Paksus ja geenid.Millised arvamused?
- This topic has 33 replies, 23 voices, and was last updated 20 years, 10 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Paksust küll ei saa pärida. Vanematelt pärid sa kromosoomid. Võib veel öelda ka, et emalt pärineb munarakk ja isalt sperm. Munaraku tsütoplasma on tõesti tähtis mingil tasemel, kuid see pole võrreldav DNA tähtsusega.
Kas tänapäeval niimoodi õpetataksegi koolis geneetikat? Väga armas käsitlus igatahes.
Ülejäänud teadlased on muide arvamusel, et kehamassiindeks on 80% ulatuses päritav.
Mitmete pärilike tunnuste määramisel ei osale mitte üks geen oma alleelidega, vaid mitu mittealleelset geeni samaaegselt. Selliseid fenotüübilisi tunnuseid nim polügeenseteks. Polügeensed on näiteks inimese kasv, kehakaal ja nahavärvus.
*fenotüüp-ühe isendi kõigi tunnuste kogum
*alleel-ühe geeni erivorm.
Kes midagigi pärilikkusest jagab ai aru küll.
Ma ei hakka siin suurt uurimistööd tegema.
Raamatust Bioloogia gümnaasiumile. Teema alt pärilikkus.
Huvitav, kas kirjaoskus on ka päritav või…igatahes sel juhul on teil siin küll üsna kehvakene geenimaterjal
Paksust küll ei saa pärida. Vanematelt pärid sa kromosoomid. Võib veel öelda ka, et emalt pärineb munarakk ja isalt sperm. Munaraku tsütoplasma on tõesti tähtis mingil tasemel, kuid see pole võrreldav DNA tähtsusega.Kas tänapäeval niimoodi õpetataksegi koolis geneetikat? Väga armas käsitlus igatahes.
Ülejäänud teadlased on muide arvamusel, et kehamassiindeks on 80% ulatuses päritav.
Jah, koolibioloogia ei väsi rõhutamast, et tunnused kujunevad välja geenide ja keskkonna koosmõjul.
See teadlaste arvamus, on tõene siis, kui vaadata asja kitsalt. Et inimene kasvab tavalises keskkonnas, elab tavalise vanuseni, sööb tavalise koguse toitu jne. Ning argimõtlemises on tõesti sellisene teadmine piisav.
See anekdoot kirjeldab minu meelest hästi seda olukorda:
Füüsikaprofessor jalutas läbi üliõpilaslinnaku, matemaatikaprofessori juurde. Füüsikaprofessor oli mingi eksperimendi teinud, töötanud välja empiirilise võrrandi, mis paistis saadud andmeid selgitavat ning palus nüüd matemaatika professorit, et see võrrandi üle vaataks.
Nädala pärast saavad taas kokku ja matemaatikaprofessor ütleb, et võrrand on vale. Füüsikaprofessor oli kasutanud võrrandit eksperimendi tulemuste ennustamiseks ja saanud väga häid tulemusi. Seetõttu palub siis matemaatikaprofessoril selle uuesti üle vaadata.
Läheb siis veel nädal mööda, saavad taas kokku ning matemaatikaprofessor seletab füüsikule, et võrrand on tõesti kasutatav, “Kuid ainult triviaalsel juhul, kui tegemist on positiivsete reaalarvudega.”
??:”>Nii et pole mõtet asjata vaielda oma mõtteviisi õigsuse kaitsmiseks. Kokkuvõttes teame ju (vähemalt pärast selle teema lugemist) kuidas ja kui palju rasvumine päritav on
Kuna geenidest teatakse siiamaani siiski suhteliselt vähe, siis ei hakkaks siin spekuleerima.Teatakse jah, tõesti vähe. Tubli.
kordaks siiski vana head tõde- geenidega päritakse kõivõimalikke eelsoodumusi sh. ka ainevahetustüüp. Ainevahetust on teatavasti võimalik toitumisega normis hoida. Ja kui oma toitumist ja füüsilist aktiivsust jälgida on võimalik püsida ka normaalkaalus. Niisiis, geenidega paksust ei pärita.
Inimene on nii mugav, et vabandusi on lihtsam välja mõelda ku ise midagi ära teha.
Paksus on päritav mingil määral samati on sul soodumus paks olla või saada kui perekonnas või sugulaskonnas on tüsedaid. Kindlasti on ka erandeid. Ameerikas on süüdlane McDolnalds ja muud taolised asutused.
Kuna geenidest teatakse siiamaani siiski suhteliselt vähe, siis ei hakkaks siin spekuleerima.Teatakse jah, tõesti vähe. Tubli.
Mis see nüüd pidi tähendama?
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>ma arvan taheti öelda seda ,et geenidest ja kromosoomidest teatakse piisavalt palju ,et
on võimalik öelda ,mis on päritav…kes vähegi bioloogiat õppind peaks seda teadma
??:”>??:”> arnold päris oma lihased emalt? või dresseeris ta oma geneetilist koodi?vaieldakse vahepeal natuke üksteisest mööda imho.
jah arnold päris omaduse suureks ja ilusaks saada just emalt aga võibolla hoopis vanaemalt või hoopis vanavanaisalt-aga kellegilt ta selle päris -igaüks ei saa selliseks nagu arnold…
??:”>” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>No nii,kas grupp seltsimehi on valmis geneetika jälle väärteaduseks kuulutama,
esiteks: suht kysiti arvamust siin niiet kui keegi on oma arvamusega puusse pand siis pole hullu minumeelest. geenidest teatakse siiski v2ga palju, teatakse niipalju et uuringuid ja katseid piiratakse..p6him6tteliselt on geenitehnoloogia nii kaugele arenenud et v6imalik on 2ra l6igatud k2si yhe systi asemel tagasi kasvama panna. liiga keeruline jutt et seda siin lahti seletama hakata aga pm.-ilt nii see on ja keelatud on ta kah
- You must be logged in to reply to this topic.
