Ott Kiivikas Fast Team – Tere tulemast Veteranide Spordiliitu”, uued “Oti” tootesarja tooted ja Team Kiivikas laieneb!
- This topic has 6,558 replies, 315 voices, and was last updated 7 years, 11 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Suurepärane õhtusöök, eriti veel pärast korraliku trenni. Aga kas see on kuidagi mõistusepäraselt seletatav, et alles 20 aastaseks saanud neiu(58kg) sööb kas sama või isegi suurema koguse sellest? Kas see leevendab asja, et teen iga päev korraliku jõutreeningud ja aeroobset. Kuid siiski.. kõik imestavad, et kuhu mul see kõik mahub.
Kogus pildilt on petlik, teglikult laual olles on tegemist korraliku portsjoniga, kuid see selleks. Nagu ka eelpool kirjutaja mainis, siis kõik sõltub ikkagi kulutusest ja kuna sellel päeval oli ka minu jaoks suur kulutus, siis sain sellist õhtusööki probleemideta lubada. Mõistlik on ikka päeva lõikes normaalselt süüa ja õhtul pigem midagi kergemat, eeldades, et päeval oled toiduga katnud ära oma vajaduse. Kindlasti ei ole järjepidevalt mõistlik õhtul sellist laari enne magamaminekut sisse kühveldada. Olgu öeldud, et mul ka hommikune kaal oli ikkagi madalam kui päev varem 0,5 kilo vaatamata tugevale õhtusöögile, st. et kulutus oli eile ikka suurem. Seega sa pead lähtuma ikkagi oma ainevahetuse kiirusest ja kulutusest ja kui sa oled oma kaaluga rahul vaatamata sellele, et saad samasuguseid portse lubada, siis ma ei näe ka selles probleemi. Kui aga soovid kaalu vähendada ,siis ei ole kindlasti mõistlik niimoodi enne magamaminekut kühveldada.
Tänast trenni võin lugeda enda jaosk ajalooliseks, sest aeroobse treeningu käigus läbisin esmakordselt joostes poolmaratoni 21,1km ajaga 1.55.20!
Loen seda suureks kordaminekuks, sest veel pool aastat tagasi oli jooks minu jaoks utoopiline tegevus ja 10 min oli tõeline piin. Tegelikult ei olnud plaanis niipalju joosta, kuid alustasin ja tegin esimesed 10km 56min ja 40 sek. seega esimese tunniga 10,6km keskmine kiirus, siis tõstsin tempot ja järgmised 10km läbisin juba 53.20 – ga mis on ka 10 km mark mul. Seejuures viimased 6,5km läbisin 33min ja vee lviimased 3 km keskmise kiirusega 12,0km/h.Pulss oli lõpus 165 l/min – mis ei ole väga utoopiline, st et hingetuks ei jooksnud, midagi jäi veel sisse, usun ,et alla 1.50 olen hetkel suuteline poolmaratoni ära jooksma. Mõtlesin ,et teen 15 km, peale seda vaatasin ,et teeks 18km ja siis juba, et mine sa tea kunas jälle selline tuhin peale tuleb ja jooksin poolmaratoni ära. Ütleme nii ,et kulturisti kohta offseasonil ei ole paha tulemus…
Kulturistidel ju võhma ja jõudu ei ole… 
Peale seda väike saun ja nüüd naudin kodus külma õlut – mõtlesin et premeerin end jõulu porteriga – šokolaadi maitseline, päris hea…
Homme teen vahelduseks ühe taastava päeva päris hulluks ei saa ka minna, selle nädala esimese nelja päevaga olen läbinud maratoni…..
ja nädalalõpp on veel ees…Igal juhul mehed minge jooksma – see on mõnus!
Ma olen tavajooksult läinud üle jooksule tõusul, st. jooksen mingi distantsi või aja ja lisan jälle kraadi kuni lõpuks on nt. 7 kraadi tõusu. 20 min niimoodi on juba päris karm. Selle positiivne effekt on, et ei saab koormuse kiiremini kätte ja annab jalgadele parema koormuse. Eriti säärtele, mis Sulle muidugi teemaks ei ole:-)
Aga eks selle jooksmisega on ka nii nagu sõudeergomeetrigagi, et teatud aja peale ammendab ennast ära. Sõudeergomeetriga jõudsin ise distantsini 12 km ja järgmine kord tundsin, et ei taha enam selle riistapuu peale istuda. Vahendeid peab muutma, muidu muutub igavaks aga selles mõttes on huvitav, et selliselt treenimine lisab emotsionaalsust, eriti veel selle müüdi tõttu, et kulturistidel pole võhma.
Oleneb ju siiski palju terve päeva peale põletatakse ja sisse süüakse.
Täiesti ebaoluline, kui sinu õhtusöök on kasvõi 2000kcal, kui ülejäänud päeva midagi ei söö.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Kui aga juba 5x päevas selline toidukogus sisse läheb, siis peaks juba tõesti küsima, et neiu, kui aktiivne te olete ikkagist. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>See palju korraga sisse mahub on tegelikult treenitav, sest magu venib. Ning see, et naisterahvaga tegemist on, et tähenda ilmtingimata, et korraga vähem peab sööma, kui kõik mehed.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Not this sh*t again.
Not this sh*t again.
On midagi öelda?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Loeb ikkagist päevane kaloraaž. See kui palju üks toidukord sisaldab pole otseselt oluline. Kui ülejäänud päeva toitumine on väga madal olnud, või aktiivsus väga suur, siis võib see õhtusöök ka sedavõrd suurem olla – ja pigem lausa peaks. Seda ütles ka Ott juba.Kuigi sellega absoluutselt ei nõustu, et Õhtusöök peaks olema “väiksem” vms. See on vist Otsuse koolkonna teema. Antson minu teada pigem soovitaks õhtul korralikult toitu lahmida.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma olen tavajooksult läinud üle jooksule tõusul, st. jooksen mingi distantsi või aja ja lisan jälle kraadi kuni lõpuks on nt. 7 kraadi tõusu. 20 min niimoodi on juba päris karm. Selle positiivne effekt on, et ei saab koormuse kiiremini kätte ja annab jalgadele parema koormuse. Eriti säärtele, mis Sulle muidugi teemaks ei ole:-)
Aga eks selle jooksmisega on ka nii nagu sõudeergomeetrigagi, et teatud aja peale ammendab ennast ära. Sõudeergomeetriga jõudsin ise distantsini 12 km ja järgmine kord tundsin, et ei taha enam selle riistapuu peale istuda. Vahendeid peab muutma, muidu muutub igavaks aga selles mõttes on huvitav, et selliselt treenimine lisab emotsionaalsust, eriti veel selle müüdi tõttu, et kulturistidel pole võhma.
Mul on eesmärk eelkõige saada kätte aeroobne koormus ja seeläbi hoida ka rasvaprotsent kontrolli all ja ainevahetus töös. Kardan ,et kui hakkan veel mäkke jooksma, siis tapan esimese hooga küll jalad ära, kükke on vaja ka teha, jooksuga proovin koormata jalgu nii vähe kui võimalik ,sealt ka kiiruse valik , et oleks selline varuga jooks, mitte hingetuks, kus jalgu enam ei tunne.
On midagi öelda?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Loeb ikkagist päevane kaloraaž. See kui palju üks toidukord sisaldab pole otseselt oluline. Kui ülejäänud päeva toitumine on väga madal olnud, või aktiivsus väga suur, siis võib see õhtusöök ka sedavõrd suurem olla – ja pigem lausa peaks. Seda ütles ka Ott juba.Kuigi sellega absoluutselt ei nõustu, et Õhtusöök peaks olema “väiksem” vms. See on vist Otsuse koolkonna teema. Antson minu teada pigem soovitaks õhtul korralikult toitu lahmida.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui sa oleks ühelgi treenerikoolitusel käinud, siis teaksid, et nii see pole. Otsus rääkis, et tema jättis/jätab teadlikult õhtusse soliidse osa päevasest kaloraažist, sest teab, et õhtuti on päris arvestatav isu.
See, et pärast trenni tuleb piisavalt kaloreid tarbida nt nii sheigist kui ka tund hiljem tavatoidust, on teada-tuntud tõde.
Antson soovitab (ka) pärast trenni/õhtul enamiku päevasest süsivesikukogusest tarbida. Kui palju see eine kaloraaži poolest tema arust peaks olema, ei oska hetkel öelda.
Sellega, et kogu päevase kaloraaži võib ühe korraga sisse ajada ei nõustu vist keegi.
On midagi öelda?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Loeb ikkagist päevane kaloraaž. See kui palju üks toidukord sisaldab pole otseselt oluline. Kui ülejäänud päeva toitumine on väga madal olnud, või aktiivsus väga suur, siis võib see õhtusöök ka sedavõrd suurem olla – ja pigem lausa peaks. Seda ütles ka Ott juba.Kuigi sellega absoluutselt ei nõustu, et Õhtusöök peaks olema “väiksem” vms. See on vist Otsuse koolkonna teema. Antson minu teada pigem soovitaks õhtul korralikult toitu lahmida.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ära selle alumise osaga nõustu, tee üks korralik vorm siis räägime edasi – ja lahmi enne magaminekut, vaata mis juhtub…
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Nagu ma ütlesin, siis lahmida saab juhul kui enne on reaalselt olnud väga suur koormus, selle all ei pea ma silmas tavalist 1,5 tunnist jõusaalitrenni. Ja näiteks kui süüa kogu päeva kaloraaz ühe korraga enne und, ei ole see sama kui sama kaloraaz jagada päeva peale lahti. Esimesel juhul võtad juurde teisel juhul hoiad anievahetuse töös ja võtad kaalu maha…Täna tegin siis trennist puhkepäeva, neli päeva jutti sai küpsetatud ja 1 täiesti vaba päev kulub marjaks ära. Kui varem tegin süsteemi 2+1 st. kaks trenni 1 vaba, siis praegu olen märkamatult kasutanud süsteemi 4+1 neli trenni 1 vaba, samas ega vägisi seda ei teeks kui ei tunneks et ära taastun. Homme alustan siis tsüklit käte trenniga ja vaatame kuidas homme tuleb ,sest plaanis ka natuke jälle raskust juurde panna.
Kaalu proovin hoida kontrolli all, kuigi tasapisi kipub ikka tõusma, loomulikult kui selliseid poolmaratoni sutse vahele ei juhtu tulema…
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kuu lõpus peaks tegema ka vormipildid, et hinnata kunasest dieedile minna. Põhivõistlus on kevadel EM ja see toimub mai alguses, seega jaanuari lõpus hindan pildi ja selle kas saan veel kaalu hoida või hakkan vaikselt maha tulema.Selge, et väga suuremat võistluskaalu ei ole mõtet unistada kui mitte vormis järeleandmisi teha, kuid samas saab ka hommikuse kaalu järgi 87 pealt ilusasti korra -85 peale tõmmata, seega selline 5 kilo üles ehk hommikul 92-93 võiks selline dieedi alguse stardipositsioon olla. Täna hommikul olin 91 kilo (nädala alguses peale aastavahetuse laadimist olid numbrid 92+ kilo), see 91-92 hetkel ongi ok hoida ja selle pealt annab ka jõunäitajaid tõsta.
Nädalavahetus kujuneb rahulikuks, välja arvata venna sünnipäevale minek, kuid loodan ka seal rahulikult olla – söögist seal ei pääse, eriti kui pasta valmistamise masin kingiti ja mees ise ka pasta tegemise proff…
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> , kuid joogiga proovin tagasi hoida, muidugi enne suuremat söögiorgiat on paslik 10 km sutsakas jooksu alla teha, siis läheb toit õigesse kohta.Õigeusklikele soovin häid jõule!
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui sa oleks ühelgi treenerikoolitusel käinud, siis teaksid, et nii see pole. Otsus rääkis, et tema jättis/jätab teadlikult õhtusse soliidse osa päevasest kaloraažist, sest teab, et õhtuti on päris arvestatav isu.
See, et pärast trenni tuleb piisavalt kaloreid tarbida nt nii sheigist kui ka tund hiljem tavatoidust, on teada-tuntud tõde.
Antson soovitab (ka) pärast trenni/õhtul enamiku päevasest süsivesikukogusest tarbida. Kui palju see eine kaloraaži poolest tema arust peaks olema, ei oska hetkel öelda.
Sellega, et kogu päevase kaloraaži võib ühe korraga sisse ajada ei nõustu vist keegi.
Otsuse teooriatega pole väga kursis, seega hea, et välja tõid.
See “teada-tuntud” tõde on minu arust nii ajast ja arust ning vastavaid materjale selle tõesuse kohta pole no mitte kuskilt lugenud, mis ka väärt oleks seda “virtuaalset paberit millel ta trükitud”.
Kui sa tahad oma väiteid tõestada siis oleks mul vaja rohkem tõendusmaterjali, kui lihtsalt sinu väide, mis põhineb sellel mida kuulsid mingil treenerikoolitusel või lugesid kuskil x-raamatust, kuulsid kellegi suurema onu käest või panid tähele viimases Flex ajakirjas vms.
Sest need allikad on kõik pm. väärtusetud. Ükskõik, kui väga sa ka ei tahaks, et miski oleks tõde, ning ükskõik kui väga mingi käitumisviis ka levinud ei oleks või kes teda ka toetaks – ükski neist asjadest ei ole tõend mida tõsiselt võtta. Sest teguviisi populaarsus või anekdotaalsed ning ebapiisavate kontrolllmeetodite puhul saadud “isiklikud tähelepanekud” ei ole tõendid.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Päriselt ka. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>See, kas keegi minuga nõustub või mitte ei puutu ka asjasse. Väite tõesus ei sõltu sellest karva-võrdki. Väide kas on tõsi, või ei ole. Või on lihtsalt hetke informatsiooni puhul veel teadmata.
Mind huvitavad reaalsed tõendid, milleks on hetke maailmas siiski teaduslikult tehtud ja kolleegide poolt kinnitatud uurimustööd, mille ülesehitused on piisavalt head, et saadud järeldusi saaks ka sobivalt oma argumentides ära kasutada.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ära selle alumise osaga nõustu, tee üks korralik vorm siis räägime edasi – ja lahmi enne magaminekut, vaata mis juhtub…
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Teen.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ja näiteks kui süüa kogu päeva kaloraaz ühe korraga enne und, ei ole see sama kui sama kaloraaz jagada päeva peale lahti. Esimesel juhul võtad juurde teisel juhul hoiad anievahetuse töös ja võtad kaalu maha…Ei usu neisse müütidesse.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>http://www.ncbi.nlm….pubmed/19943985
This study shows there was no difference in weight loss between subjects with high/low meal frequencies.
“
However, there were NS differences between the low- and high-MF groups for adiposity indices, appetite measurements or gut peptides (peptide YY and ghrelin) either before or after the intervention. We conclude that increasing MF does not promote greater body
weight
loss under the conditions described in the present study.”
*** Ehk puudus kaalukaotuse vahe tiheda ja harva söömise vahel.
http://www.ncbi.nlm…./pubmed/9155494
Evidence supports that meal frequency has nothing to do with energy in the subjects.
“
Finally, with the exception of a single study, there is no evidence that
weight
loss on hypoenergetic regimens is altered by meal frequency.”
*** Ehk toidukordade sagedus jällegi, ei näita mingit mõju omastatud ja kulutatavale energiale.
http://www.ncbi.nlm….pubmed/11319656
Yet again, no difference in energy in the subjects compared to 2 meals/d to 6 meals/d.
“
In the short term, meal frequency and a period of fasting have no major impact on energy intake or expenditure“
Ehk veelkord. Ei leitud mingit vahet selles, kas süüa harvemini või tihedamini.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
*** Sellega tänaseks lõpetan.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui ei nõustu siis ei nõustu. Andsin endast parima, muud ma teha ei saa. Rohkem vast siin teemas torkida pole mõtet kuna Oti enda blogi ikkagist.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma nüüd tööle. Sa Ott astu ikka läbi kui aega saad!
Ei ma niipea külla ei tule…
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> töötaksid sa jõusaalis siis küll aga detsembris sai oma pidutsemiste isu täis tehtud ja nüüd algas töö, töö mis peab kandma kevadeks vilja. Rahuliku ööd soovidesKamoon, Simmo. On vahet, millal mida süüa. On vahet, kuidas keha seejuures toitaineid omastab. Nt see, et keha just pärast trenni kõige paremini süsivesikuid kasutab on sama kindel, kui et lihas vajab kasvamiseks valku. Juba ülikooli esimese kuruse füsioloogias toodi välja vähemalt 3 põhjust. Kui nüüd meenutada üritan, siis kõrgem ensüümide aktiivsus, kõrgem insuliini tase ja veel midagi viimasega seotut. Need on loogilised, järeleproovitud faktid. Iga katseklaasis tehtud/internetti paisatud “uuringut” ma ei usaldaks.
Mis kõige tähtsam, teooria jääb teooriaks. Put your money…
Mul on ka jäänud selgusetuks, kust te oma info võtate, panete google otsingusse mingi sõna või lause mille kohta soovite teada ja siis saategi naksti täpse vastuse või kuidas?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Mille põhjal te selekteerite seda infot, mida õigeks peate? Paljud seltsimehed, kes eri foorumites nö”tarka” panevad kasutavad sama taktikat, samas neil endil puudub pikk praktiline kogemus ja ka pikk treeneritöö kogemus, mis võimaldaks kindlalt veenda, et argumendid mida välja käivad on ennast juba korduvalt praktikas läbi tehtud ja ennast õigustanud. Raamatus, ajakirjas või netis on tihti jutt väga loogiline ja arusaadav, kuid praktikas ei käi asjad alati raamatu järgi, eriti võistlussporti silmaspidades ja kohati ka tundvalt madlamal tasemel edu saavutamiseks või toitumisharjumiste rakendamiseks.Jõuludeks kingiti mulle raamat “Suur spordi mälumäng” autoriks Lembitu Kuuse ja nüüd tuleb päeva küsimus 51 mäng ja 10 küsimus:
Mis alal on Ott Kiivikas ajavahemikus 1999 – 2010 tulnud 24 korral Eesti meistriks?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>a) Jõutõstmine
Orineteeruminec) Kulturism
Vastuseid või omapoolseid ettepanekuid kui vastuste seas ei ole teie arvates õiget vastust võite ise pakkuda.
1999-2010 24 korral Eesti meistriks… Et 11 aasta jooksul on 24 korda võimalik Eesti meistriks tulla? Isegi siis, kui arvestada karikavõidud siia kui meistritiitlid, ei klapiks numbrid ikkagi.
- You must be logged in to reply to this topic.