Nordic Body&Fitness 2010 – ROAD-DOKK

Nonii õnnelikult kodus tagasi!

Natuke ka omalt poolt kommentaariks: Meeskonnaga võistlustel käimine on kordades huvitavam kui 1-2 inimesega reisides, seda esiteks. Kõik lülid töötasid hästi alustades omavahelisest koostööst lava taga, siis lava eest karjudes (aidates siis lavalolijaid) kuni kohtunike, reportaazi tegijate, filmirühmani välja.

Ise nägin eest nii naiste eelvõistlust kui klassikute eelvõistlust ja finaali. Mis ma siis nägin?

Naiste pikk kategooria +163cm väga kõrgetasemeline kategooria, finalistid selgelt maailmatase! Vaatasin ja vaatasin – aru ei saa kuidas neid järjekorda panna, võtadad esimesed 5-6 paned ära ja ka enda arust tagumised 3-4, kuid keskosa on täiesti pimesi panna….lõppkohad kindlasti ka mind , seda et protkollis Jaanika meie parimaks tõuseb, seda ei osanud ma küll isegi saalist istudes oodata…kuid fakt see on ja nii see kirja läheb, kindlasti ei tähenda, see seda, et järgmistel võistlustel see tulemus sedapidi peaks jääma, kuid kindlasti on see kinnitus, et Jaanikaga peavad kõik vähemalt Eestis arvestama, sest tema geneetika on selline, mis tulevikus, kui õnnestub lihasmassi lisaks hankida võib teha suuri tegusid ka kõrgemal tasemel. Cristina oli tubli, tegi oma töö ära – kindlasti ootas nii tema kui ka meie kõrgemat kohta, kuid nii tasvaägises võistluses võib kõike oodata. Annika jäi selgelt pehmeks, lihasmassiga oli igati tasemel, kuid tulevikus peaks just vormi tegemisele rõhuma, siis võib ka palju kõrgemale tõusta.

Meeste klassika -180cm: Imre säras nagu päike, hommikul oli kõige heledama grimmiga – kuid vaatamata sellele dikteeris kogu võistluste käiku algusest lõpuni, sai ettekutsed algusest peale ja kogu aeg keskele – minu jaoks oli juba eelvõistluse järel selge, et tema täna vähemalt oma kati võidab, seda et ka absoluudi – see tuli üllatusena…. kuid meeldiva üllatusena eks ta on selle võidu igati ära ka teeninud.Õhtuks lisasime grimmi ja andsin ka poseerimise osas tagasisidet, mida muuta ja Imre läks oma teed.

Mikk Raudsepp – laval kõiga laiem ja suuremate jalgadega klassik omas katis, see oli fakt. Mis puudu jäi nagu ikka teravusest (selge on see, et Miku vormi tipp on juuniorite MM detsembri keskel, seal näete ka vormi..). Vaatasin ,et medali võib saada ja nii ka läks, tubli töö seda enam, et tegemist on juunioriga….

Marti Taru – esimene välisvõistlus ja teine kulturismivõistlus üldse, oleks väärinud kohta 6 seas finaalis, kahjuks tõmbas sellele kriipsu peale ehk liiga tagasihoidlik esinemine laval (see on vaid spekulatsioon), igal juhul nii proportsioonid, mass kui kuivus olid finaali tasemel, loodame et järgmine kord läheb paremini.

Klassika +180cm – Jüri Leinvald tubli esitlus ja tasuks pronksmedal. Mass esimeste tasemel samuti kvaliteet, parema poseerimise ja vabakava puhul oleks võinud ehk ka kõrgemale platseeruda. Hea material esteetiline – kõva tööd tuleb teha poseerimisega, siis võib noppida ka kõrgemaid kohti. Indrek Viska, läks plaaniga saada finaali ja saigi, kuigi kategooria keskmine tase oli väga ühtlane ja võrdseid mehi kes finaalis oleks võinud olla oli mitmeid. Õhtuses osas panime parema grimmi, hommikul läks kole mustaks kätte ära. Poseerimine hea, üldjooned ja proportsioon väga head, võimas vabaseis. Praegu ei luba kõrgemale tõusta ebapiisav kuivus, igal juhul väga tubli – sest täitis eesmärgi.

Enda esitlust on raske kommenteerida, sest laval seistes ei näe ju kuidas sa saali paistad…Teadsin, et mul on selles võistlus üks tugev vastane (oli muidugi rohkem, kuid nimetan just üks tugev vastane kellega pidin eriti arvestama ja nii ka oli…) Norra selle aasta absoluutne meister Ayad Musa. Nagu tavaks on saanud tulevad igal astal norrast mõned trollid (lühikesed ja massivsed, nii ka Musa puhul, pikkus mitte üle 165cm kaalu 85kg.) Teadsin ka oma plusse, esteetika, proportsioonid ja poseerimine, nüüd ei olnudki midagi üle kui teha oma töö hästi ja oodata mida kohtunikele täna meeldib…Poseerides kontrollisin end hästi (saalist aitasid nii Vähk kui Natalia), vabakava sain samuti tehtud veatult erinevalt EMV ja siis see tuli autasustamine. Jäime joonele kahekesi mina ja Musa – kohtunik ütleb nende kahe võistleja vahe jäi 1 punkt, vaatan, et norrakas astub juba minema, siis ette ja on rahul teise kohaga…kuid teadustatakse minu number 88…kuid pettumust ei ole, sest Musa oli kõva vastane ja võitis teadupärast ka absoluutkategoria, seega kaotasin absoluudi võitjale 1 punktiga…(teist korda Islandil 2008 kaotasin samuti siis küll juba absoluudis olles 1 punktiga norra raskekaallasele) eks jätkame oma missiooni ja ehk järgmine aasta toob ka absoluutvõidu koju.

Tänan kõiki koondise liikmeid, delegaate ja asjaosalisi, kellega koos oli tore olla ja loodane, et olin teile ka samal moel toeks ja seltsiliseks nagu teie mulle!