Palju suruvad Eesti tipp kulturistid?
- This topic has 41 replies, 32 voices, and was last updated 17 years, 9 months tagasi by
M.U.
-
AutorPostitused
-
märts 21, 2008 at 1:30 p.l. #146582
Bonsuna
MemberBraavos ka küsiti ju Kalmuselt, et mis on teie jaoks paim auhind. Siis ta ütles, et Rammumehe oma, sest kõik inimesed arvavad, et kulturistidel pole jõudu.Ma loodan, et ma ei eksi
“>Vastasin, et “PALJUD inimesed arvavad, et kulturistidel jõudu ei ole.”
Eesti rammumehe tiitel peaks selle müüdi spordikauge inimese puhul kõige paremini kummutama. Usun, et ajapikku jõuab see teadmine kõikide inimesteni, et ei saa olla lihast ilma jõuta. Eks kõik võtab muidugi aega. Kunagi uskusid inimesed ka seda, et maailm on lapik nagu pannkook ja asub kolme suure vaala seljas.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>märts 21, 2008 at 2:35 p.l. #146590Sarge
MemberNo, paljud inimesed arvavad veel seda ka, et jõudu palju, mõistust vähe. Kuigi ma lugesin artiklit, kus kirjutas, et kõige targemad sportlased on just tippkulturistid. Eriti just toitumise pärast.
märts 21, 2008 at 2:54 p.l. #146595Karu
MemberNo, paljud inimesed arvavad veel seda ka, et jõudu palju, mõistust vähe. Kuigi ma lugesin artiklit, kus kirjutas, et kõige targemad sportlased on just tippkulturistid. Eriti just toitumise pärast.See oli Janar Rückenbergi artikkel.
märts 21, 2008 at 3:30 p.l. #146616miis
MemberJulgeks öelda, et jõul ja jõul on vahe – eelkõige jõu efektiivsusel ja kasutamise oskusel. Lamades surumine on selline harjutus, millele jõusaalides käijad pööravad erilist tähelepanu. Näiteks kergejõustiku jõualade-mehed(ketas, kuul, oda) pööravad lamades surumisel tähelepanu mitte lihtsalt suure raskuse üles saamisele, vaid see peab toimuma efektiivselt – plahvatuslikult (aeglane allalaskmine, fikseerimine rinnal ja kiire ülestõuge). Sama põhimõte käib ka küki kohta. Tooksin näite kulturisti-rammumehe jõu “efektiivsusest”. 80-ndatel oli Eestis selline hiiglane-kulturist-rammumees, nagu Juri Tšelobitsikov – pikkus 200 cm, kaal 140 kg, mitmekordne Eesti meister kulturismis ja jõutõstmises. Mingi aeg oli tema nimel maailmarekord lamades surumises – 285 kg. Sel ajal oli Eesti kuulitõuge väga madalal tasemel, kus võistlustel osalesid suures osas kümnevõistlejad ja J.T. otsustas, et läheb näitab kuulitõukajatele koha kätte. Võistlustulemus oli tal 80-85 kg kümnavõistlejate tugevate keskmike tasemel, vist 16.13, millega sai 3. koha. Osavõtjaid oli vist 5. Kettaheite tipud – Alekna, Kanter, Tammert, suruvad max 180-190 kg, aga nende heite tõmbe teravus on meeletu.
märts 21, 2008 at 3:37 p.l. #146619undisputed
MemberJulgeks öelda, et jõul ja jõul on vahe – eelkõige jõu efektiivsusel ja kasutamise oskusel. Lamades surumine on selline harjutus, millele jõusaalides käijad pööravad erilist tähelepanu. Näiteks kergejõustiku jõualade-mehed(ketas, kuul, oda) pööravad lamades surumisel tähelepanu mitte lihtsalt suure raskuse üles saamisele, vaid see peab toimuma efektiivselt – plahvatuslikult (aeglane allalaskmine, fikseerimine rinnal ja kiire ülestõuge). Sama põhimõte käib ka küki kohta. Tooksin näite kulturisti-rammumehe jõu “efektiivsusest”. 80-ndatel oli Eestis selline hiiglane-kulturist-rammumees, nagu Juri Tšelobitsikov – pikkus 200 cm, kaal 140 kg, mitmekordne Eesti meister kulturismis ja jõutõstmises. Mingi aeg oli tema nimel maailmarekord lamades surumises – 285 kg. Sel ajal oli Eesti kuulitõuge väga madalal tasemel, kus võistlustel osalesid suures osas kümnevõistlejad ja J.T. otsustas, et läheb näitab kuulitõukajatele koha kätte. Võistlustulemus oli tal 80-85 kg kümnavõistlejate tugevate keskmike tasemel, vist 16.13, millega sai 3. koha. Osavõtjaid oli vist 5. Kettaheite tipud – Alekna, Kanter, Tammert, suruvad max 180-190 kg, aga nende heite tõmbe teravus on meeletu.No nendes alades on vaja tehnikat. Sa võid ka suruda 350 kg aga viskad ikka vähem kui nemad. Selleks, et nii kaugele visata, tuleb aastaid ja aastaid tehnikat harjutada. Iga väiksemgi viga tehnikas võib meetreid maksta. Sul võib ka olla palju plahvatusliku, kuid sa sa viska ikkagi eriti midagi, kuna tehnikat pole
“>märts 21, 2008 at 4:34 p.l. #146628matroxx
MemberPigem on tekkinud selline arvamus selelst,et kulturistidel tõesti ei ole oma lihasesuuruse kohta nii väga muljetavaldavat jõudu.seepärast ei teki visuaalselt sellist OMG vaatepilti kui näiteks keegi neist rinnalt surub.Samas on nad igakell tugevamad kui enamus sportlasi nii,et üldiselt on nad siiski tugevad.visuaalne pool on see mis nagu lubaks võimsamaid raskusi liigutada sest atleetlik keha mõjub vaatajale nii.samas kui tuleb sinna suruma üks rasvane tüüp siis inimesed nagu ei ootakski seda tulemust.selle taga se asi kinni ongi minuarvates.
“>märts 21, 2008 at 5:51 p.l. #146635miis
MemberLogish Undisputed, et tehnika on tähtis faktor. Aga kui sul pole seda tehnikat toetavat plahvatuslikku jõudu, siis tulemust netu i ne budet. Endalgi on see kergejõustiku kogemus omast käest võtta. Sinu tunnuspilti vaadates tundud tegelevat mingi võitlusalaga – seal on ka ju nii, et olgu sul löögitehnika hea, aga sa ei toimeta seda efektiivselt kohale, kui pole piisavalt kiirust-plahvatust. 80-ndatel sai tegeletud sel ajal populaarse karatega ja enne eestikaid sai mindud Spordi-tänava jõusaali-treeneri juurde jõutreeningus abi saamiseks. Põhimõtteliselt sai 1,5 kuud tehtud bodajate trenni ja tulemuseks oli see, et ei olnud mõtet minna võistlustele lolli mängima – jõudu oli, aga kiirust-plahvatust mitte.
märts 21, 2008 at 6:05 p.l. #146640undisputed
MemberLogish Undisputed, et tehnika on tähtis faktor. Aga kui sul pole seda tehnikat toetavat plahvatuslikku jõudu, siis tulemust netu i ne budet. Endalgi on see kergejõustiku kogemus omast käest võtta. Sinu tunnuspilti vaadates tundud tegelevat mingi võitlusalaga – seal on ka ju nii, et olgu sul löögitehnika hea, aga sa ei toimeta seda efektiivselt kohale, kui pole piisavalt kiirust-plahvatust. 80-ndatel sai tegeletud sel ajal populaarse karatega ja enne eestikaid sai mindud Spordi-tänava jõusaali-treeneri juurde jõutreeningus abi saamiseks. Põhimõtteliselt sai 1,5 kuud tehtud bodajate trenni ja tulemuseks oli see, et ei olnud mõtet minna võistlustele lolli mängima – jõudu oli, aga kiirust-plahvatust mitte.Su jutus on point sees, kõik see kiirus ja plahvatuslik jõud mängivad rolli. Aga mis vahe on näiteks kollase ja musta vöö vahel, kuigi nad teavad mõlemad sama. Kuidas lüüa käe või jalaga ja kuidas ennast kaitsta. Vahe tulebki sisse siin, et musta omanik on aastaid treeninud oma tehnikat ja kogunud kogemusi. Ehk tema ajastus kasutada midagi õigel ajal ja hetkel on mitu korda kõrgem, selle kollase omanikust. Siis ei päästa, seda kollast ka suurem jõud ja kiirus
“>aprill 30, 2008 at 6:57 p.l. #152484M.U
MemberJulgeks öelda, et jõul ja jõul on vahe – eelkõige jõu efektiivsusel ja kasutamise oskusel. Lamades surumine on selline harjutus, millele jõusaalides käijad pööravad erilist tähelepanu. Näiteks kergejõustiku jõualade-mehed(ketas, kuul, oda) pööravad lamades surumisel tähelepanu mitte lihtsalt suure raskuse üles saamisele, vaid see peab toimuma efektiivselt – plahvatuslikult (aeglane allalaskmine, fikseerimine rinnal ja kiire ülestõuge). Sama põhimõte käib ka küki kohta. Tooksin näite kulturisti-rammumehe jõu “efektiivsusest”. 80-ndatel oli Eestis selline hiiglane-kulturist-rammumees, nagu Juri Tšelobitsikov – pikkus 200 cm, kaal 140 kg, mitmekordne Eesti meister kulturismis ja jõutõstmises. Mingi aeg oli tema nimel maailmarekord lamades surumises – 285 kg. Sel ajal oli Eesti kuulitõuge väga madalal tasemel, kus võistlustel osalesid suures osas kümnevõistlejad ja J.T. otsustas, et läheb näitab kuulitõukajatele koha kätte. Võistlustulemus oli tal 80-85 kg kümnavõistlejate tugevate keskmike tasemel, vist 16.13, millega sai 3. koha. Osavõtjaid oli vist 5. Kettaheite tipud – Alekna, Kanter, Tammert, suruvad max 180-190 kg, aga nende heite tõmbe teravus on meeletu.Kuidas sai olla Juri nimel MR lamades surumises? Mida sa siin silmas pead? Miks temast midagi ei ole räägitud Maailma ajaloo parimate surujate tabelites?
Lars Hedlund surus juba 1980 – 285 kilo, Bill Kazmaier 1981 – surus 300 kilo ,kuidas see Juri sai olla MR omanik? Valgusta natuke olukorda.
mai 2, 2008 at 2:28 p.l. #152687hunter
MemberNo siitkohalt ütleks seda , et sul ikka loeb füüsiline baas jõud, kui seda pole pole ka tulemust.
Võtame ühe näite, kettaheites võtame õlalt jõuelemendid ära, mida teed sa tehnikaga ??? Vise nagu ei tule hea eriti.
Tehnika on asja parandamiseks, et esineda hästi võistlustel ja püstitada kiiremini enda rekord IMO !!
Rinnalt surumine jah loeb sul väga vähe, see on rohkem arengu mõõtmiseks ( kergejõustiku alal )
JÕUDU!
mai 2, 2008 at 2:39 p.l. #152688riorijkaard
MemberMarek Kalmus surub vist sinna 230 kanti,Ott kusagil 180kg,Argo Ader 165,Vend v ei tea arvatavasti ka sinna 170 180 ligi.VendVähk 190kg
mai 2, 2008 at 4:18 p.l. #152696M.U
MemberJanar Rückenberg – 200 kilo
-
AutorPostitused
- You must be logged in to reply to this topic.