Skip to main content

Nutritiopedia.com

Avaleht » Forums » Toitumine » Üldine » Nutritiopedia.com

Viewing 15 posts - 31 through 45 (of 109 total)
  • Autor
    Postitused
  • #312669
    Robert Nool
    Member

    Jälgin samuti, mida uut avastatakse ning teinekord leiab põnevaid asju. Siiski, üks asi, mis mind edasi viib, on see, et ma ei unusta kunagi suurt pilti. Komistades mõne uue avastuse otsa, proovin ma seda tükki meie ajaloolisse ja evolutsioonilisse arengusse sobitada. Siit ka järeldus: oleme teravilju tarbinud umbes 10,000 aastat, kuid koos eelkäijatega eksisteerinud lähemale 10,000,000 aastat. Olen skeptiline, et enne viimaseid 10,000 aastat olid neil kõhud korrast ning vaeveldi massiliselt toitainete puuduse käes. Ühtlasi, gluteen, ning selle kogused, mis täna meie toidus esinevad, ei ole võrdelised sellega, mis nad olid 100 aastat tagasi, rääkimata 5000 aastast. Selline on minu nägemus asjast. Tänan vastuse eest.

    #312670
    Archangel
    Member

    Jälgin samuti, mida uut avastatakse ning teinekord leiab põnevaid asju. Siiski, üks asi, mis mind edasi viib, on see, et ma ei unusta kunagi suurt pilti. Komistades mõne uue avastuse otsa, proovin ma seda tükki meie ajaloolisse ja evolutsioonilisse arengusse sobitada. Siit ka järeldus: oleme teravilju tarbinud umbes 10,000 aastat, kuid koos eelkäijatega eksisteerinud lähemale 10,000,000 aastat. Olen skeptiline, et enne viimaseid 10,000 aastat olid neil kõhud korrast ning vaeveldi massiliselt toitainete puuduse käes. Ühtlasi, gluteen, ning selle kogused, mis täna meie toidus esinevad, ei ole võrdelised sellega, mis nad olid 100 aastat tagasi, rääkimata 5000 aastast. Selline on minu nägemus asjast. Tänan vastuse eest.

    On ka kirjandust, mis väidavad, et teravilju tarbiti ka ligi 100 000a tagasi. Kuid täpsemalt me lihtsalt ei tea, mis sel ajal toimus. Võime spekuleerida.

    Ma täiesti usun, et liigne teravilja tarbimine võib probleeme põhjustada. Kuid ma ei usu kuidagi, et teravälja vältimine muidu tervetele inimestele vajalik on. Vbl tarbimist piirata, seda küll. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    http://www.bodyrecomposition.com/research-…rch-review.html

    “Now, while an entire article could be written about this, it’s important to note that nobody knows for sure what we ate during our evolution. Even researchers in the field (Cordain and Eaton are two of the major ones) have arrived at rather drastically different conclusions about what our diets contained based on their assumptions because it’s all basically a lot of guesswork. We end up with estimations based on a bunch of assumptions and not much more.”

    That is, it’s generally assumed that refined grains (being currently blamed for much of modern health problems) weren’t a major part of our diet until the agricultural revolution, about 10,000 years ago. It’s also assumed that that span of time is insufficient for man to have evolved to deal with them. I’ll only address this second assumption by pointing readers to a new book called The 10,000 Year Explosion: How Civilization Accelerated Human Evolution wherein the authors make a rather good argument that, contrary to common belief, not only did human evolution continue once humans became civilized, that it accelerated.

    “Put differently, while more research will certainly be needed to verify or refute this claim, data that is a bit more direct than “Assumptions based on a book some guys wrote years and years ago” suggest that as far back as 100,000 years ago, humans had found a way to refine and consume at least some grains for their diet. Or as the researchers state more directly in the abstract above:

    A large assembly of starch granules has been retrieved from the surfaces of Middle Stone Age tools from Mozambique, showing that early Homo Sapiens relied on grass seeds starting at least 105,000 years ago, including those of sorghum grasses.

    And even if you don’t buy the argument of the book I referenced above, that 10,000 years is more than sufficient to allow adaptation to changes in diet, it would be hard to argue that 105,000 years isn’t time enough to adapt to some degree.”

    Edit: link parandatud.

    #312676
    Robert Nool
    Member

    Ma austan su arvamust ning sul on täielik õigus sellele. Let’s agree that we disagree. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Paar mõtet:

    1. Inimesed pärinevad Aafrikast ning hakkasid sealt erinevate allikate kohaselt välja rändama umbes 50,000-60,000 aastat tagasi. Kui sa vaatad inimloomuse iseärasusi, siis ei usu ma, et nad juba 100,000 aastat tagasi teravilju sõid.

    2. 10,000 aastat tagasi oli kogu maailma inimpopulatsioon endiselt vaid ca 1,000,000 inimest.

    3. Isegi kui mõned rahvad sõid üle 10,000 aasta tagasi mõningal määral teravilju, on “mõningal määral” sootuks erinev, kui tänapäeval tarbitavad kogused. Mainin taaskord ka gluteeni iseärasusi ning kogust 100g toote kohta.

    4. Isegi kui inimesed sõid 100,000 aastat tagasi mõningal määral teravilju, on 100,000 sootuks teine number kui 8,000,000. Meie geenid on suures osas samad ning tahavad seda sama traditsioonilist toitu, mida me sööma oleme loodud.

    Siin kohal loen selle teema enda jaoks lõppenuks. Aitäh meeldiva diskussiooni eest.

    #312714
    Ott Kiivikas
    Member

    Tore ettevõtmine Robert! Kuidas sa kommenteerid enestunnet, mis sind sellel ajal kui sa rasva ja valgu dieeti tegid? Koosolekud, kus tuled olid peal, kuid kedagi kodus ei olnud….Aju vajab tegevuseks süsivesikuid ja igasugused äärmused ei liigne süsivesikute sissekühveldamine kui ka äärmuslik rasva tarbimine ei vii kokkuvõttes kuhugi, mõistuspärane lähenemine jääb sinna vahepeale, kus toitainete proportsioonid on vastavad kulutusega. Selge see, et igaüks arvab ja jälgib asju vastavalt oma tõekspidamistele ja selleks on igasugune õigus. igal juhul soovin edu ja kordaminekuid!

    #312733
    htilga
    Member

    Ma austan su arvamust ning sul on täielik õigus sellele. Let’s agree that we disagree. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Paar mõtet:

    1. Inimesed pärinevad Aafrikast ning hakkasid sealt erinevate allikate kohaselt välja rändama umbes 50,000-60,000 aastat tagasi. Kui sa vaatad inimloomuse iseärasusi, siis ei usu ma, et nad juba 100,000 aastat tagasi teravilju sõid.

    2. 10,000 aastat tagasi oli kogu maailma inimpopulatsioon endiselt vaid ca 1,000,000 inimest.

    3. Isegi kui mõned rahvad sõid üle 10,000 aasta tagasi mõningal määral teravilju, on “mõningal määral” sootuks erinev, kui tänapäeval tarbitavad kogused. Mainin taaskord ka gluteeni iseärasusi ning kogust 100g toote kohta.

    4. Isegi kui inimesed sõid 100,000 aastat tagasi mõningal määral teravilju, on 100,000 sootuks teine number kui 8,000,000. Meie geenid on suures osas samad ning tahavad seda sama traditsioonilist toitu, mida me sööma oleme loodud.

    Siin kohal loen selle teema enda jaoks lõppenuks. Aitäh meeldiva diskussiooni eest.

    Selline mõiste nagu evolutsioon on tundmatu sinu jaoks? Ma ei arvaks, et inimesed on tänapäeval täpselt samasugused nagu 100 000 aastat tagasi.

    Pealegi kust need andmed, mida keegi sõi 100 000 aasta eest? Tõenäoliselt polnud siis ka taolise lihasmassiga inimesi nagu tänapäeval, inimesi suri rohkem, elati vähem ja hambad kaotati üldse juba päris varakult.

    Et see küll nüüd mingi argument pole.

    #312736
    Risto Uuk
    Member

    Tore ettevõtmine Robert! Kuidas sa kommenteerid enestunnet, mis sind sellel ajal kui sa rasva ja valgu dieeti tegid? Koosolekud, kus tuled olid peal, kuid kedagi kodus ei olnud….Aju vajab tegevuseks süsivesikuid ja igasugused äärmused ei liigne süsivesikute sissekühveldamine kui ka äärmuslik rasva tarbimine ei vii kokkuvõttes kuhugi, mõistuspärane lähenemine jääb sinna vahepeale, kus toitainete proportsioonid on vastavad kulutusega. Selge see, et igaüks arvab ja jälgib asju vastavalt oma tõekspidamistele ja selleks on igasugune õigus. igal juhul soovin edu ja kordaminekuid!

    Ma arvan, et Robert ei propageeri toitumist, kus süsivesikud puuduvad. Puuviljad ja juurviljad katavad selle mure ilusti. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    #312739
    AlanBStard
    Moderator

    Tore ettevõtmine Robert! Kuidas sa kommenteerid enestunnet, mis sind sellel ajal kui sa rasva ja valgu dieeti tegid? Koosolekud, kus tuled olid peal, kuid kedagi kodus ei olnud….Aju vajab tegevuseks süsivesikuid

    Vajalikud süsivesikud saab raskusteta valkudest glükoneogeneesiga, aga täielikuks kohanemiseks süsivesikuvaba menüüga läheb kuni kuu. Anaeroobne töövõime ilma süsivesikuteta muidugi enam sama pole, aeroobne ei kannata.

    Kohanemist peaks kergendama karnitiin, kalaõlid, sesamiin ja kookosõli lühemad rasvhapped.

    #312741
    AlanBStard
    Moderator

    Selline mõiste nagu evolutsioon on tundmatu sinu jaoks? Ma ei arvaks, et inimesed on tänapäeval täpselt samasugused nagu 100 000 aastat tagasi.

    Pealegi kust need andmed, mida keegi sõi 100 000 aasta eest? Tõenäoliselt polnud siis ka taolise lihasmassiga inimesi nagu tänapäeval, inimesi suri rohkem, elati vähem ja hambad kaotati üldse juba päris varakult.

    Et see küll nüüd mingi argument pole.

    Hambad kaotatakse just tänapäeval varakult (hädapärast lapitakse kokku aga päris korda ei saa), õigemini ürginimese ilusaid hambaid kellelgi ei kasvagi; ürginimeste luustike hambaread on ilusad ja sirged ja tarkusehambad ka teistega ühes reas. Nii vanu luustikke küll pole aga teraviljaeelseid siiski on piisavalt. Lihased ja luud olid palju võimsamad. Lühike eluiga on ka müüdi poole, Eestist leitud 7000 aastat tagasi mahanotitud (võimsate luude ja lihasekinnitustega ning ilusate hammastega, http://static.epl.ee/pildid/2010/normal/171409.jpg) sõjameeste kamp oli 40ndates ja oleks sõjalise edu korral ilmselgelt elanud veel kaua.

    Söögilauda saab oletada loogika ja tööriistaleidude põhjal, tänapäeva metsikute suguharudega võrreldes jne.

    Ja evolutsioon ei saa parimagi tahtmise juures sama kiire olla kui söödamuutused uusajal.

    #312743
    gmaster
    Member

    Vajalikud süsivesikud saab raskusteta valkudest glükoneogeneesiga, aga täielikuks kohanemiseks süsivesikuvaba menüüga läheb kuni kuu.

    Kohanemist peaks kergendama karnitiin, kalaõlid, sesamiin ja kookosõli lühemad rasvhapped.

    Pean jälle karbohüdraadiperverti mängima ja ütlema et liigvähene süsikate tarbimine minu jõule ja lihasele õnne ei toonud.

    Samuti mõjutas hiljem suurema süsikakasutuse puhul pilti süsikate eri tüüpide osakaal. Selles osas konsulteerisin Otiga ja tema näpunäidete järgi toitutud ja treenitud periood oli vist parim jõu ja lihase arengus üldse. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Just my 2 cents.

    Eelpool nimetatud ained on kõik loomulikult head:)

    #312745
    Ott Kiivikas
    Member

    Vajalikud süsivesikud saab raskusteta valkudest glükoneogeneesiga, aga täielikuks kohanemiseks süsivesikuvaba menüüga läheb kuni kuu. Anaeroobne töövõime ilma süsivesikuteta muidugi enam sama pole, aeroobne ei kannata.

    Kohanemist peaks kergendama karnitiin, kalaõlid, sesamiin ja kookosõli lühemad rasvhapped.

    Ei kahtlegi ,et inimene elus ei püsi, kuid miks sundida organismi kasutama energia katmiseks keerukamat teed kui anda talle seda mida ta energia kulutuse katmiseks eelkõige vajab ehk sv. Pean silmas eelküige sportlase toitumist, istuvatele inimestele ja ka naistele soovitan kindlasti sv mitte sisse lahmida….

    #312746
    AlanBStard
    Moderator

    Did you realize that when subjects begin following a gluten-free diet they often experience nutritional deficiencies and the numbers of the healthy gut bacteria (Bifidobacterium, B. longum and Lactobacillus) decrease, while numbers of unhealthy bacteria (E. coli) increase?

    Nagu juba öeldud, toitainepuudus on ebareaalne või mingi ülimasendavalt halva menüüvaliku tulemus, bakterikoosluse lühiajalised kõikumised on loomulikud, pikaajaline kooslus kaldub vastama pikaajalisele menüüle aga praegu ühtki iseloomulikku menüüle vastavat kooslustüüpi teistele eelistada ei osata.

    Iseenesest mõjutab soolestiku bakterikooslus organismi palju, käitumist, iseloomu, intelligentsi jne, aga palju sellest veel ei teata. Isegi kui natuke teatakse siis ilma täismahus topeltpimedate randomiseeritud kliiniliste uuringuteta ei lasta isegi ME-3-juustule ühtegi suht tagasihoidlikku terviseväidet peale trükkida <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Mõnesid põnevamaid teemasid pole üldse turule toodud ehkki patente on miljon, ja ühe huvitava asja surus FDA turult välja.

    GMO-tooteid laseb sama FDA uuringuteta turule bioekvivalentsuse põhimõttel (“valk on valk”) ja väldib GMO või GMO-vaba märgistamist nagu tuld.

    #312748
    AlanBStard
    Moderator

    Ei kahtlegi ,et inimene elus ei püsi, kuid miks sundida organismi kasutama energia katmiseks keerukamat teed kui anda talle seda mida ta energia kulutuse katmiseks eelkõige vajab ehk sv. Pean silmas eelküige sportlase toitumist, istuvatele inimestele ja ka naistele soovitan kindlasti sv mitte sisse lahmida….

    Mõned ajavad süsivesikuvaba lähenemisega rasva hästi maha, mõni kolesteroolinäitajaid, mõnele meeldib, mõnel on terviseteemad (süsivesikuvaba menüü on miskipärast väga hea langetõve ravi).

    Igasugu tsüklilised variandid on harrastussportlaste seas väga populaarsed, tagavad normaalse anaeroobse jõudluse aga täielkku adaptsiooni ei tule.

    Ma ise korralikult pole proovinud, stiihiliselt vbl natuke midagi. Varasemast vähem söön süsivesikuid küll.

    #312752
    ROtter
    Member

    Mõned ajavad süsivesikuvaba lähenemisega rasva hästi maha, mõni kolesteroolinäitajaid, mõnele meeldib, mõnel on terviseteemad (süsivesikuvaba menüü on miskipärast väga hea langetõve ravi).

    Igasugu tsüklilised variandid on harrastussportlaste seas väga populaarsed, tagavad normaalse anaeroobse jõudluse aga täielkku adaptsiooni ei tule.

    Ma ise korralikult pole proovinud, stiihiliselt vbl natuke midagi. Varasemast vähem söön süsivesikuid küll.

    Ketogeenset dieeti kasutati langetõve raviks lastel:

    http://en.wikipedia.org/wiki/Ketogenic_diet

    #312762
    Robert Nool
    Member

    Tore ettevõtmine Robert! Kuidas sa kommenteerid enestunnet, mis sind sellel ajal kui sa rasva ja valgu dieeti tegid? Koosolekud, kus tuled olid peal, kuid kedagi kodus ei olnud….Aju vajab tegevuseks süsivesikuid ja igasugused äärmused ei liigne süsivesikute sissekühveldamine kui ka äärmuslik rasva tarbimine ei vii kokkuvõttes kuhugi, mõistuspärane lähenemine jääb sinna vahepeale, kus toitainete proportsioonid on vastavad kulutusega. Selge see, et igaüks arvab ja jälgib asju vastavalt oma tõekspidamistele ja selleks on igasugune õigus. igal juhul soovin edu ja kordaminekuid!

    Tere, Ott.

    Aasta oli siis 2005 ning olin veel õige tee otsingute algstaadiumis. Sul on õigus – dieet, mida tol korral katsetasin, ei toiminud nii nagu lootsin, ning ma ütlen sulle, miks – uskusin siis veel, et küllastunud rasvad tõepoolest on kahjulikud ning et kolesterool on veresoonkonna haiguste põhisüüdlane. Tarbisin sel ajal rasvaallikatest peamiselt suures koguses oliiviõli. Konditsiooni soodustavad kõrvalfaktorid olid suur tööstress ning väga tõenäoline ületreening.

    Ott, aju ei vaja normaalseks funktsioneerimiseks, et inimene sööks süsivesikuid. Hallolluse kütusevajadus on 2/3 rasvhapped (millised, on eraldi teema) ning 1/3 süsivesikud, mida madala süsivesikutesisaldusega toitumist järgivad isikud saavad valkudest glükogeneesi abil.

    Igasugused äärmused ei vii tõepoolest kaugele, kuid äärmuslikult kõrge süsivesikute tarbimine viib äärmusliku rasvumiseni, äärmuslikult kõrge (õigete) rasvade tarbimine aga mitte. Ma ei hakka seda uuringut praegu välja otsima, kuid see viidi läbi USAs üliõpilaste seas. Lühidalt: lubades neil tarbida piiramatult süsivesikuid, sõid paljud 5000-6000 kcal üle enda energiavajaduse; lubades piiramatult rasvu tarbida, ei söönud keegi grupist rohkem kui 900 kcal üle oma energiavajaduse. Õiged rasvad on need, mille peal me läbi inimajaloo arenenud oleme (ka aju) ning püsivad ka tänapäeval kõige toitvamate toitainete edetabeli tipus. Ärge unustage, et loomsete rasvad tarbimisega saame ka äärmiselt vajalikke rasvlahustuvaid vitamiine.

    Viimase asjana toon välja, et regulaarselt sporti tehes ei ole minu dieet niivõrd süsivesikutevaene. Raskemate treeningutega perioodidel ulatub treeningpäevadel tarbitav süsivesikute kogus üle 200g. Oluline on ajastus – peab teadma, millal on optimaalne need süsivesikud “ahju visata”. Sellest hoolimata järgin gluteenivaba dieeti.

    Ma ei ütle kellelegi, kui palju nad süsivesikuid võivad süüa, eriti neile, kes seda kuulda ei taha. Viitasin, et tutvudes artiklis välja toodud faktidega, võiksid mõned, kellel sarnased sümptomid esinevad, proovida gluteenivaba lähenemist, et näha, kas sümptomid kaovad. Süsivesikute tarbitava koguse langetamisest ei olnud antud juhul juttu, sest need kaks ei käi kasikäes. Gluteenivabasid süsivesikuteallikaid on piisavalt palju.

    Muide, Ott, palju õnne sünnipäevaks.

    #312763
    Robert Nool
    Member

    Ma arvan, et Robert ei propageeri toitumist, kus süsivesikud puuduvad. Puuviljad ja juurviljad katavad selle mure ilusti. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Puuvilju ei tarbi ma peaaegu üldse ning juurvilju harva. Põhjus lihtne – tänapäeva puuviljad ei ole kaugeltki need, mis puuviljad kunagi olid. Puuvili on lihtsalt tavaline madala toitainetihedusega suhkruallikas. Õigete juurviljade mõningane tarbimine tuleb kasuks, kuid võlusõna, mis neist “supertoidu” teeb, on jama. See võlusõna on kiudained. Kiudaineid ei ole normaalseks funktsioneerimiseks kaugeltki nii palju vaja, kui meil süüa soovitatakse. Need kogused töötavad juba pigem vastu. Kirjutan sellest varsti artikli.

Viewing 15 posts - 31 through 45 (of 109 total)
  • You must be logged in to reply to this topic.