New in bodyweight training

Alustame sellest, et pea kõigi spordialade eelduseks on baasjõud, mida saad saalist. Sprinterdi, kuulitõukajad jne. Isegi pikamaajooksjad käivad jõusaalis trenni tegemas-liigeseid ja sidemeid ei saa eriti tugevamaks pikka maad joostes.

Mis puutub kehraskustega treeningusse, kui seda tõsiselt võtta, siis võib vigastusi sama palju kui jõusaalis tulla. Jõutõus ei lõhu õlgu? Rööbaspuudel surumine täisamplituudiga pole kah kõige tervislikum. Aga ma tahaks näha kuidas sa hakkad ilma jõusaalita kätepeal surumist tegema ja jõutõusu mõlema käega korrakaga.

Ja keegi tahab väita, et saltot viskav mees saab enne naised, kui lihastes? Haha mis sa lähed peole, marsid uksest sisse, viskad tervituseks salto ja saad kõik naised omale? Või parem, joo ennast täis, viska salot, murra kael.

Aga eks see keharaskustega treening ole omamoodi katsumust, rohkem lõbu on väljas harjutusi teha, kui saalis. Pakun, et paljudel käivad mõlemad treeningud käsikäes. Muidugi oma keharaskusega treening ole rohkem funktsionaalsem, aga see on väga piiratud. Sa ei saa max jõudu arendada. Sa ei saa kiirusjõudu ja jõukiirust arendada. Saad põhiliselt vastupidavust ja lihaste elastsust(plümeetrilised harjutused).

Liigne lihasmass sarkoplasma arvelt teeb tõesti aeglaseks. Muide vaata ameerika jalgpallureid, suured, pirakad, aga 40jardi sprint on tippsprinteritega sama hea. Ja tippkiirus on igast keharaskustega treenijast parem.

Võrdled 150kg venda 70 kiloga? Palju sa tead inimesi 150kg. See on äärmus.

Kiirust sa saad jõusaalis enne kui keharaskustega treenides. Kiiruse üks põhikomponent on jõud.

Rääkid, et kükk ja jõutõmme koormab liigeseid, aga kui ei koormaks, siis kuidas liigesed tugevamaks lähevad? Kõik treening põhineb keha koormamisel ja vastavalt sellele adopteerimisel.

Kui sa vaid teaksid kui tugevad on sprinterid. Nad kükivad sul kuni 300 kiloga.

Ma ei taha midagi halvasti öelda, aga algul tuled siia abipalvega alandlikult ning siis hakkad kõigiga vaidlema nagu teaksid kõike. Mul jäi mulje, et tead meist kõigist rohkem. Su teadmised pole spetsiiflised, on väga üldised.

tippkiirus igast keharaskusega treenijast pole neil kindlasti parem.vend jooksnud mul 10.68 ning pole kunagi saalis treeninud.

samuti on start võimsam kui paljudel kes saalis kangi trenni teinud.

tippkiirus sõltub paljudest muudest asjadest kui ainult jõud.tehnika,painduvus,elastsus,nö fast-recovery ning muud omadused.

kiireks saadakse tartaanil õiget trenni tehes.

Sellepärast ei usugi,et enamustele on sisse juurutatud see arvamus ,et saalis AINULT saab kiireks,saalis AINULT saalis saab tugevaks.

alates sellest kui hakkasin omaend keharaskuseg trennima on näiteks hoota kaugus suurenenud 2.10 pealt 3m peale.samamoodi on suurenenud ka vertikaal hüppe võime jne.

paljud usuvad,et ka selliste tagasihoidlike tulemuse nimel peab saalis kükkima või tont teab mida tegema.

Ei ole ainult saal või ainult keharaskusega trenn. Mõlemat tuleb teha.

ühel jalal kükk, polümeetria,sprint – tõesti need on efektiivsed harjutused , kuid MIKS raisata jõusaali kasutegurit ?(kükk,jõutõmme,klassikaline tõstmine)

keharaskusega treening + kangitreening = garanteeritud hea tulemus

Lugege siis vahelduseks, kuidas treenib Tyson Gay:

http://www.motleyhealth.com/fitness_and_st…aining-and-diet

Sellisel tasemel on selline treening täiesti arusaadav.

Trenni teevad ainult nõrgad. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Trenni teebki nõrk inimene sest soov on ju tugevamaks saada.kui sportlne arvab,et ta on NÜÜD piisavalt tugev siis puudub vajadus edasi treenida.

Tegeikult pidasin silmas seda,et tipptasemel on saali treening väga vajalik kuid sprindiga alustades tuleks tähelepanu pöörata rohkem tehnilisele poolele ning üleüldse füüsiline põhi alla teha.

ilmselt siin on erinevad treening põhimõtted ka mängus,sest iga treeneril on oma nägemus kuidas peaks,võiks sprindi treeningutega alustada.

Üks ei välista teist. Näide – mul tütar pöördus üle pika aja kergejõustiku juurde tagasi, olles teinud ca 3..4 aastase pausi. Vormitaastamist alustas minu juures jõusaalis, kusjuures tema kergejõustikutreener oli väga selle vastu. Tema väide oli (kaugushüppe kohta), et enne peaks ikka 5m täis hüppama, siis võiks alles jõusaali minna! Kuskohast see 5m pidi tulema? Puhtalt korraliku tehnika pealt ei tule midagi, kui kehas jõud puudub! Saatsin tolle treeneri viisakalt kukele ja tegime oma programmi edasi. Tolle treeneri juures käis ta tehnikat lihvimas, kuid 2-3x nädalas oli jõusaal. Tulemus – 2 kuud pärast pausilt naasmist võttis maakonna meistrikatelt medalid nii kaugushüppes kui sprindis.

Nüüd ta jälle on kahjuks muidugi alast loobunud … ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

matroxx – mis toob meid tagasi selle juurde, et keharaskus on ka raskus:) Treeningefekt ei sõltu sellest, kas kasutame raskusena kangi, sangpommi või 95% kehamassist (lõuatõmbe puhul nt.) või 70% kehamassist ( korrektse kätekõverduse puhul).

Me peame lähtuma – nagu ka pkwild ütles – eesmärkidest ja vajadustest. Ja ka võimalustest.

Mina isiklikult arvan, et kui võimalused on olemas, siis jõutreeninguks on otstarbekas (ja otstarbekust hindan ma siinkohal läbi ajakulu ja vigastusteriski) kasutada enamike lihasgruppide treenimisel lisaraskuseid. Kui on lisaks erialale + ÜKEle veel aega midagi oma kehaga teha, siis see võiks olla lihashooldus ja osa tasakaalustavast treeningust (vnoh seda peaks niikuinii kogu aeg tegema).

Argumendid stiilis “mina saavutasin sellised numbrid Parkouriga” või samahästi ka “Tyson Gay kükib kaks tonni!” on nn. “anekdootlik tõendusmaterjal”, need võivad anda infot, ent ei näita põhjuslikkust. Loomulikult enda subjektiivne kogemus on enda nahale kõige lähem:)