Paksud lapsed/noored
- This topic has 56 replies, 20 voices, and was last updated 11 years, 8 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Ma arvan, et igaüks peaks muretsema ennekõike oma isiklike laste kasvatamise pärast. See, et rannas kohtad algkooli last kelle jalad põlvest kokku ei mahu käima või ehk siis näed hilisõhtul kaubanduskeskuses gümnaasiumieas mullikat kartulikrõpse ja energiajooki lindile ladumas, on küll väga kahetsusväärne, aga ega sellega midagi ette ei saa võtta. Meil on demokraatia ja inimestel on õigus ja vabadus (paljudel kahjuks vist lausa soov) oma lapsed elevantideks toita. Maalima parandamist alustatakse iseendast.
Oma laste kasvatamisel on võtmesõnadeks: järjepidevus, endas mitte kahtlemine ja isiklik eeskuju (a’la Jungatroll). Kui isiklik eeskuju on teleka ees õlle joomine, eks lapsed võtavad sellest õppust.
Ma arvan, et tuleb süüa ja vähemalt mingid trennid nädalas teha koos lastega. See, et ema sööb ühtmoodi (nagu kukk, kes nokib tatti), isa “mehe”moodi ja lapsed kolmandat moodi, on täielik jura. Siis jääb lastele mulje, et toitumine pole oluline, kõik on lubatud ja ei tekigi arusaamist, mis see päris õige toitumine on.
Täiesti õiget juttu räägid —-
Peab olema eeskujuks lapsele. Mitte nii, et ema sööb tervislikult, isa rämpsu ja siis imestatakse miks laps ei taha süüa tervislikult.
Ma ei süüdista kedagi. Ja tõesti võin mulje jätta, et targutan, aga see pole nii.
Ma usun, et see on raske. Mul see kõik veel ees. Enda laps on veel nii väike.
See teema tekitab väga muret. Kuidas ja mis…
Niikaua kuni laps on väike, saab teda tõesti toita nii nagu tahad(keegi eespool juba mainis seda) aga terve elu ei saa last ka kontrollida.
Mul vanem sugulane keelas rangelt igasugu rämpsu lastel ära. Iga hommik keetis putru. Aga näe, nüüd plika sööb tal salaja krõpse ja cocacolat väljas.
Väga palju mõjutavad ümbritsevad inimesed kaa, mitte ainult vanemad.
Kui lapse sõbrad/tädid/sugulased söövad “halba toitu” lapse ees see mõjutab ka. Laps hakkab arvama, et miks mu sõbrad võivad süüa rämpstoitu ja mina ei või. Ja kui vanemad korrutavad koguaeg, et ei tohi ei tohi ei tohi siis laps just tahab rohkem. Me kõik teame ju, et mis meil rangelt ära keelatakse tekib suurem kiusatus. ( endast räägin näite : kui dieedil olin ei tohtinud sokolaadi süüa. Aga nii suur isu oli, koguaeg mõtlesin kui väga tahan, aga teadsin et ei tohi. Nüüd kui ütlesin “head aega” dieetidele ja kui suur isu tuleb siis võtan tüki sokolaadi. Külmkapis vedeleb juba 2 sokolaadi kuu aega ja ei tõmba mind selle poole, kuna tean, et saan alati võtta kui tahan.
Kõik lapsed/täiskasvanud on väga erinevad. Mõnele aitab, kui midagi rangelt ära keelata/mõnele piisab vaid lühikesest selgitusest, et miks see või too halb on/ja mõnele ei aita kohe üldse midagi..
Eeskuju on lapsele kõige tähtsam. Ega niisama ei öelda, et laps on kodu peegel. Meie naisega sööme “tervislikult” (mida kõike see sõna tähendab
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ) ja tüdruk 3a sööb ikka samu asju. Muidugi kui poes käime siis laps tahab jäätist ja kommi. Ostame ja samas ostame endalegi. Aga kui kodus on tavalisteks asjadeks krõpsud, magusad joogid, vanematel peod järjestikku (lastega koos) siis palju õnne. Ega laps loll ei ole. Ta sööb kõike seda, mis teisedki. Lapsel tuleb lihtsalt leida see TEMA variant. Nt minu tütar võib süüa korraga terve paprika ära. Banaane sööb nii et vähe ei ole. Hommikuse pudrupealt ei puudu värsked külmutatud marjad. Ei soovi putru selge, saab midagi muud. Mis issi sööb, 6 muna – ma tahan ka muna
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui te tahate, et teie laps oleks/teeks/tahaks siis olge/tehke/tahtke ka seda ise. Mõlemad vanemad peavad sööma nii nagu nad tahavad, et nende laps sööks, muidu ei ole asjal mõtet. Kui ema sööb üübertervislikult, aga isa lajatab kõigele tonni majoneesi peale ja pärast sööb teleka ees veel paki pähklit koos mõne õllega, mis te siis arvate, et lapsed ei taha pähklit??
Muidugi võib lapsele kui ka endale kõike lubada kui jäädakse inimlikuks. Ei pea kõiki asju sööma paki haaval. Minu tütar 3a teab, et päevas peab sööma 5-10 pähklit. Rohkem ta ei tahagi (näitab peopesa peale, et tahab ainult nii palju), sest nii mina kui ka naine sööma päevas ainult nii palju. Ei söö korraga tervet pakki ära.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma olen ka Jungatrolliga 100% nõus, väga inspireeriv postitus, Teised ka.
Vahel lihtsalt tekib tahtmine käega lüüa ja alla anda, sest laste kasvatamine pole tihti kiirelt tulemusi andev protsess ning minu jaoks on ekstra pingutus lastega koos trenni teha või neile pidevalt söödavat tervislikku toitu vaaritada. No ja kui käega lüüa ja alla anda ei tohi, siis vähemalt virisekski.Olen täitsa nõus Martinkink-ga, lapsele tuleb olla eeskujuks nii söömises kui ka trennis. Minu poiss tahab pudrupeale nii mammusid kui ka üritab liftis käsipuu najal lõuga tõmmata. Rattasõidu kiivrit näeb siis muud sõna ei kuulegi kui ainult RATTA ja Ratta..
Nii kuidas sina käitud ja oled seda lapsed kohe kopeerivad ja nii ka käituvad. Jungattoll vist mainis ka juba seda.
Ma olen ka Jungatrolliga 100% nõus, väga inspireeriv postitus, Teised ka.
Vahel lihtsalt tekib tahtmine käega lüüa ja alla anda, sest laste kasvatamine pole tihti kiirelt tulemusi andev protsess ning minu jaoks on ekstra pingutus lastega koos trenni teha või neile pidevalt söödavat tervislikku toitu vaaritada. No ja kui käega lüüa ja alla anda ei tohi, siis vähemalt virisekski.
Korra mainiks veel üle. Sa ei pea trenni tegema lastega koos või üleüldse neid trenni viima-tooma. Sa pead ise oma trenne tegema. Ja tegema seda nii, et ta saab aru, et see ongi osa elust. Samamoodi ei pea sa lapsega koos elu lõpuni õhtuti minema hambaid pesema. Sa ei pea ka lastele süüa tegema. Sa pead tegema süüa iseendale, lihtsalt kõik söövadki sedasama – enam-vähem. Muidugi võib igaüks veidi varieerida. Sinul võib lemmikuks olla porgand, lapsel kapsas.
Minu lapsel hakkas asi uuesti muutuma, kui jätsime ta täiesti rahule. Ja elasime oma elu edasi, kuid ta nägi ja näeb, et enda liigutamine on elu igapäevane osa. Ja paratamatult tuleb ka mõelda veidi sellele, kui palju on end liigutatud ja kui palju võib näost sisse ajada. Ära kujutle end märtriks, kes elab teistele. Ela endale, kuid ole eeskuju.
Teemaalgataja, näen, et mainisid isegi, et sul endal samuti tegelikult eksisteerivad siin jutuks olevad probleemid, raseduse järgne ülekaal jne. Arvan, et kui sa kasvõi pool aega, mis sa kulutad jälgides teisi ja analüüsides jne, tegeleksid endaga, oleks su probleem ka kiirem lahenema. Sul on nähtavasti liialt palju vaba aega ja liiga vähe tahet iseendaga tegeleda.
Jungatroll 5+
Enda kogemusest saan öelda, et ma pidin koguaeg sööma köögis väiksena/teismelisena. Vahest kui kedagi kodus polnud siis ikka sõin salaja elutoas teleka ees
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> aga seda lõbu oli mul väga vähe. Mu mehel oli aga teist moodi. Ema tal sõi koguaeg elutoas(nii mulle mees rääkis. Ja mees sõi ka elutoas)
Nüüd kui me mehega elame koos on(pigem olid)harjumused samad. Ma ei saa elutoas süüa, mulle lihtsalt ei meeldi ja kõik. Mees jällegi koguaeg sõi toas arvuti ees. See ajas mind kohutavalt närvi. Aga õnneks “õpetasin” teda köögis sööma. Vahest võtab näksib sardelle/kana arvuti ees.
Ma ütlesin talle, et küll laps suurem on hakkab ka toitu tuppa tassima, kui need näksimised ei lõppe. Aga usun et varsti saab sellest harjumusest ka üle, kui ei taha, et põrand sööki täis oleks.
Mõni arvab, et mis halba on toas söömisest. Ma ka alguses arvasin nii kui vanematega elasin. Meie täiskasvanud ei oska ideaalselt süüa, et pudi maha ei läheks. Mis me lastest veel räägime, eriti kui veel väike laps. Ja kusagil lugesin, et inimene sööb teleka ees palju rohkem.
Tim. Mul on praegu tõesti vabat aega palju. Kuna olen lapsega kodune.
Alla olen juba normaalselt võtnud ja võtan ka edasi alla.
Kust sa võtad, et ma endaga ei tegele? Järeldad sellest, et ma istun netis koguaeg. Ma ei istugi kunagi arvutis. Mul telefon selleks. Ja kui lähengi netti siis selleks, et 1. Tulla siia foorumisse korra( jh päevas ma käin siin tõesti palju kordi, aga need korrad ei veni tundide kaupa).
Tänan muretsemast, aga minu kaal langeb ilusti. Mul jätkub aega veel lapsega tegeleda/süüa teha/koristada/hommikuti kell 6 jalutada ja mida veel ma ära ei jõua teha
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
- You must be logged in to reply to this topic.