Ott Kiivikas Fast Team – Tere tulemast Veteranide Spordiliitu”, uued “Oti” tootesarja tooted ja Team Kiivikas laieneb!

See on huvitav, kuidas traditsioonilised maitsed on juba ära kasutatud ning uued tooted on aina huvitavamate nimede ja koostistega. Mina näiteks küll ei kujuta ette, kuidas ‘küpsis ja kreem’ maitsema peaks ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Äkki on paari aasta pärast juba ‘ banaani-kreemi-tordi-apelsini-sefiiri hera80 ‘, igastahes, maitsetest vist nii puudust ei tuleks

Kusjuures mõni aeg tagasi tegi üks toitumisalase marketingi ekspert, Howard Moskowitz, avastuse mis tõi toidumaailma revolutsiooni. Nimelt lõi ta idee, lähenemise toiduainete ja jookide tegemisel, maitsete valikul. Ta avastas, et ei ole mõtet inimestelt küsida, mis neile maitseb – inimene eksib, valetab ning mis kõige tähtsam, Inimene EI TEA, mis talle maitseb.

Kui tahad teha hitt-toodet maitse vallas, siis tuleb leiutada nii palju erinevaid maitseid, kui vähegi pähe tuleb. Ning siis kõik müüki panna või teha suuremahulisi katsetusi. Ning alles siis kooruvad ajapikku välja tõelised hitt-tooted. Seda ei saa ennustada. Inimesed arvavad, et nad teavad, mis neile maitseb, aga tegelt nad ei tea. Nad saavad teada mis neile maitseb alles siis, kui nad midagi proovivad. Siis saavad nad tegelikult teada, kas see maitse neile meeldib või mitte.

Ja sageli osutub hitt-maitseks selline asi, mida absoluutselt mitte keegi ei ennustanud, absoluutselt. Ei tootjafirma, ei eksperdid ega ka inimesed ise.

See on päris huvitav teema tegelt ning seetõttu näemegi niivõrd palju erinevaid maitseid ning miks pidevalt osad maitsed erinevatel toodetel kaovad ja samas uusi juurde tuleb. Alati on mõni nördinud, et nende lemmikmaitse ära kaob, kuid tootjafirma ei kaota neid niisama – praktika lihtsalt näitab, see mingi maitse ei müü ning seega pole mõtet toota, tuleb leiutada uus maitse ning seda katsetada. Pidevalt uusi, uusi, uusi maitseid, et leida see super-maitse. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Seejuures on päris huvitav, et süsteem on üles ehitatud esteetikale ja maitsetele. Arutletakse maitsete ja paki välimuse üle, toote põhiolemus muutub justkui teisejärguliseks või vähemalt ei pöörata sellele nii palju tähelepanu.

Nii on. Ja nii paljudes valdkondades. Vähemalt tavainimeste jaoks on see nii pea alati. Tõeliste huviliste jaoks loeb sisu muidugi. Näiteks enamik mehi kui autot ostma lähevad vaatavad siiski kapoti alla, loevad tehnilisi näitajaid, uurivad võrdlusteste teiste autodega ja tuhandet muud näitajat. Keskmine tibens kes läheb ostma, valib värvi ja kuju järgi, heal juhul oskab küsida, kas ikka automaatkast on ning kui palju bena võtab. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Arvutite ostmine sama teema. Ma vahest siiani mõtlen, et kuidas inimesed ostavad poodidest lihtsalt valmis arvutikaste, ja tihti välimuse järgi, kui ise juppidest kokku pannes säästaks sageli ulmelisi summasid ning saaksid just enda vajadustele õige aparaadi. Aga siis tuleb pähe, et paljude inimeste jaoks on arvuti siiani “maagiline imekarp”, mille tööpõhimõtetest ja sisust ei teata mitte midagi. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kindlasti on ka pidevatel maitsete muutustel lisapõhjused. Eriti kui on väga ekstravagantsete maitsega toode, siis ikka inimene mõtleb ‘ohh, tahaks ära proovida’. Mingi ajaga see huvi hääbub ja siis jälle vaja uus maitse turule tuua, kuigi toote põhi-point jääb samaks, siis see niimoodi perioodilistelt tõstab müüdavust.

Eks turg vaikselt liigub jah keskmise inimese poole. Minule oli tõeliseks üllatusmomendiks see, kui Rootsis avastasin, et iga väiksemagi kioski jaoks on tavaline see, et müüakse mitut erinevat sorti proteiini-smuutisid ja ka batoone. Eestis on veel seni need letid valdavalt spordipoodides ja spetsiaalsetes toidulisandite poodides, kuid usun, et varsti (võib-olla lähiaastatel) jõuavad ka meil mingi hulk tooteid supermarketitesse.

Kas maitsed nagu laimi-valgeshokolaadi võib lähitulevikus ka leida puddingu näol? Või selle kohta pole osanud küsida veel / infot jagatud?

Lähemal ajal on ka uusi Puddingi maitseid oodata ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ott Sauel koolitamas

Kusjuures mõni aeg tagasi tegi üks toitumisalase marketingi ekspert, Howard Moskowitz, avastuse mis tõi toidumaailma revolutsiooni. Nimelt lõi ta idee, lähenemise toiduainete ja jookide tegemisel, maitsete valikul. Ta avastas, et ei ole mõtet inimestelt küsida, mis neile maitseb – inimene eksib, valetab ning mis kõige tähtsam, Inimene EI TEA, mis talle maitseb.

Kui tahad teha hitt-toodet maitse vallas, siis tuleb leiutada nii palju erinevaid maitseid, kui vähegi pähe tuleb. Ning siis kõik müüki panna või teha suuremahulisi katsetusi. Ning alles siis kooruvad ajapikku välja tõelised hitt-tooted. Seda ei saa ennustada. Inimesed arvavad, et nad teavad, mis neile maitseb, aga tegelt nad ei tea. Nad saavad teada mis neile maitseb alles siis, kui nad midagi proovivad. Siis saavad nad tegelikult teada, kas see maitse neile meeldib või mitte.

Ja sageli osutub hitt-maitseks selline asi, mida absoluutselt mitte keegi ei ennustanud, absoluutselt. Ei tootjafirma, ei eksperdid ega ka inimesed ise.

See on päris huvitav teema tegelt ning seetõttu näemegi niivõrd palju erinevaid maitseid ning miks pidevalt osad maitsed erinevatel toodetel kaovad ja samas uusi juurde tuleb. Alati on mõni nördinud, et nende lemmikmaitse ära kaob, kuid tootjafirma ei kaota neid niisama – praktika lihtsalt näitab, see mingi maitse ei müü ning seega pole mõtet toota, tuleb leiutada uus maitse ning seda katsetada. Pidevalt uusi, uusi, uusi maitseid, et leida see super-maitse. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

see nüüd küll mingi uus tarkus iseenesest ei ole. Vbla toidulisandite maailmas.