Nõrk immuunsüsteem??
- This topic has 33 replies, 16 voices, and was last updated 18 years, 1 month tagasi by
.
-
Postitused
-
Mul selline probla, et iga aasta, kui talv tuleb olen ma vähemalt korra haige(palavik), omast arust ma nagu ka ei külmeta ennast.
Veel tuleb uimasus peale. PS! Olin kuu aega tagasi haige ja nüüd on nii, et kui söön taldrikutäie toitu ära (ei pea yldse suur kogus olema), hakkab kõhus kohe keerama ja ajab iiveldama.
Kuidas immuunsüsteemi tugevdada ja uimasusest lahti saada?
Pakun et arst vastaks söö palju vitamine, aga äkki on ka paremaid soovitusi
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Vitamine ma küll söön, aga mitte regulaarselt, va need mis toiduga kaasa tulevad (toit on mitmekesine).
Äkki on iiveldus tingitud sellest, et ma söön vahepeal nagu jõusaaline kohane (6x päevas) ja siis mingi periood jälle tavaliselt, toitun 3x päevas (ise olen kuskil 12kg alakaalus).
Ja siis veel see ka, et kas 6x päevas tuleb iga päev süüa, või ainult treeningpäevadel. Siiani olen lasknud ka vabadel päevadel, aga nii pole ml yldse stabiilsust söömise suhtes, kuna ei jaksa iga päev nii süüa. Haigustega võtan jälle mitu kilo alla, et jääb umbes sama kaal mis algseldki oli, nii et tervisega peaks midagi ette võtma.
Eelmine aasta sain ma 7kg juurde aastaga, kuid see oleks poole rohkem olnud kui seda iga aastast grippi poleks olnud
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.Praegu olen siis seal maal tagasi kaaluga, kust ma aasta alguses alustasin nii, et võib rahulikult treeninguid jätkata (tuleks aint veel iiveldusest lahti saada)
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>, kahju aint rahast mis kreatiini ja valgu peale panin ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> .Immuunsussüsteem on sedavõrd keeruline, et teame selle toimimisest veel küllaltki vähe. Seda, kus midagi võib viltu olla, on nii palju, et pole võimalik leida ühtainsat kohta, mida mõjutades saaks parandada kogu süsteemi. Me ei tea, miks mõni süsteem on vigane. Võib-olla on viga juba sündides kaasa saadud, inimene liiga palju päevitanud või röntgenis kiiritust saanud. Samuti võib mõne aine puudus või üleküllus kaitsevõimet pidurdada. Stress ajab immuunsussüsteemi lääbakile, see pole võimeline enam oma tavalise jõuga tegutsema. Ka liigne füüsiline koormus on stress, sellepärast võivad haigestuda tippvormis sportlasedki.
Ravimit immuunsussüsteemi tugevdamiseks ei ole olemas. Me peame vähendama neid tegureid, mis võivad nõrgendada seda süsteemi, n.t. vaimne ja füüsiline ülekoormus, külmetamine, emotsionaalne pinge jne.
Uimasus on põhjustatud arvatavasti valest toitumisest, vale toiduainete kogus, vale söömise järjekord.
Immuunsussüsteem on sedavõrd keeruline, et teame selle toimimisest veel küllaltki vähe. Seda, kus midagi võib viltu olla, on nii palju, et pole võimalik leida ühtainsat kohta, mida mõjutades saaks parandada kogu süsteemi. Me ei tea, miks mõni süsteem on vigane. Võib-olla on viga juba sündides kaasa saadud, inimene liiga palju päevitanud või röntgenis kiiritust saanud. Samuti võib mõne aine puudus või üleküllus kaitsevõimet pidurdada. Stress ajab immuunsussüsteemi lääbakile, see pole võimeline enam oma tavalise jõuga tegutsema. Ka liigne füüsiline koormus on stress, sellepärast võivad haigestuda tippvormis sportlasedki.Ravimit immuunsussüsteemi tugevdamiseks ei ole olemas. Me peame vähendama neid tegureid, mis võivad nõrgendada seda süsteemi, n.t. vaimne ja füüsiline ülekoormus, külmetamine, emotsionaalne pinge jne.
Uimasus on põhjustatud arvatavasti valest toitumisest, vale toiduainete kogus, vale söömise järjekord.
Aga milline see õige söömise järjekord on?
Kas selline? Nendest normidest ma küll päris kinni ei pea.
Hommikul: valk (ise söön hommikul lisaks valgule ka süsikaid, nt puder)
lõunal: valk ja süsikad (sama)
õhtul: süsikad (söön õhtuti liha ka ikka, jälle valgud
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>)Või peate õige söömise järjekorra all silmas rohkem kellaaegu, alati ma samadel aegadel ei toitu jah.
Ja mõni toiduekspert võiks ikkagi ära mainida, kas 6x päevas tuleks süüa ainult treeningpäevadel, või vabadel päevadel kah?
Uimasus ja nõrk immuunsüsteem on tingitud: 1)Rasva kui ühe tähtsaima ehitusmaterjali ja energiaallika puudumine menüüst 2) Ekslik arvamus, et teravili – pudrud, leib jne on tervislik…. jnejnejne
Kas nüüd hakkabki nii olema, et üks mees ütles, et ta hommikuks putru ei soovita ja kõik räägivad pudru kahjulikkusest? Mina isiklikult olen pudru abil oma suurimad sportlikud saavutused teinud, küll vastupidavusaladel. Lasteaedades söövad lapsed putru, maailmas ringi rännates on pudrud igal pool menüüdes. Eriti seal, kus ülekaalus inimest näeb sama tihti, kui kuuvarjutust.
Teravili ja põllumajandus ilmusid inimeste ellu 10 000 aastat tagasi. Põhjamaa rahvaste menüüsse 2500 a tagasi. Koos teraviljaga saabusid moodsa ühiskonna haigused ja katk. Inimese esivanematest on märke aga 7 miljoni aasta tagant. 2,5 miljonit aastat tagasi tagasi moodustas loomne toit u. 70% menüüst. Terveim aeg oli paleoliitikul kui söödi: mune, mammuti liha, pähkleid, rohelist ja juurikaid (s.o. 200 000 – 30 000 aastat tagasi). Enamus inimestele järelikult ei sobi “raffaello ja sefiiri dieet” vaid peab naasema – “TOIDU JUURDE, MIS ON LOODUSE POOLT INIMESELE MÄÄRATUD”.
Teravili ja põllumajandus ilmusid inimeste ellu 10 000 aastat tagasi. Põhjamaa rahvaste menüüsse 2500 a tagasi. Koos teraviljaga saabusid moodsa ühiskonna haigused ja katk. Inimese esivanematest on märke aga 7 miljoni aasta tagant. 2,5 miljonit aastat tagasi tagasi moodustas loomne toit u. 70% menüüst. Terveim aeg oli paleoliitikul kui söödi: mune, mammuti liha, pähkleid, rohelist ja juurikaid (s.o. 200 000 – 30 000 aastat tagasi). Enamus inimestele järelikult ei sobi “raffaello ja sefiiri dieet” vaid peab naasema – “TOIDU JUURDE, MIS ON LOODUSE POOLT INIMESELE MÄÄRATUD”.Mis jutt see nüüd on
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Sa tahad öelda, et teraviljatooteid ei tohiks süüa?Aga rohelist ja juurikad võib?Üks ja sama tselluloos ja tärklis ju kõik.Tõsi, vanasti söödi rohkem loomset toitu, aga tol ajal oli selle loomse toidu kvaliteet pisut teine ka.Tänapäeval hoitakse sigu eluaeg laudas kinni ja antakse steroide, et nad lihast kasvataksid ja söödetakse pilgeni täis.Sellist liha me peamegi 70% sööma?Looduse poolt on inimene määratud sööma kõike, mis süüa kõlbab, mitte ainult liha.Meie esivanemad näiteks täiskasvanuna enam piima juua ei saanud, meil on aga tekkinud geneetiline mutatsioon, mis lubab meil ka täiskasvanuna piima juua.Ei saa öelda, et me oleme samasugused, kui meie esivanemad paleoliitikumis, evolutsioon on samuti oma töö teinud.Ja mõtle nüüd selle peale ka, et tol ajal oli inimesi palju vähem ja liha jätkus kõigile.Praegu jääks enamik inimesi nälga, kui me enam teravilju ei sööks!Mis jutt see nüüd on” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Sa tahad öelda, et teraviljatooteid ei tohiks süüa?Aga rohelist ja juurikad võib?Üks ja sama tselluloos ja tärklis ju kõik.Tõsi, vanasti söödi rohkem loomset toitu, aga tol ajal oli selle loomse toidu kvaliteet pisut teine ka.Tänapäeval hoitakse sigu eluaeg laudas kinni ja antakse steroide, et nad lihast kasvataksid ja söödetakse pilgeni täis.Sellist liha me peamegi 70% sööma?Looduse poolt on inimene määratud sööma kõike, mis süüa kõlbab, mitte ainult liha.Meie esivanemad näiteks täiskasvanuna enam piima juua ei saanud, meil on aga tekkinud geneetiline mutatsioon, mis lubab meil ka täiskasvanuna piima juua.Ei saa öelda, et me oleme samasugused, kui meie esivanemad paleoliitikumis, evolutsioon on samuti oma töö teinud.Ja mõtle nüüd selle peale ka, et tol ajal oli inimesi palju vähem ja liha jätkus kõigile.Praegu jääks enamik inimesi nälga, kui me enam teravilju ei sööks!Teraviljas sisalduv taimevalk on põhjus, miks see inimese soolikale ei sobi. Õlles õnneks valku pole. Kui sa räägid sealihast ja steroidedest siis: ookeanid on reostatud ja kala ei tasu süüa, veistel on hullulehmataud, suu ja sõrataud, kanadel on newcastletõbi, õunad ja puuviljad on poes suured ja ilusad kuid mürki täis (uss kah ei taha), juurikad on suured ja väetist täis. Kuidas inimene nälga jääks pudruta? Porgandid, kaalikad, naerised, peedid, kartulid, puuviljad, köögiviljad…
Toidulaud jääb aina ahtamaks: http://www.tarbija24.ee/030108/esileht/olu…liselt-nitraate
Teravili ja põllumajandus ilmusid inimeste ellu 10 000 aastat tagasi. Põhjamaa rahvaste menüüsse 2500 a tagasi. Koos teraviljaga saabusid moodsa ühiskonna haigused ja katk. Inimese esivanematest on märke aga 7 miljoni aasta tagant. 2,5 miljonit aastat tagasi tagasi moodustas loomne toit u. 70% menüüst. Terveim aeg oli paleoliitikul kui söödi: mune, mammuti liha, pähkleid, rohelist ja juurikaid (s.o. 200 000 – 30 000 aastat tagasi). Enamus inimestele järelikult ei sobi “raffaello ja sefiiri dieet” vaid peab naasema – “TOIDU JUURDE, MIS ON LOODUSE POOLT INIMESELE MÄÄRATUD”.Nakkushaiguste levik on ikkagi seotud paiksele eluviisile üleminekuga ja koduloomade pidamisega.
Nakkushaiguste levik on ikkagi seotud paiksele eluviisile üleminekuga ja koduloomade pidamisega.Miks siis eskimod moodsaid haigusi ei põe? Eskimode ainus häda on osteoporoos, kuna menüüs puudub aluseline toit. Teravilja ja moodsate haiguste seosest on rääkinud palju Loren Cordain, kes on paleo menüüd põhjalikult uurinud (kirjutanud ka mitu paleo raamatut).
Miks siis eskimod moodsaid haigusi ei põe? Eskimode ainus häda on osteoporoos, kuna menüüs puudub aluseline toit. Teravilja ja moodsate haiguste seosest on rääkinud palju Loren Cordain, kes on paleo menüüd põhjalikult uurinud (kirjutanud ka mitu paleo raamatut).Mulle jääb veidi segaseks mida sa moodsate haiguste all silmas pead. Minu jutt oli mõeldud selle kohta, mis sa katkust rääkisid.
Teraviljas sisalduv taimevalk on põhjus, miks see inimese soolikale ei sobi. Õlles õnneks valku pole. Kui sa räägid sealihast ja steroidedest siis: ookeanid on reostatud ja kala ei tasu süüa, veistel on hullulehmataud, suu ja sõrataud, kanadel on newcastletõbi, õunad ja puuviljad on poes suured ja ilusad kuid mürki täis (uss kah ei taha), juurikad on suured ja väetist täis. Kuidas inimene nälga jääks pudruta? Porgandid, kaalikad, naerised, peedid, kartulid, puuviljad, köögiviljad…Ainukesed inimesed kellele gluteen ei sobi, on need kellel on vastav geneetiline defekt.Eestlaste seas näiteks on selline defekt väga haruldane.Ja eskimote parema tervise põhjuseid on palju: liikuv eluviis, hõre asustus, vähem stressi kui meil, positiivne ellusuhtumine ja külm kliima, kus paljud bakterid ja parasiidid ellu ei jää.See eskimote näide on üleüldse väga rumal näide, Aafrika vihmametsades elavad pärismaalased ei söö samuti teravilja, aga nende keskmine eluiga on ikka lühike ja nende seas levivad mitmed nakkushaigused.Samuti pole eskimote eluiga pikem kui meil.Homo Sapiens põlvneb Aafikast ja sinu loogika järgi peaks see olema meie jaoks parim paik, kus elada, kuna see on meie “juurtele” kõige lähemal.Tegelikult on asi aga nii, et valge inimene on evolutsiooniliselt juba kohastunud eluks parasvöötmes, harjunud jooma piima ja sööma teravilja.Gluteeni ja laktoositalumatus on aafriklaste seas muuseas väga levinud, see aga ei tähenda, et meie ei võiks nüüd gluteeni ja laktoosi tarbida.
Mis jutt see nüüd on” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Sa tahad öelda, et teraviljatooteid ei tohiks süüa?Aga rohelist ja juurikad võib?Üks ja sama tselluloos ja tärklis ju kõik.Teravilja ja rohelise kraami koostis on väga erinev, rohelises on tärklist vähe ja tselluloosi palju.
Toidulaud jääb aina ahtamaks: http://www.tarbija24.ee/030108/esileht/olu…liselt-nitraateMa pakun, et ma teen varsti söömisega üldse lõpparve, kuna söök tapab
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
- You must be logged in to reply to this topic.