Nutritiopedia.com
- This topic has 108 replies, 21 voices, and was last updated 14 years, 2 months tagasi by
.
-
Postitused
-
http://www.nutritiopedia.com/2011/06/about…nd-cholesterol/
Kus on viited kirjandusele, uuringutele? Ilma nendeta on piki päid ja jalgu saamine kindlustatud.
Jah, see on üks pähkel, mille plusside ja miinuste üle pikalt juurdlesin. Suurim plus on kindlasti kredibiilsus, mille välja tõid, kuid suurim miinus on, et kogu see ettevõtmine on hetkel hobi ning ainuüksi artiklite kirjutamine võtab tubli tüki aega, viidete lisamine võtaks teise sama palju. See tegevus võid (leiba ma ei söö
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ) lauale ei too, seega jätan selle teise osa ajast tegevustele, mis seda teevad. Tulevikus, kui asi areneb ning pisike tiim tekib, muutub see asi kahtlemata paremuse suunas. Eks kõik head asjad võtavad aega.Tubli töö Robert, jätka samas vaimus!P.S. Neile kes ei viitsi keelt õppida: kasutage tõlke mootoreid, kui jääb arusaamatuks, võtke sõnastikud appi
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tänud, Arnold.
Muide, kuigi mu inglise keele oskus alati üsna viisakas on olnud, oli spetsiifiline terminoloogia ka minu jaoks arusaamatu, kui üsna noorena teaduslikumat materjali uurima hakkasin. Kõik sõnad ja terminid saigi sõnastike abil selgeks tehtud. Kui saad aru, mida sõna tähendab ning see loogiliselt lauses paika asetub, siis jäävad need asjad meelde.
Kuna Fredi kirjutatud artikkel piisavalt paljudele keeruliseks osutus, otsustasin ma täna hommikul sellest lühema ja lihtsama versiooni kirjutada.
Andke teada, kuidas tundub: http://www.nutritiopedia.com/2011/06/the-s…ory-simplified/
Tegelikult teadsin seda kirja pannes, et ametlikult pesitseme Ida-Euroopas, kuid oleme tõepoolest niivõrd piiri peal ning mina tunnen, et mul on ühist rohkem põhja-, kui ida-eurooplastega, seega panin selle ka sel kujul kirja. Muidugi on vaieldav, kas veebisaidil, mis teaduslikku informatsiooni kokkuvõtlikult vahendab ja tõlgendab, on õige informatsiooni enda tunnete järgi voolida, kuid selles geograafilises küsimuses tegin möönduse, sest paljud ei tea endiselt Eestist midagi ning Ida-Euroopaga seonduvad vähem haritud peades mitte nii positiivsed emotsioonid kui Põhja-Euroopaga. Seega, las see praegu olla nii.No siis kirjutagi, et Põhja-Euroopas, mitte Läänes. Ei ole mõtet häbeneda asukohta, sest lääne-eurooplasi võtab see vale määratlus ikka väga muigama.
Las meie unistused jäävad, reaalne maailm vaatab asju teisiti.
Jah, see on üks pähkel, mille plusside ja miinuste üle pikalt juurdlesin. Suurim plus on kindlasti kredibiilsus, mille välja tõid, kuid suurim miinus on, et kogu see ettevõtmine on hetkel hobi ning ainuüksi artiklite kirjutamine võtab tubli tüki aega, viidete lisamine võtaks teise sama palju. See tegevus võid (leiba ma ei söö” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ) lauale ei too, seega jätan selle teise osa ajast tegevustele, mis seda teevad. Tulevikus, kui asi areneb ning pisike tiim tekib, muutub see asi kahtlemata paremuse suunas. Eks kõik head asjad võtavad aega.Meie ei saanud küll omal ajal kursusetöid niimoodi esitada, et kirjandusele viiteid ei olnud.
Praegu loed nagu lõpukirjandit, aga kui maailmas tahad tähelepanu saavutada, siis paraku pead uuringutele viitama, muidu II kursuse arstitudengid saavad naerukrambid.
Aga muidu edu minugi poolt.
Ma ise tahaks sellise artikli juures siis mingeid konkreetseid juhiseid ka näha – mis need piirid on, mis oleks soovituslik kogus ja mis ülempiir, et ei tekiks väära tõlgendamist.
(Saan aru et artikli point pole ainult küllastatud rasva söömise propageerimine, aga see mulje võib jääda)
Edu ja kerget sulge!
No siis kirjutagi, et Põhja-Euroopas, mitte Läänes. Ei ole mõtet häbeneda asukohta, sest lääne-eurooplasi võtab see vale määratlus ikka väga muigama.Las meie unistused jäävad, reaalne maailm vaatab asju teisiti.
Jah, see oli näpukas. Tänan, et tähelepanu juhtisid. Valisin poliitiliselt korrektse tee ning jätsin lihtsalt Euroopa.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma ise tahaks sellise artikli juures siis mingeid konkreetseid juhiseid ka näha – mis need piirid on, mis oleks soovituslik kogus ja mis ülempiir, et ei tekiks väära tõlgendamist.(Saan aru et artikli point pole ainult küllastatud rasva söömise propageerimine, aga see mulje võib jääda)
Edu ja kerget sulge!
Tegelikult miks mitte propageerida rohkem küllastunud rasva sööma. Fredi artikli sõnum on, et küllastunud rasvad ning kolesterool on head ning neid pole vaja karta; ning et paljude modernsete haiguste (artiklis loetletud) põhjus on hoopis liigne süsivesikute, eriti suhkrute, tarbimine.
Seda kummaski artiklis polnud mainitud, kuid lihakasvatajatele peaks piisavalt motiveeriv olema, et kolesterool on paljude steroidhormoonide algaineks, mille abil lihaskasv ning rasvade põletamine kiireneb.
Eks need kogused ongi pikem jutt, sest see on individuaalne. Sel teemal tuleb eraldi raamat kirjutada. Vaatame, kumb selleni enne jõuab, kas mina või Fred.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Meie ei saanud küll omal ajal kursusetöid niimoodi esitada, et kirjandusele viiteid ei olnud.Praegu loed nagu lõpukirjandit, aga kui maailmas tahad tähelepanu saavutada, siis paraku pead uuringutele viitama, muidu II kursuse arstitudengid saavad naerukrambid.
Aga muidu edu minugi poolt.
Selles suhtes on paraku õigus jah, et ei ole raske PubMedist ikka Mediterranean Dieti kohta paar toetavat artiklit leida, kus täistera ju suuresti au sees. Ja hopsti on viited eespool.
Aga jaksu kindlasti – see töö ei ole lihtne ja mina kindlasti hakkan seda lehte regulaarselt külastama:)
Tegelikult miks mitte propageerida rohkem küllastunud rasva sööma. Fredi artikli sõnum on, et küllastunud rasvad ning kolesterool on head ning neid pole vaja karta; ning et paljude modernsete haiguste (artiklis loetletud) põhjus on hoopis liigne süsivesikute, eriti suhkrute, tarbimine.Seda kummaski artiklis polnud mainitud, kuid lihakasvatajatele peaks piisavalt motiveeriv olema, et kolesterool on paljude steroidhormoonide algaineks, mille abil lihaskasv ning rasvade põletamine kiireneb.
Eks need kogused ongi pikem jutt, sest see on individuaalne. Sel teemal tuleb eraldi raamat kirjutada. Vaatame, kumb selleni enne jõuab, kas mina või Fred.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>No kui te suudaks selle kuidagi lühemalt kui raamat teha, siis loeks heameelega.
No kui te suudaks selle kuidagi lühemalt kui raamat teha, siis loeks heameelega.Gman, loe Fredi artikli viimast lauset. Seal on tegelikult vastus olemas.
Gman, loe Fredi artikli viimast lauset. Seal on tegelikult vastus olemas.Lugesin, aga mind lihtsalt ei rahulda see “proovige ise”. Pigem tahaks teiste kogemustest õppida, kui aastaid ise ratast leiutada.
Lugesin, aga mind lihtsalt ei rahulda see “proovige ise”. Pigem tahaks teiste kogemustest õppida, kui aastaid ise ratast leiutada.Teiste rataste sadul võib sinu pikkuse jaoks liiga kõrge olla. Aastaid polegi vaja. Mõne kuuga peaks asi selgeks saama.
Vabandused, et pikk aeg mööda on läinud. Kohendasime üht-teist ning tegime edasisi plaane. Nüüd läheb uue hooga edasi.
Kirjutasin eile gluteenist ning selle talumatusest. See on eriti oluline lugemine just teile, lugupeetud spordiinimesed, sest paljud teist on järgivad kõrge süsivesikusisaldusega dieeti ning märgatav osa neist tuleb paljudel juhtudel teraviljapudrudest, pastast, leivast, saiast.
Loodan, et leiate enda jaoks uut ja huvitavat.
Postitus asub siin: http://www.nutritiopedia.com/2011/09/grain…celiac-disease/
Enjoy.
Vabandused, et pikk aeg mööda on läinud. Kohendasime üht-teist ning tegime edasisi plaane. Nüüd läheb uue hooga edasi.Kirjutasin eile gluteenist ning selle talumatusest. See on eriti oluline lugemine just teile, lugupeetud spordiinimesed, sest paljud teist on järgivad kõrge süsivesikusisaldusega dieeti ning märgatav osa neist tuleb paljudel juhtudel teraviljapudrudest, pastast, leivast, saiast.
Loodan, et leiate enda jaoks uut ja huvitavat.
Postitus asub siin: http://www.nutritiopedia.com/2011/09/grain…celiac-disease/
Enjoy.
Hea jutt. Põika ka foorumi teise teemasse “Kui palju on siin ürgse/esivanemate eluviisi pooldajaid?”
Tõin just välja väga pika postituse ühest teisest foorumist, mis suuresti räägib sel samal teemal. Samuti on uuringuid, mis väidavad, et teravilja tarbimise lõpetamine võib hoopiski probleeme tekitada, mitte neid vältida. Need pole mingid kindlad väited. Vaid lihtsalt teema arenduseks – et oleks võimalikult palju arvamusi ning uuringuid sellel teemal välja toodud. Et keegi ei saaks öelda, et pole kõiki osapooli kuulatud.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Perhaps you may be able to use some of the following information. Did you realize that when subjects begin following a gluten-free diet they often experience nutritional deficiencies and the numbers of the healthy gut bacteria (Bifidobacterium, B. longum and Lactobacillus) decrease, while numbers of unhealthy bacteria (E. coli) increase?
See, Effects of a gluten-free diet on gut microbiota and immune function in healthy adult humans. Sanz Y. Gut Microbes. 2010 May–Jun; 1(3): 135–137. (full text available for free at: http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/arti…c0103_0135.pdf )
See also, Effects of a gluten-free diet on gut microbiota and immune function in healthy adult human subjects. De Palma G, et al. Br J Nutr. 2009;102:1154–1160.
In fact, with regard to the gut microbiota and immune function, the author of the 2010 study stated:
This evidence suggests a disruption of the delicate balance between the host and its intestinal microbiota (dysbiosis), which might favor the overgrowth of opportunistic pathogens and weaken the host defences [sic] against infection and chronic inflammation via possible alterations in mucosal immunity . . . This sets up a scenario where individuals under a GFD would be more susceptible to overgrowth of harmful bacteria and infections, which might be associated with unpleasant symptoms and increased health risks.
- You must be logged in to reply to this topic.