New in bodyweight training
- This topic has 66 replies, 13 voices, and was last updated 15 years, 5 months tagasi by
.
-
Postitused
-
To musmusmus: Ja kuulitõukajad samuti mitte. Aga kuidas see kulturismi või jõutõstmisega seotud on? Jõusaal pole nendel prioriteet number 1. Nende tulemused ei ole otseselt seotud sellega, mida nad jõusaalis teevad. Need on seotud sellega kaudselt.
To Okk: Sinu heaks, kallis, ma ei ole nõus praegu midagi tegema.
EDIT: Võtame loogiliselt. Kui kulturism või jõutõstmine oleks sama populaarne kui korvpall või jalgpall, miks seal siis nii väikesed rahad liiguvad? Pappi teenitakse huviliste pealt, mida vähem neid on, seda vähem tuleb pappi. Mida rohkem on pappi, seda rohkem on huvilisi.
Kas tüdrukutele lähevad rohkem peale korvpallurid või mõõdukalt treenitud amatöörkulturistid?
To alessandro: Korvpallurid. Ja siinkohal ei tähendab korvpallur seda, kes on paar aastat kuskil lihtsalt lahminud. Ega amataöörkulturist, kes paar aastat kuskil on suvalt lahminud, pole ka päris kulturisti vormi omandanud. Tegelikult veel paremini püüavad naisi head jalgpallurid. Ja peale selle – paljud kulturistid on mõõdukalt treenitud? Sorry vaan, aga enamikele naistest ei lähe peale 15 aastat trenni teinud reljeefse ja üsna priske muskulatuuriga mehed. Paraku on nii, et kui sa tahad juba korralikult kulturismiga tegeleda, siis see tundub üsna vältimatu. Va ehk pikkus-100cm kategoorias. Väiksemasse kaalukategooriasse jäämine on kesktee, aga mitte puhas kulturisti tee, sest iga spordialaga on nii, et suurim saavutus on saavutada võit suurimas kategoorias.
To musmusmus: Silmad veidi korrast ära? Loe ka enne, kui sa kirjutad. Või siis sa loed ilma mõtlemata?
To alessandro: Korvpallurid. Ja siinkohal ei tähendab korvpallur seda, kes on paar aastat kuskil lihtsalt lahminud. Ega amataöörkulturist, kes paar aastat kuskil on suvalt lahminud, pole ka päris kulturisti vormi omandanud. Tegelikult veel paremini püüavad naisi head jalgpallurid. Ja peale selle – paljud kulturistid on mõõdukalt treenitud? Sorry vaan, aga enamikele naistest ei lähe peale 15 aastat trenni teinud reljeefse ja üsna priske muskulatuuriga mehed. Paraku on nii, et kui sa tahad juba korralikult kulturismiga tegeleda, siis see tundub üsna vältimatu. Va ehk pikkus-100cm kategoorias. Väiksemasse kaalukategooriasse jäämine on kesktee, aga mitte puhas kulturisti tee, sest iga spordialaga on nii, et suurim saavutus on saavutada võit suurimas kategoorias.To musmusmus: Silmad veidi korrast ära? Loe ka enne, kui sa kirjutad. Või siis sa loed ilma mõtlemata?
Oot-oot, millest me räägime üldse? Sinu algne väide oli, et keharaskusega trenn “annab rohkem” kui jõusaalitrenn raskustega. Oma väite kinnitamiseks ütlesid sa, et tüdrukutele lähevad sellised mehed rohkem peale; ja need, kes jõusaalitreeningutega tegelevad, meeldivad naistele järelikult vähem. Nüüd sa räägid mingitest 15a järjest tegelenud kulturistidest, kellest pole üldse juttu olnud. Mõõdukalt treenitud “kulturisti” all ma pidasin silmas tüüpi, kes käib mõned aastad jõusaalis ja omab normaalset treenitud keha. Kas samal tasemel korvpallur läheb naistele rohkem peale?
Oot-oot, millest me räägime üldse? Sinu algne väide oli, et keharaskusega trenn “annab rohkem” kui jõusaalitrenn raskustega. Oma väite kinnitamiseks ütlesid sa, et tüdrukutele lähevad sellised mehed rohkem peale; ja need, kes jõusaalitreeningutega tegelevad, meeldivad naistele järelikult vähem. Nüüd sa räägid mingitest 15a järjest tegelenud kulturistidest, kellest pole üldse juttu olnud. Mõõdukalt treenitud “kulturisti” all ma pidasin silmas tüüpi, kes käib mõned aastad jõusaalis ja omab normaalset treenitud keha. Kas samal tasemel korvpallur läheb naistele rohkem peale?Jah, sest kulturistidel on vähemalt pool aastast “offseason”, mis pole alati kõige kenam vaatepilt, rääkimata sellest et mõnel on kogu aeg offseason.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga tegelikult ma ei tahtnud üldse selle kommentaariga vaielda, võite jätkata
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>To alessandro: Okei, siis on nii, et üks rääkis aiast, teine aiaaugust.
Ja ma juba ütlesin, mida ma mõtlesin. Mitu korda. Oma esialgse lausega ma ei mõelnud visuaalset pilti üldsegi! Ma mõtlesin seda, et suured lihased teevad mind tegelikult aeglasemaks ning kulutavad energiat kiiremini. Suure jõuga mul pole midagi teha, sest ma ei tee rasket füüsilist tööd, kus mul oleks seda vaja. Samas kehatreening ei kasvata mulle eriti lihast, kuid samas kasvatab vastupidavust ning kiirust. Jaksan kergemini ning kiiremini liikuda (tänapäeval liigutakse vist juba ükskõik milliste lihaste, mitte ainult jalgade abil
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>).See tähendab, et reaalselt mul päriselus neid suuri lihaseid ja suurt jõudu vaja ei lähe. Selletõttu mulle see jõusaal nii palju ei anna, kuna ma ei kavatse saada maailmameistriks kulturismis või jõutõstmises.
Ainult keharaskusega trenn on rohkem sissejuhatus millegisse muusse.
Mina teen saalis heameelega rööbaspuudel surumist ja lõuatõmmet ja ei ütleks, et kumbki kehva oleks, aga ainult need ei toida.
Calisthenics on tore, veel toredam on sportvõimlemine, aga need nõuavad samuti järjepidevust ja aastaid treeningut.
Inimene, kes kuskil ranna teeb tagurpidi salto on maur ja narr minujaoks, mitte mingi “vau kus on osav”. Samas võta rannas korra särk ära ja omad neiude pilke nii, et pimestab, kui oled mõõdukalt end füüsiliselt treeninud. Olgu selleks kõhna ja kõhulihastega pallur või massiivsem ja naisele turvatunnet pakkuv saalitaja, calis. Ma ei ela sellest, aga tore on näha, et sisimas vastassugu ei jäta treenitud kehad külmaks.
Ilmselt pole palju kergejõustiklasi, kes EI teeks jõusaalitrenni, rääkigu siinsed misiganes sülg ja testosteroon suhu toob.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>ilmselt pole palju tõesti ainult,et terve eesti sprindi paremik ei käi saalis treenimas või vähemalt enamus neist.
samuti ei ütleks,et rannas saltot viskav tüüp kohe narr on.võimalik,et harjutab erinevaid tehnikaid.eputamisel ja treenimisel on ka vahe.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″
Päris vakstut ajad ikka. Endale räägid vastu. Loomulikult on jõusaal täiendav treening, aga väga vajalik täiendav treening.
Ja need keharaskusega muljetavaldavad harjutused nt. tagurpidi salto ja natuke isegi jõutõus on väga tehnilised, mis on suhteliselt mõttetud õppida nt. sellelsamal korvpalluril, kellest räägid. Spordiala jaoks on mõttekam võtta kätte lisaraskus, kui et õppida keerulisi ja suhteliselt liigestele koormavaid harjutusi selleks et jõutrenni teha.
Ja see, et “suur lihas teeb aeglaseks” on sellisel kujul müüt või vähemalt väga tugev ülelihtsustus.
Kõikidel aladel on spordispetsiifiline optimum kuskil, mille tingivad ala nõudmised – loomulikult on korvpallurid keskmiselt pikemad kui jalgpallurid. Karatekad keskmiselt kõhnemad kui maadlejad jne. Jõutrenni teevad kõik kes vähegi sporti tõsiselt võtavad. Ja suuremat osa jõutrennist on efektiivne teha lisaraskusega.
Ja üldse võiks sa siin teemas natuke uurida, kes on kes ja mis alaga tegeleb;)
Niipalju, kui mina tean andekaid või ütleme siis – nimetamist väärt, siis tehakse rohkem või vähem raskustega ka, valdavalt saalis, oma mugavuse tõttu. Ma ei väida, et kõik jõusaalist lisa otsivad. Kaugushüppajad, jooksjad jne kõik saavad kasu kasvõi kükkimisest. Nt minu kursaõde, aasta noorsportlane, kükib nii, et päris paljud mehed häbeneksid tehnikat/raskusi. Muidugi on ka veel probleem jõusaali piiritlemises, kuna lõuatõmbed on väga hea harjutus ent neid saab väljaspool saali ka edukalt teha, samuti ekspanderi harjutusi, ühe jalaga kükke jne mis oma mõttelt on samased saaliga – arendada jõudu (ja vastupidavust ja kiirust ja…nagu inimesed jäärapäiselt armastavad taandada). Tartus on väga hea koht eri treeningmetoodikast ülevaate saamiseks TÜSpordiKlubi.
Keharaskusega treenimise kohapealt on minu mõte ikka selline, et see on hea ent vajav teatavat leidlikkust, kuna harjutuste hulk on piiratud või tingimuslik. Sellepärast pole paha kasutada abivahendeid. Sõjaväes raiusin mina puid maha ja treenisin palkidega õlavarre kakspealihast, samuti sai peakohal neid suruda jne. ehk siis nõu ja jõuga treenib küll.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>To jrx
Mis asja sa ajad? Kulturism ja jõutõstmine EI VÕRDU jõusaaliga!!! Need on omaette alad ja ma ei võrrelnud mitte jõutõstmist ja korvpalli, vaid suuri muskleid vs väiksemaid muskleid! Ja kergejõustiklased, kellele ei ole tähtis võimalikult suur jõud absoluutskaalal, vaid võimalikult suur võimalikult väikese kehakaalu juures, ei treeni jõusaalis samal eesmärgil! Nendele on jõusaal kõrvaline! Sprinteritel on vaja harjutuste nimekirja jõusaali harjutustest ainult kolme, ülejäänud on kõik väljaspool jõusaali. Jalgpallurid ja ka teiste spordialade esindajate põhilava on nende spordiväljak, mitte jõusaal! Ja lisaraskusega ei saavuta alati midagi! Jalgpalluril pole kasu, kui ta end ülekere ilgelt tugevaks mätsib. Ta ei saavuta sellega midagi! Jalgpalluritel peavad küll olema tugevad jalad, eriti sääred ja vastupidav ülenisti, aga vastupidavust ei arenda jõusaalis. Kui sul on vaja, et sa jaksaksid kaua joosta, siis sa ei lähe kükkima, vaid jooksma! Selliste spordialade esindajad treenivad end jõusaalis raskustega vägagi piiratult, aga ei pumpa, nagu kulturist või jõutõstja.
Arvad, et 150-kilone mees püüaks kinni 70-kilose mehe? (arvestusega, et nende treeningtase on võrdne ning rasvaprotsent mõlemal sama)
Ausalt mees, sa ajad täielikku jama! Ma olen öelnud.. 3, 4, 5… ei tea mitu korda, et ma pole öelnud, et need mehed ei käi jõusaalis! Aga nendele meestele pole jõusaal peamine! Ükski jalgpallur, korvpallur või maratoni jooksja või sõudja ei tõsta sul 5 korda nädalas korraliku aja rauda. Muidugi käiakse paljudel spordialadel jõusaalis, aga vaata ka mees, mis raskustega või mis harjutustega nad tegelevad.
Aa ja muide, kükk ja jõutõmme jne ei ole kohe üldse liigestele koormavad harjutused, jah? Või vähemalt arvad nii sina.
Jalgpalluril pole kasu, kui ta end ülekere ilgelt tugevaks mätsib. Ta ei saavuta sellega midagi!Kehavõitluses saavutab ikka tugeva ülakehaga küll.
To pkwild: Ma ei viitsi foorumis sinuga emotsionaalselt jaurata. Palju kisa, vähe villa. Lähme joome klaasi piima kuskil lõuna ajal kui sa tartus oled vms.
Loomulikult on kulturism ja jõutõstmine eraldi alad. Ma ütlesingi, et kõikidel aladel on oma spetsiifilised nõudmised, sealhulgas spetsiifilised nõudmised üldkehalisele treeningule. Ja selle tingib spordiala reeglid/olemus.
Kõige plahvatuslikumad sportlased maailmas on klassikalised tõstjad üldiselt.
Sa küsid kas 150 kg mees saab kätte 70 kg mehe? 40-meetri jooksus ma arvan et küll:) 150 kg on võibolla liiga palju, aga 100-120 kg küll. Pikemal distantsil loomulikult mitte. Kõik tingib vajadus ja eesmärgid.
On põhjus, miks täiskontaktsetel võitlusalaadel üldiselt (sh maadlusalad) kõige kõvemateks meesteks peetakse neid, kes üks-kaks kaalu alla raskekaalu. See jääb kuskile sinna 85-95 kg kanti ning need on mehed, kes off-season on kuskil 100 kg. Nende seast ei leia eriti kedagi, kes jõusaalis tublisti kangi ka ei tõstaks või ei oleks tõstnud mingi baasjõutaseme saavutamiseks.
Loomulikult on igal alal -peamine- erialaspetsiifika. (Jõu)tõstmises ja kulturismis see tõstmine ongi erialaspetsiifika ju. Ning?
Esialgne jutt oli ju keharaskusega vs. raskusega treeningust. Mina väitsin seda, et üks raskus kõik s.t. ka keha on raskus. Lihtsalt teatud asjade treenimine on keharaskusega – ükskõik kas me soovime arendada plahvatust, jõuvastupidavust või maksimaalset jõudu natuke selline kilplase treening s.t. biomehhaaniliselt mitteoptimaalne s.t. tunduvalt lihtsamini arendatav abivahenditega (raskused) treeninguga. ERITI kehtib see jalgade, selja ja keha keskosa kohta. Ja see mitteoptimaalsus = vähem aega erialase treenigu jaoks (kui me räägime mingi muu spordiala sportlastest).
To alessandro: Sellepärast ma panin sõna ilgelt ja ilgelt tugevaks saamiseks on vaja palju massi. Sellisel puhul ta võidaks ainult kehavõitluses, aga mujal toimuks väike … mitte taandareng, aga vähenemine.
Kiirendus ja kiirus on siiski veidi erinevad asjad. Raskel mehel võib küll hea olla kiirendus, aga mitte nii hea tippkiirus.
Jõusaali treeninguga sa siiski (kui välja arvata trenažöörid) ei treeni enda keha kasutamist nii hästi. Kui sa tahad, et sa jaksaks kaua joosta või kaua hüpata, siis sa jooksed või hüppad kaua. Kui sa tõstad suuri raskusi, siis sa paratamatult ei jookse või hüppa ikka eriti kauem. Kui sa teed kükki või tõmmet suure raskusega jõusaalis, siis sa ei arenda oma keha vastupidavust nii palju, kui joostes või hüpates. Mul pole igapäeva elus vaja, et ma jaksaks hüpata ühe korra 2 meetri kõrgusele, vaid et ma jaksaks hüpata 100 korda ühe meetri kõrgusele. Piltlikult öeldes.
Ja kui võtta täiesti esialgne jutt, siis mina ütlesin, et mina eelistan keharaskusega treeningut, kuna leian, et see annab mulle väljaspool saali rohkem. Ehk siis mul pole kasu sellest, kui mul on tugevad lihased, vaid pigem treenin neid kiiremaks, vastupidavamaks ja paindlikumaks. Suure plahvatusega ma saan küll kiirendust, aga igapäeva elus on mulle vajalikum vastupidavus. Ja siinkohal ma rääkisin enda isiklikest vajadustest, kui siis tuldi ütlema, et minu isiklikud vajadused siiski pole sellised.
Tugevaks ja kiireks saad sa ka omaenda keharaskusega treenides.juhul muidugi kui tead mida teed.
vahendeid ja viise on palju erinevad.vali lihtsalt endale sobivaim ning kõik on OK.ei tasu liigselt üle mõelda.
- You must be logged in to reply to this topic.
