New in bodyweight training
- This topic has 66 replies, 13 voices, and was last updated 15 years, 5 months tagasi by
.
-
Postitused
-
pkwild – mis sa siis ise teed? parkour?
Lihasvastupidavuse treenimiseks on ikka abivahendid head. Ja mis mulle käib vastukarva, on see, et sinu jutu järgi on justkui kangitreening ja keharaskusega treening kaks täiesti eri asja. Ei ole.
Lisaks sellele tuleb arvestada ohutust – näiteks kergejõustikus hüppajad teevad kangitrenni palju ka selle pärast, et spetsiifiline hüppetreening on kehale palju koormavam kui kangitreening.
Kui ma tahan ka ülakeha tugevaks saada, siis loomulikult on nt. lõuatõmme hea harjutus, aga ka siis kui ma tahan ennast plahvatuslikult kuskilt üles tõmmata (parkour, võimlemine, kaljuronimine), siis on mu treeningul väga abiks ka see, kui ma riputan endale raskuse külge ja siis neid tõmbeid teen.
Loomulikult pole eesmärgiks kasvatada -massi-, küll aga max-jõudu mingi kaalu juures (nagu ka sina ütlesid) ja seda on VÄGA RASKE teha keharaskusega vaid palju lihtsam just väga suure raskusega, pikad puhkepausid, vähe korduseid.
Ma pole öelnud, et mõlema kombinatsioon on halb. Aga ma ei leia, et raskused peaksid dominantsed olema treeningus. Kui ma tahan jaksata näiteks palju kätekõverdusi, lõuatõmbeid jne teha, siis suure raskustreeninguga jääb see tulemus tulemata. Ja tegelikult – kehatreening ja kangitreening ei ole täiesti eri asjad, aga nad on siiski erinevad. Kangitreeningus – kui sa tahad vastupidavust treenida ja paned endale lisaraskuse külge, siis ta kurnab tegelikult su liigeseid rohkem. Sa jaksad harjutust teha ka vähem kordusi, mis tähendab, et sa ei treeni nii väga vastupidavust. Kui sa teed ühe korra lõuatõmbe nii, et sul vedeleb ketaste näol küljes oma keharaskus – see ei tähenda, et sa jaksad kohe teha 100 või 200 lõuatõmmet järjest. Niisamuti kui sa teed 100-200 lõuatõmmet järjest ei tähenda, et sa jaksad teha ära ühe, kui teine keharaskus kaasas vedeleb.
Ja maksimum jõud oma kehakaalu juures küll, aga mitte ainult nii, et nüüd on maks jõud ja kõik. Seda jõudu peab jaksama rakendada järjest pika aja. Kui sa just ei tee hetke tööd (nagu kettaheide jne, kus üldse vastupidavus nii tähtis pole), siis sa pead rakendama võimalikult suurt jõudu pika perioodi jooksul. Sellepärast ei ole ainult sellest kasu, kui sa lihtsalt oma kangi seal mõni kordus seerias tõstad.
Oi jummel. See ei ole ju must ja valge – et kettaheide ja maraton. See on spordialaspetsiifiline ja spordialasid on terve müriaad vahepeal.
Max jõud tuleneb suresti närvisüsteemist. Kui sa seda pole välja treeninud siis võib vastupidavus olla kui hea tahes, aga luuavarrest pauku ei tule:)
Minu jaoks üritad sa praegu musta valgeks rääkida ja väita, et maakera on lapik hoolimata sellest, et on olemas terve kogum nii tunnetuslikku kui teaduslikku vastupidist materjali. Hea järjekordne näide on su kommentaar liigeste ja vastupidavuse kohta, mis minu meelest näitab, et su teadmised on selles vallas lünklikud ja sa oled lihtsalt kuskilt mingit ühte-kahte ühe “partei” veenvat materjali lugenud ja nüüd kaagutad kaasa, sest lugesid kuskilt juttu, mis sulle mõistlik tundus.
Mulle tundub, et sa ise ajad mingit pada siin. Ajad ühte, ajad teist, ajad kolmandat. Kokku tuleb neljas. Ja mille kohta siis täpsemalt teadusilikku materjali on? Et mulle oleks vaja rohkem jõusaali, mitte keharaskusega treeningut? Kuskil raamatus ütleb, et Rasmuse eesmärk on end jõusaalis hästi tugevaks ajada? Saad aru mees, mul pole seda pauku vajagi. Mida ma teen selle pauguga? Vastupidavust on vaja, mitte seda pauku. Kui ma jooksen, siis pole tähtis, kas mu kiirus on 10km/h suurem või mitte, kui ma selle suurema kiirusega niikuinii ei jaksaks pikka maad joosta. Mida ma teen selle pauguga? Sa võid endal löögi ka ei tea kui tugevaks treenida… Tänaval pole sellest ikka midagi abi. Teed paar lööki ja vajud kokku, oledki läinud. Teine mees tahab jookseb lihtsalt eest ära. Jaksad võibolla järgmise tänavani taga teda ajada, vajud jälle kokku.
Ma ei tea, mida SUL vaja on, sest ma ei tea SINU eesmärke ja spordiala, sest sa ju ei ole seda välja öelnud.
Mina ütlen seda, et enamikel spordialadel (s.t. teatud tõenäosusega ka SINUL) on kasu lisaraskusega treeningust ja raiuda, et “ainult keharaskusega treening on see õige ja funktsionaalne jõutreening” on kilplaslik.
Polegi öelnud, et see nii on. Kogu see jutt hakkas pihta selles, et mina ütlesin, et minu eesmärkidele ja vajadustele vastab keharaskusega treening rohkem, millega ei olnud paljud nõus.
Polegi öelnud, et see nii on. Kogu see jutt hakkas pihta selles, et mina ütlesin, et minu eesmärkidele ja vajadustele vastab keharaskusega treening rohkem, millega ei olnud paljud nõus.Too siis need eesmärgid ja vajadused palun välja või on see nii suur saladus
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>(ja ole palun spetsiifilisem kui et “saada vastupidavamaks”, sest vastupidavamaks mille jaoks? Maratonijooks = vastupidavus; 12 raundi poksida = vastupidavus; FitShopi rannabiitseps 2010 = vastupidavus. Kõik eri asjad)
Krdi Jrx. Jälle seletab, ise on mees metsast ja trenni ainult telekast näinud.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Krdi Jrx. Jälle seletab, ise on mees metsast ja trenni ainult telekast näinud.” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mul pole telekatki
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> (tõsijutt).Aga vähemalt saab arvutist tegijate treeninguid vaadata… Viimane kõlbab hästi enne magamaminekut kaemiseks
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Polegi öelnud, et see nii on. Kogu see jutt hakkas pihta selles, et mina ütlesin, et minu eesmärkidele ja vajadustele vastab keharaskusega treening rohkem, millega ei olnud paljud nõus.Nojah. Tüüpiline lahmija. “Teoorias” võtsid küll kõvasti sõna, aga kui konkreetseks oli vaja minna, siis polnud nagu enam midagi öelda.
/end thread
Pluss see, et selle asemel, et saada nüüd konkreetset nõu ja arvamust inimeste käest, kellel on rohkem kogemust (nõu mida sind ju keegi järgima ei sunni, vaid selle põhjal saaksid lihtsalt laiema pildi, mille alusel enda treenimiseks otsuseid teha), selle asemel otsustad jäärapäiselt mingit oma asja ajada. Võibolla mitme aasta pärast avastad, et oleks pidanud laiemalt vaatama asja.
To jrx: Ja mis ma siis valesti ütlesin selles lauses?
Selline tunne, nagu sul oleks mingid rämedad lapsepõlvetraumad ja nüüd käid ja virised kõigi kallal. Mees, jumala rahulikult võiks rääkida, kui sa sellist jama ei hakkaks ajama. Tegelikult sa räägid üsna agressiivselt.
Ja btw: need lapsepõlvetraumad ei oleks niikuinii minu põhjustatud.
Mitte ma ei aja jäärapäiselt mingit asja, vaid sa koguaeg muudad enda tekstis minu jutu täpselt vastupidiseks. Sa ei loe üldse.
No vasta lihtsalt mõnele küsimusele, mis võimaldaks asjale spetsiifilisemalt läheneda – sest praegu (nagu ütlesin) ma ju ei tea sellest juhtumist, millest sa räägid mitte midagi. Ütlesin lihtsalt, et ma arvan, et tõenäoliselt (see tähendab, et mitte kindlasti) selle järgi mida mina tean sa eksid.
Ae, ae – on’s siis ikka suur saladus see, et milline ala tingib sinu treeningvajadused ja milline see nendele vajadustele vastav programm siis on?
Ae, ae – on’s siis ikka suur saladus see, et milline ala tingib sinu treeningvajadused ja milline see nendele vajadustele vastav programm siis on?Vaatas raju videoid ja ei julge enam karu ärritada
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Netis leidub erinevaid kavasid küll, aga tihti pole nad piisavalt balansis. Jalgade jm puhul jääb ikka märgatavalt vajaka paraku.
- You must be logged in to reply to this topic.