Paksumaksuga haigekassat päästma

Kas see oli nüüd retooriline küsimus või on tahtmine teada saada tegelikkuses järgi proovitud lahendusi ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Tasub äkki natuke psüholoogia vallas silmaringi laiendada. Mõttevahetus muutub mõttetuks, kui selle eermärgiks on tõestada oma õigsust. Mind huvitavad lahendused, mis praktikas käegakatsutavaid tulemusi annavad.

Niikaua, kui võtta aluseks RDA normid, on see tõesti võib-olla keeruline ülesanne. Kuna oled googeldamisega väga kodus, siis ei tohiks olla raske leida üles ka need uurimused, mis näitavad ära, millist efekti annab näiteks C-, D- ja B9- vitamiinide dooside tõstmine. Meriseale sobiliku koguse C vitamiiniga on küll raske inimese immuunsust tõsta

Anna mulle mõni link, kus on kliiniliselt tõestatud, et peale immuunsüsteemi tugevdamist Vemma toodetega vähenes ka reaalselt haigestumine.

Otsi aga ise seoseid immuunsuse ja vitamiinide tarbimise vahel, kui seda soovid. Ja kui sellised uuringuid postitama hakkad, siis proovi ennem teada saada, millised olid toimeainete kogused ja samuti vitamiinide päritolu. Ja mis see Vemma praegu siia puutub? Kui mina mõnikord kontekstis Vemmale viitan, siis sellepärast, et mul on sellega seoses kogemusi ja tagasisidet kasutajatelt, aga mitte selleks, et midagi kellelegi tõestama hakata. Mulle piisab juba tehtud uuringutest ja kasutajate tagasisidest. Need on ületanud minu igasugused ootused.

Lihtsalt neid ei ole. M.O.T.T.

Oota, kas Sa nüüd ütled, et teadlased on lollid, kui jälgivad mingeid immuunsusmarkereid? Et kui immuunsusmarkerid kuuajalise tarbimisega tõusevad, siis see ei näita veel immuunsuse tõusule?

Immuunsus on laes ja edasi? See on nagu mungal m***, on, aga kasutada ei ole kusagil. Kus on kliiniliselt tõestatud uuringud, et tänu sellele vähenes uuritavatel haigestumus erinevatesse haigustesse võrreldes kontrollgrupiga?

Rotteril on point. Selliseid uuringuid… jah, polegi nagu eriti ette juhtunud.

Täpne mõju haiguste ennetamisele on teadmata. Immuunsuse tugevdamine on keeruline teema.

Sellisel kujul uuring, mida Rotter eelnevalt kirjeldas, peaks olema pikaajaline ja oleks väga kulukas. Kes peaks olema huvitatud seda kinni maksma?

Farmaatsiafirmad kindlasti mitte. Toidulisandi firmad hoiavad siin suhteliselt madalat joont, sest igasugune tulemus, mis näitaks haiguse kadumist, annaks alust toote liigitamise ravimite hulka. Meil on uuringud, mis näitavad immuunsusmarkerite tõusu ja me näeme sadade kasutajate pealt, mis see endaga kaasa toob. Külmetushaigustesse jäämine väheneb oluliselt, kes pidevalt tarvitavad. Kusjuures tihtipeale on märkajad ja ütlejad kõrvaltvaatajad – sõbrad ja tuttavad, kes tunnevad meid hästi – ja märkavad muutust. Seda paneb ju tähele, kui muidu tatised lapsed enam lasteaiast ei puudu näiteks. Ka lasteaia arved näitavad muutust. Kui küsimus on oma tervises, siis teaduslike tõestustega võib asja absurdini viia, samas enamik normaalseid inimesi, suudab aru saada, kas mingi asi mõjub talle hästi või mitte. Enda tervis ei ole arstide ja teadlaste asi, vaid minu asi ja paras annus talupojamõistust aitab siin teinekord rohkem, kui mingid uuringud.

Kas keegi tahab väita näiteks, kui mingi uus gripivaktsiin välja tuleb, siis sellele on tehtud pika-ajalised ja sõltumatud uuringud suure hulga inimeste peal? ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kui hakata ravimitele tehtavaid kliinilisi uuringuid uurima, siis sealt tuleb selliseid asju välja, et paha hakkab. Vaadake filmi Food Matters, mis praegu youtube’is üleval terves pikkuses. Seal räägib päris põhjalikult nii vitamiinidest, mineraalidest kui ka teaduslikest uuringutest.

Ütleme nii, et sama asi on ka L-karnitiiniga. Üks uuring tõestab, et L-karnitiini tarbimine poole aastaga tõstab karnitiini taset organismis, aga kas tänu sellele ka rasva põletab. Ei ole tõestatud.

Sellest saan aru. Kas immuunsuse tõus ei ole siiski lihtsamini tuvastatav, eriti kui toodet kasutab palju inimesi pikema aja jooksul?

need, kes hommikusöögi vahele jätavad olid paksemad ja seega ka kehvema tervisega. Täpsem vaatlus näitas tegelt, et ülekaalulisus tulenes mitte hommikusöögi puudumisest vaid sellest, et neil inimestel kippus olema tavapärasest hektilisem elustiil ja seega puudus stabiilne toitumine ning regulaarse hommikusöögi asemel haarati tänavapealt hot-doge ja muud sellist.

Minul näiteks hommikusöögi vahelejätmine ajendab päeva teisel poolel rohkem nö õgima… kas siis vaimselt jääb miski kripeldama või justkui oleks loll vajadus mitmekordselt tagasi teha..

Nojah, raske vastu vaielda ja ega see polegi eesmärk. Eesmärk on, et inimesed tunneksid ennast hästi ja oleksid tervemad. Reaalne elu näitab, et tervis läheb paremaks ja tuntavalt misiganes põhjusel ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> . Kui külmetushaigused enam lapsele külge ei hakka ja ennem oli see pidev probleem, siis lapsevanemale sellest tõestusest piisab ja minule ka. Ehk siis korrektne seletus oleks, et mulle tundub, et inimeste immuunsus tõuseb oluliselt, sest nende haigestumine külmetushaigustesse väheneb tuntaval määral ja tavaliselt kaob sootuks?

Mulle aga tundub, et vaadeldaval ajahetkel lihtsalt pole antud kohas haigust põhjustavaid viirusi, baktereid, allergeene. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>