Pähklid
- This topic has 7 replies, 6 voices, and was last updated 17 years, 3 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Kuidas keegi suhtub pähklitesse, tasuks süüa suuremas koguses või ei, valku nagu natuke on aga samas ka kõvasti rasva.
Siin natuke teavet Eestis müügil olevatest pähklitest
:Sarapuupähklid on valgu- ja kiudainerikkad. Seetõttu annavad pähklid palju energiat.
Kiudaine hoiab organismi naatriumitaseme minimaalsena, säilitab neerude hea funktsioneerimise ja parandab üldist vereringet. B rühma vitamiinidest sisaldavad sarapuupähklid tiamiini (B1). 100 g kohta 0,43 mg. Tiamiin on tuntud kui optimismivitamiin. Selle vitamiini vaegus põhjustab kiiret väsimist, isupuudust ja nendest tulenevaid haigusi. 100 g sarapuupähkleid sisaldab rasva 62,4 g, proteiini 12,6 g, karbohüdraate 13,7 g, mineraale 2,5 g, vitamiine 3,2 mg, süsivesikuid 9,4 g. Energeetiline väärtus:679 kcal 100 grammis.
Mandlid on eriti kõrgelt hinnatud pähklilised. Nad on silmapaistvad just suure kaaliumi, magneesiumi ja kaltsiumi sisalduse poolest. Need ained mängivad suurt rolli luustiku ülesehituses. Vitamiinidest olulisim on E vitamiin. See vitamiin tugevdab immuunsüsteemi ja võitleb vananemise vastu.
Maapähkel sisaldab 60% õli, 25%-35% valku, süsivesikuid, B rühma vitamiine (tiamiin, riboflaviin, niatsiin). Samuti on maapähklites märkimisväärne hulk kaltsiumi, fosforit, kaaliumi, rauda ja magneesiumi. Maapähklite proteiinisisaldus on suurem kui piimatoodetes, munas, kalas. Maapähklites sisalduv biotiin vastutab ilu eest. 100 g maapähkleid sisaldab 31 mg biotiini
Maapähklites sisalduv mangaan reguleerib organismi kolesteroolitaset.Kalorijälgijatele sobivad maapähklid kõige paremini just seetõttu, et nende rasvasisaldus on teiste pähklitega võrreldes madalam.
Kreeka pähkel on iseäranis kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on kreeka pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Eriliseks teeb selle pähkli suur E vitamiini sisaldus. E vitamiin võitleb aktiivselt vananemise vastu – noorendab immuunsüsteemi. 100 g kreeka pähklit sisaldab rasva 64,0 g, proteiini 14,8 g, karbohüdraate 13,7g, mineraale 1,9 g, vitamiine 2,8 mg. Energeetiline väärtus: 698 kcal/2,919 kJ.
Pistaatsiapähkel sisaldab kõigist pähklitest enam valku. Kõik seemned ja pähklid on energia saamiseks fantastilised, kuna nad sisaldavad rasvu ja valke. Ent pistaatsiapähklid annavad energiat tavatul moel seda tänu glutamiinhappele. Glutamiinhape soodustab vaimse energia teket rohkem kui miski muu.
100 g pistaatsiapähklit sisaldab 51,6 g rasva, 20,8 g proteiini, 16,4 g karbohüdraati, 2,6 g mineraale, 2,5 mg vitamiine. Energeetiline väärtus: 642 kcal/2,690 kJ.
Indiapähklil on märkimisväärne E vitamiini, provitamiini A ja B grupi vitamiinide sisaldus. B grupi vitamiinidest tähtsaim, mida sisaldab india pähkel, on B1 vitamiin e. tiamiin e. optimismivitamiin. Selle vitamiini vaegus põhjustab kiiret väsimist, ärrituvust, isupuudust ja nendest tulenevaid haigusi.
100 g india pähkleid sisaldab rasva 42,2 g, proteiini 17,5 g, karbohüdraate 30,5 g, mineraale 2,9 g, vitamiine 4,15 mg. Energeetiline väärtus: 572 kcal/2,420 kJ.
Ma mõtlesin india pähkleid, sry et jäi mainimata.
Kas röstitud või mitte, kumbad kasulikumad on, ega röstides vitaniine ei kao vms?
Sarapuupähklid on valgu- ja kiudainerikkad. Seetõttu annavad pähklid palju energiat.No kiudainete ja valkude tõttu nad nüüd küll palju energiat ei anna. Peamine energia tuleb ikka rasvast.
Kas röstitud või mitte, kumbad kasulikumad on, ega röstides vitaniine ei kao vms?Röstitud india pähklid on märkimisväärselt maitsvamad
Siin on teemast hea ülevaade, pole mõtet uut teemat alustada
http://forums.fitness.ee/index.php?showtopic=12634
Röstimisel kipuvad paljud asjad pähklite koostises lagunema, oksüdeeruma ja polümeriseeruma nii et toitainetele midagi head see ei tee.
Ühe ohu vastu aga natuke aitab:
Siin natuke teavet Eestis müügil olevatest pähklitest:
Maapähkel 25%-35% valku
Pistaatsiapähkel sisaldab kõigist pähklitest enam valku. 20,8 g proteiini
Maapähklis näib valku sinu jutu järgi rohkem olevat kui pizdaatsias, samas ütled, et viimasel on kõuge rohkem valku, kuidas siis nii.
—
Original Message
Subject: Re: http://www.germundkaup.ee/est.html
Date: Tue, 14 Oct 2008 14:31:33 +0300
From: Sander HXmarsalu
Reply-To: Sander HXmarsalu
Organization: Germund Hulgi OX
To: Charles Roos
References: <48F47986.40806@datashark.ee>
Tere,
Tänud tähelepaneku eest.
Veebileht on uuendamisel.
Terv.
Sander Hämarsalu
Original Message
From: Charles Roos
Sent: Tuesday, October 14, 2008 1:50 PM
Subject: http://www.germundkaup.ee/est.html
Tere,
Teie veebilehel hakkas kaks asjaolu silma, kas saate üle vaadata need:
1. Pistaatsia pähklis väidate olevat kõige rohkem valku, see on väär.
“Pistaatsiapähkel sisaldab kõigist pähklitest enam valku” (20,8 g proteiini)
MAAPÄHKEL (25%-35% valku)
Siin on vastuolu, kuidas saab pist.pähklis rohkem valku olla kui maapähklis, kui maapähkli proteiinisialduseks väidetakse olevat 25%, pistaatsia pähklis aga vähem (20.8%), pigem ikka nagu arvud näitavad, et rohkem on valku maapähklis (25>20.
2. Teine asi on mõistetes, kasutate mõistet “valk” ja “proteiin” samaaegselt, kasutage vaid mõistet “valk”.
“Karbohüdraat” ja “süsivesik”, kasutage vaid “süsivesik”.
Terv.,
Charles Roos
Viewing 8 posts - 1 through 8 (of 8 total)- You must be logged in to reply to this topic.
