone maksab vähe ja kestab palju. Kahju, aga ühiskonnas on selline söömine natukene sisse surutud. Samas kõige odavam puder poes on täistera kaerahelbe puder. Jällegi tuleb mängu inimeste nutikus ja arukus. Munadepakk ei maksa ka palju.
Inimesed ei viitsi mõelda oma toitumisele, põhiline, et kõht saaks “täis”. Kurb
Oleneb mitmest asjast. Ma ei näe probleemi.
Millistel asjaoludel selline kogus (60% sysivesikuid) oigustatud on?
- You must be logged in to reply to this topic.
