Paksud lapsed/noored
- This topic has 56 replies, 20 voices, and was last updated 11 years, 8 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Oh jumal, ma tänan, et Rakveres mingit maci pole. Käisin klassiga Tartus ja kui macis käisime, siis oli seal oli üks kamp mingeid väikseid lapsi, eks teises või kolmandas käivad. Noh, neid oli mingi 5-6 tükki ja nad oli kõik üpris tüsedad. Jube!! Rakveres ei ole küll selliseid pakse palju tähele pannud. Kuid nad saaksid sellest paksust kõhust kiiresti lahti noorena, mul oli ka enamvähem kolmandas klassis selline paksem kõht, sai kergejõustiku mindud, sain 3-4 kuuga lahti. Ja, kui ma olin pool aastat käinud kergejõustikus, olin veel ka klassi kiireim jooksja. Alguses, kui ma kergejõustiku läksin, oli see väga raske. Ma ei suutnud isegi staadioni ringi ära sörkida, kuid ma veidi pingutasin, kõndisin ja siis jälle jooksin. Lõpuks umbes 2 nädala pärast jooksingi vabalt 3 staadioni ringi soojendust ära(üks ring 400m). Kõik on enda tahtmise ja viitsimise taga kinni.
Mad. Mis sind motiveeris minema kergejõustikku? Kas ennast hakkas kõht häirima või keegi solvas sind nt. vanemad/sõbrad/klassikaaslased?
Sa olid siis vist päris noor ikka, mingi 9ne.
Klassivend kutsus ja hakkas meeldima, kuna tema isa tuttav oligi see treener ja see treener kutsus pmst mu klassivenna ja klassivend minu.
Kusjuures, mul ei olnudki mingit tahet ega midagi alguses. Ma läksin sinna niisama, kuna klassivend kutsus ja mõtlesin, et lahe, ma ei tahtnud midagi saavutada. Kahjuks lahkusin 3 kuud tagasi kergejõustikust, kuna mul on lampjalg olnud 2 aastat(2 aastat tagasi hakkasid jalad valutama joostes ja sain teada siis, et lampjalg) ja lihtsalt lõpuks kadus see tahtmine kergejõustikus ära, sest lihtsalt iga trenn on räme valu. Nüüd alustangi suve alguses jõusaaliga.
lapsed ei taha juurvilju
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>lapsed aint pirtsutavad ju
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Iga kord, kui tahab arvutisse või lemmik saadet vaatada peab porgandi ära sööma
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui mõni vanem lubab arvutisse/välja, kui tuba koristatud, siis sina lubad, kui porgand söödud.
Ei ole need juurikad midagi nii hullud
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> isetehtud dipikastet juurde ja kõlbab kah.Kui tõesti juurikaid ei salli siis puuvilju ikka sööb. Need magusad.
Muidu on sul õigus,et lapsed pirtsutavad.
Tõesti nagu Pärsiakassid, kes pirtsutavad. Mul vanaema kass oli selline oiii kui valiv, aga need pärslased ongi printsessid, kui ei saa midagi head siis võib terve päev näljane ka olla
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Käib ronib kausi ümber ja siis kui krõbinad on seisnud mõni aeg või anda talle kas toorest kala/liha vaatab otsa sellise näoga nagu : “Tahad mind ära tappa vää”
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>See on keeruline teema mitmest vaatenurgast. Maadlen sellega isega ka oma laste puhul.
Esiteks toitumine. Nagu keegi kirjutas, lapsed on pirtsakad. Jah, koolieelikul määrad mingi vanuseni ise, mida ja millal ta sööb. Hiljemalt koolieast aga kujunevad välja oma maitse- ja valikueelistused. Kui sellele lisandub taskuraha, siis on väga keeruline kontrollida, mida reaalselt süüakse. Minu omad nt ei söögi ühtegi töödeldud köögivilja peale kartuli, kuigi imikutena sõid kõiksugu isevaaritatud püreesid kahe suupoolega. Põhiliselt võiks toit nende arvates koosneda pastast, pelmeenidest, riisist, pitsast ja kartulist. Limonaadi hangitakse endale taskuraha eest mitu korda nädalas. Söögitegemise isu on mul ammu kadunud, sest lapsed minu valmistatud mitmekülgset toitu ei soovi ja ma ei viitsi mitut eri sööki pidevalt vaaritada. Pigem näksin ise mingit salatit või puuvilja ning teen lastele midagi söödavat.
Samal ajal kummitab mind hirm, et kui ma pööran laste tähelepanu pidevalt söögile ja liigsele magusale ja suhkrule ning nende mõjule kehakaalule, on tulemus äraspidine. Lastele muutub kehale liigse tähelepanu pööramine varakult elu osaks ning toitumishäired võivad seetõttu kergesti ligi hiilida. Anoreksia on paraku ohtlikum haigus kui rasvumine.Teiseks liikumine. Seda on ka eespool mainitud, et kahjuks on paljudel tänapäeva lastel loomulik liikumine väga väheseks jäänud. Kooli ja koolist koju tõukerattaga, vahel meelitamise peale tõukerattaga ka niisama ringi sõitma, aga üldiselt on neil palju lihtsam ja huvitavam telefoni või arvutit vahtida või lugeda. Trennidega on ka nii ja naa. Üks laps on sportlik ja käib 5-6 korda nädalas trennis ning saab seal kenasti hakkama. Teine aga nii sportlik ei ole, käib küll kergejõustikus, aga paraku pööratakse trennides suuremat tähelepanu võimekamatele lastele ning ta ei tunne seal end hästi. Minu arust on laste tervisesport organiseeritud kujul olematu, kõik on suunatud võistlejate kasvatamisele. VÕi pole mina vähemalt õiget kohta leidnud.
Kokkuvõttes ootaks pigem häid soovitusi selle kohta, kuidas teemaalgatuses kirjeldatud probleeme siis lahendada.
Siiski algab kõik endast. Mul on samuti kogemus enda lapsega. Väiksena käisime samuti koos ujumas, jalutamas, jne. Sõime samuti korralikke asju sest lapsele oli siis lihtne dikteerida – ise ju süüa ta teha ei saanud. Ja mingil hetkel ei viitsinud ta enam kaasas käia ja taskuraha olemasolul sõi sodi. Siit võiks ma jätkata aga samamoodi nagu ülal kirjutaja, Rosaalie. Anda alla ja hakata siis süüdistama olusid (“ma ei viitsi mitut eri sööki pidevalt vaaritada”) ja teisi (“laste tervisesport organiseeritud kujul olematu”). Ehk siis, elu igatpidi raske, keegi ei aita kah. Veel parem, riik ja õpetajad võiks midagi ju teha – harida ja organiseerida.
Ja kui selline suhtumine võtta, siis kõik nii jääbki. Laps liigub järjest vähem, sööb järjest rohkem ise sodi. Ja lapsevanemad halavad järjest rohkem.
Kõik käib aga spiraalidena. Ei ole mõtet lapsele rääkida liikumise olulisusest ja toitumisest. ISE tuleb seda kõike teha. ISE tuleb pidevalt liikuda, ISE ei tohi midagi “niisama näksida”. Kui laps näeb REAALSELT, et vanemad lähevad igal õhtul peale tööd välja veel trenni, jooksma, jalutama ja söövad ise iga päev juurikaid, siis see muudab siiski pikapeale mõtlemist. Kindel on aga see, et lapsele rääkida ja ise mitte teha on mõttetu. Asju ei saa korda kampaania või projekti korras “homsest sööme korralikult”, “homsest hakkame sporti tegema”. Laps peab nägema, et see mida vanemad teevad, ongi VIIS ELADA, mitte projekt “suveks saledaks”. Küll ta hakkab ise siis ka liigutama. Minu laps hakkas. Igaõhtused rattasõidud on uuesti tagasi. Naati ja nõgest veel ei sööda, kuid tehtud on oma valik juurikatest, mida süüakse. Kõik ei pea tegema sama, sööma samu asju kuid põhimõtted peaks olema samad. Põhimõtted, et üldse tehakse ja süüakse.
Mina loen välja, et probleem on hetkel see, et lapsel on taskuraha ja selle eest ostab endale sodi. Lihtne – võta lapselt taskuraha ära! Anna kord nädalas ehk siis saab teha patupäeva vms. Või siis tutvusta lapsele tervislikke magustoite, sest lastele meeldib magus. Puuviljakokteilid kohupiimaga, murakamoosiga kodujuust, smoothie’d jms. Soolastest toitudest kodus tehtud wrapid, hamburgerid, pitsad jne. Kui on piisavalt teadmisi tervislikust toitumisest, siis saab neid asju väga edukalt õiges vahekorras valmistada endale ja lapsele.
Lastele ei ole harrastustreeninguid. Selleks on hea lahendus. Võta oma sõbrad ja sõprade lapsed ning minge jalgpalli vms mängima. Ma mäletan küll, et pidevalt sai enda vanematega või siis sõprade vanematega õues mängitud. Enamus ajast mängisime sõpradega ise, aga meil ei olnud siis arvuteid ka.
Mina tegin täna oma 2 aastasele pojale hakkliha-kapsa hautist, peale koort ja kõrvale keedukartulit. Algul pirtsutas ei taha ja ei taha, ok võtsin eest ära . Sõin oma portsu lõpuni ja siis laps avastas oma isu
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> . Sõi kõik ära ja küsis juurdegi 
.Rosaalie. Sa kirjutasid, et lapsed söövad riisi ja keedukartulit. Seegi on hea. Riis kanaga on väga maitsev ja tervislik. Saab väga palju toite teha riisist.
Juurikaid nad ei söö, aga äkki söövad puuvilju või marju? Suvel on nii suur valik: õunad/pirnid/kirsid/ploomid/maasikad/vaarikad jne jne…
Kui lastele meeldib pitsa, siis tehke ise kodus tervislik ja maitsev pitsa. Burgerit tehke ka ise. Magustoidust saab teha igasugu smuutisi/kohupiima maiuseid, on nii suur valik mida teha tervislikku. Ja võta lapsed ka appi..ma usun, et neile pakub ka huvi
Mina tegin täna oma 2 aastasele pojale hakkliha-kapsa hautist, peale koort ja kõrvale keedukartulit. Algul pirtsutas ei taha ja ei taha, ok võtsin eest ära . Sõin oma portsu lõpuni ja siis laps avastas oma isu
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> . Sõi kõik ära ja küsis juurdegi .Lapsed on tegelt väga targad.
Ise tegin oma kuue kuusele lillkapsa püreed. Ta ei tahtnud seda eriti. Ajas suust välja ja lükkas lusika keelega koguaeg välja. Siis ma mõtlesin, et olgu sa oled kaval aga ma veel kavalam
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>sõin siis ise seda püreed “maitsvalt” ja laps vaatas nii huvitavalt mind ja kui andsin siis talle uuesti,hakkas natuke limpsima lusika otsast
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
- You must be logged in to reply to this topic.