Natuke haridusest
- This topic has 48 replies, 16 voices, and was last updated 15 years, 1 month tagasi by
.
-
Postitused
-
Vajadus? Meil on väga palju ühiskonnale ülimalt vajalikke ametikohti, mis on ilmselgelt alatasustatud.
Vanemad ei anna raha, sest sa oled neile vajalik… nad lihtsalt armastavad sind.
See on sinu elu ja sa ise tead, kuidas sa elada tahad.
Rumal… on üldiselt raske olla. Seda saad tabada alles siis, kui sinu eakaaslased on tugevalt ette jõudnud.
Üs. kõik oleneb taustsüsteemist, vanemad siin kahjuks abiks olla ei saa, sest paratamatult tead sina midagi, mida nemad ei tea ja see võib tekitada sulle nö üleolekuillusiooni.
Samuti kipub teatud vanuses lastel taskuraha suurus mõjutama nende hierarhilist kuuluvust grupis (koolis), mistõttu vanemate materiaalne edukus võib mõjutada laste positsiooni ja suhteid oma sotsiaalses keskkonnas. Kurb muidugi, et vanemate rahaline seisund võib mõjutada laste positsiooni, kuuluvust või mittekuuluvust mõnda sotsiaalsesse gruppi. Loodan, et olin liiga pessimistlik.
Ma päris ei nõustuks selle väitega. On tõsi, et Eestis on võõrlektorite oskaal olnud seniajani küllaltki väike, kuid see paraneb pidevalt. Teisest küljest küsiks vastu – kui palju näiteks USA ülikoolides kasutatakse külalisõppejõude? Ja milliselt mandrilt nad valdavalt tulevad? Pigem kaldun arvama, et ameeriklased on vägagi enesekesksed ja nö rahvusvaheliste õppejõudude kaasamisel tagasihoidlikumad kui väikeriigid. Tihti ei äe just suurriigid oma ninaesisest kaugemale. Lisaks kaasneb ju tänapäeval üldjuhul ülikoolidest rääkides arusaam, et maailma piirdub Euroopa ja Põhja-Ameerikaga (vahest ka Austraalia lisaks), ja meie, eurooplaste, jaoks ta nii ka on. 80% maailmast on meile veel suht tundmatu haridust silmas pidades.Haritusega kaasnevad tavaliselt lai silmaring, head üldteadmised valdkonniti…ehk siis isegi kui inimesel puudub taskust ülikooli diplom, on ta võimeline vajadusel selle edukalt omandama. Haridus tõesti ei kaasa enam alati haritust, kuid annab eelduse selleks, et inimene ka kord vastavale tasemele jõuaks.
USA kohta ei saa mitte kuidagi nii väita… Ta on toiminud nagu “ajude sissetooja” väga pikka aega… ja erialati on see loomulikult erinev. Vahest ei ole täppisteaduse cum laude lõpetajate seas mitte ühtegi valget (WASP´i) nägu.
Ma isegi julgeks väita, et tänu oma ülimugavale eluolule lapsepõlves on nad kaotamas igasugust võitlus- ja konkurentsivõimet, st veel suuremat vajadust inimeste järele, kes ka õppida viitsiks.
See algab juba beebieas peenmotoorika arendamise puudujäägiga.
Kõige rohkem mõjutab inimese sotsiaalset positsiooni dopamiinitase ajus.See mõjutab inimese enese ettekujutust oma sotsiaalsest positsioonist
Pigem paneb inimese võitlema millegi nimel.
Ega ta 1:1 vastavuses pole aga tugevas korrelatsioonis küll.
Pigem paneb inimese võitlema millegi nimel.Ega ta 1:1 vastavuses pole aga tugevas korrelatsioonis küll.
Kleebin…
“Dopamiinil on organismis erinevaid funktsioone, neist tuntumad on seotud motoorikaga (dopamiinergiliste neuronite hävimine mustaines (substantia nigra) on parkinsonismi puhul esinevate motoorikahäirete põhjuseks) ning motivatsiooni ja naudingute kujunemisega (seksuaal- ja toitumiskäitumine, aga ka erinevad sõltuvusprobleemid).
Dopamiini üleküllust ajus seostatakse psühhooside tekke ja skisofreenia positiivsete sümptomitega.”
Üs kõike peab olema parasjagu. Tervel inimesel on rohkem eeldusi olla edukas, seda kindlasti.
Kasulik on jääda sellest skisofreeniapiirist õige pisut allapoole
Kasulik on jääda sellest skisofreeniapiirist õige pisut allapoole
Minu arvates on eestlastel nö “dopamiiniallergia”, st neile käivad närvidele energilised ja rõõmsad inimesed?Mitte energilised ja rõõmsad, vaid pealetükkivad ja ringisahmivad
Ma arvan et eestlastel on dopamiini keskmisest vähem
Ma päris ei nõustuks selle väitega. On tõsi, et Eestis on võõrlektorite oskaal olnud seniajani küllaltki väike, kuid see paraneb pidevalt. Teisest küljest küsiks vastu – kui palju näiteks USA ülikoolides kasutatakse külalisõppejõude? Ja milliselt mandrilt nad valdavalt tulevad? Pigem kaldun arvama, et ameeriklased on vägagi enesekesksed ja nö rahvusvaheliste õppejõudude kaasamisel tagasihoidlikumad kui väikeriigid. Tihti ei äe just suurriigid oma ninaesisest kaugemale. Lisaks kaasneb ju tänapäeval üldjuhul ülikoolidest rääkides arusaam, et maailma piirdub Euroopa ja Põhja-Ameerikaga (vahest ka Austraalia lisaks), ja meie, eurooplaste, jaoks ta nii ka on. 80% maailmast on meile veel suht tundmatu haridust silmas pidades.USA heades ülikoolides kasutatakse külalisõppejõude äärmiselt laialdaselt. Nendeks on nii professionaalsed õppejõud kas ülikooli teistes campustest või nn. sõsarülikoolidest nii Euroopast kui Aasiast (tõusev trend). Samuti on väga laialt levinud oma ala professionaalide kaasamine õppetöösse. Kas Eestis juhtub niipea, et näiteks Samsung Electronicsi VP turunduse alal annab terve loengusarja oma hands-on kogemustest ja case-studydest? Paraku mitte.
USA’s mõistetakse väga hästi, kui oluline on võimalikult lai rahvusvahelistumine kursuste lõikes. Seal vaadatakse hoolega, kes sisseastujatest mis väärtust konkreetsele lennule toob. Nii on paradoksaalsel kombel eestlasel, kes räägib lisaks inglise keelele ka veel vene ja soome keelt ning kes umbes adub, kuidas käib siin põhjalas äri ajamine, suur võimalus USA eliitülikooli sisse pääseda, kuna sellesuunalisi kontakte ja insight-i on USA-keskselt suht keeruline hankida. Kindlasti on ka seal tähtis GMAT ja muud testitulemused, kuid kaugeltki kõike ei taandata numbritele. Lendu kokku pannes üritatakse luua võimalikult laiapõhjaline sünergia.
See käib USA eliitülikoolide kohta (Columbia, Wharton, Berkeley etc.). Kui latt madalamale lasta, kohtab ka USA’s teistsugust lähenemist.
USA heades ülikoolides kasutatakse külalisõppejõude äärmiselt laialdaselt. Nendeks on nii professionaalsed õppejõud kas ülikooli teistes campustest või nn. sõsarülikoolidest nii Euroopast kui Aasiast (tõusev trend). Samuti on väga laialt levinud oma ala professionaalide kaasamine õppetöösse. Kas Eestis juhtub niipea, et näiteks Samsung Electronicsi VP turunduse alal annab terve loengusarja oma hands-on kogemustest ja case-studydest? Paraku mitte.USA’s mõistetakse väga hästi, kui oluline on võimalikult lai rahvusvahelistumine kursuste lõikes. Seal vaadatakse hoolega, kes sisseastujatest mis väärtust konkreetsele lennule toob. Nii on paradoksaalsel kombel eestlasel, kes räägib lisaks inglise keelele ka veel vene ja soome keelt ning kes umbes adub, kuidas käib siin põhjalas äri ajamine, suur võimalus USA eliitülikooli sisse pääseda, kuna sellesuunalisi kontakte ja insight-i on USA-keskselt suht keeruline hankida. Kindlasti on ka seal tähtis GMAT ja muud testitulemused, kuid kaugeltki kõike ei taandata numbritele. Lendu kokku pannes üritatakse luua võimalikult laiapõhjaline sünergia.
See käib USA eliitülikoolide kohta (Columbia, Wharton, Berkeley etc.). Kui latt madalamale lasta, kohtab ka USA’s teistsugust lähenemist.
Saan ka enda ülikooli kohta (Manchester Inglismaal) öelda sama et õppejõud on väga rahvusvahelise taustaga. Nende hulgas kes mind on viimased 2.5 aastat õpetanud on vist mitte Inglasi rohkem kui kohalikke ning ka Inglastel on väga mitmekülgne taust (on õpetanud palju välismaal ja ka teistes tippülikoolides). Paljud õppejõud on ka praktilise ning mitte ainult akadeemilise taustaga: mind on õpetanud endine börsifirma peadirektor, ühe maailma suurima investeerimispanga tähtis tegija, osad õppejõud töötavad ka akadeemilise töö kõrvalt konsultantidena rahvusvahelistes ettevõttetes.
Ka külalisloenguid toimub: Tesco peadirektor, Rolls Royce’i tarneahela üks juhte ja palju teisi.
Eesti ülikoolid kahjuks lihtsalt ei saa endale selliseid asju (vähemalt mitte nii laiaulatuslikult) lubada. See ei pruugi muidugi tähendada et seal antav haridus oleks oluliselt halvem kuid teisest küljest ega need ülikoolide pingeread päris lambist ka võetud pole.
Kasulik on jääda sellest skisofreeniapiirist õige pisut allapoole
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Tagab ka muretuma vanaduspõlve sest suur osa probleemidest vanaduses on langeva dopamiiniga seotud.
Ega asjata öelda, et geniaalsuse ja hulluse piir on sama õhuke kui horisondil kattuva mere ja taeva oma
USA heades ülikoolides kasutatakse külalisõppejõude äärmiselt laialdaselt. Nendeks on nii professionaalsed õppejõud kas ülikooli teistes campustest või nn. sõsarülikoolidest nii Euroopast kui Aasiast (tõusev trend). Samuti on väga laialt levinud oma ala professionaalide kaasamine õppetöösse. Kas Eestis juhtub niipea, et näiteks Samsung Electronicsi VP turunduse alal annab terve loengusarja oma hands-on kogemustest ja case-studydest? Paraku mitte.USA’s mõistetakse väga hästi, kui oluline on võimalikult lai rahvusvahelistumine kursuste lõikes. Seal vaadatakse hoolega, kes sisseastujatest mis väärtust konkreetsele lennule toob. Nii on paradoksaalsel kombel eestlasel, kes räägib lisaks inglise keelele ka veel vene ja soome keelt ning kes umbes adub, kuidas käib siin põhjalas äri ajamine, suur võimalus USA eliitülikooli sisse pääseda, kuna sellesuunalisi kontakte ja insight-i on USA-keskselt suht keeruline hankida. Kindlasti on ka seal tähtis GMAT ja muud testitulemused, kuid kaugeltki kõike ei taandata numbritele. Lendu kokku pannes üritatakse luua võimalikult laiapõhjaline sünergia.
See käib USA eliitülikoolide kohta (Columbia, Wharton, Berkeley etc.). Kui latt madalamale lasta, kohtab ka USA’s teistsugust lähenemist.
Rõõm kuulda, et lisaks Euroopale hakatakse avastama ka teiste maailmajagude tegijaid. Samuti nõus, et keeli valdavad inimesed Ida-Euroopast on USS-s nö “minev kaup”, ja peamisi põhjusi on kaks: majanduslik laienemine ja national security. Muide, majanduslikus ülevõtmises kaldun arvama, et maailma suurima rahvaarvuga riigile ameeriklastest pikemas perspektiivis konkurente ei ole. Hästi iseloomustab seda näiteks viimaste ametlike Hiina delegatsioonide Eesti külastamine, kus väga suure arvulises delegatsioonis olid mitmete erinevate valdkondade spetsialistid esindatud, et kohalikele tegemistele “pilk peale visata”.
Ja omast kogemusest võin lisada, et Eesti ülikoolides on erialasid, kus oma ala tipptegijate-praktikute kaasamine on muutumas igapäevaseks.
Rõõm kuulda, et lisaks Euroopale hakatakse avastama ka teiste maailmajagude tegijaid. Samuti nõus, et keeli valdavad inimesed Ida-Euroopast on USS-s nö “minev kaup”, ja peamisi põhjusi on kaks: majanduslik laienemine ja national security. Muide, majanduslikus ülevõtmises kaldun arvama, et maailma suurima rahvaarvuga riigile ameeriklastest pikemas perspektiivis konkurente ei ole. Hästi iseloomustab seda näiteks viimaste ametlike Hiina delegatsioonide Eesti külastamine, kus väga suure arvulises delegatsioonis olid mitmete erinevate valdkondade spetsialistid esindatud, et kohalikele tegemistele “pilk peale visata”.Ja omast kogemusest võin lisada, et Eesti ülikoolides on erialasid, kus oma ala tipptegijate-praktikute kaasamine on muutumas igapäevaseks.
Ntx Strateegilise juhtimise magistriõpe Tartu Ülikoolis on selline.
Saan ka enda ülikooli kohta (Manchester Inglismaal) öelda sama et õppejõud on väga rahvusvahelise taustaga. Nende hulgas kes mind on viimased 2.5 aastat õpetanud on vist mitte Inglasi rohkem kui kohalikke ning ka Inglastel on väga mitmekülgne taust (on õpetanud palju välismaal ja ka teistes tippülikoolides). Paljud õppejõud on ka praktilise ning mitte ainult akadeemilise taustaga: mind on õpetanud endine börsifirma peadirektor, ühe maailma suurima investeerimispanga tähtis tegija, osad õppejõud töötavad ka akadeemilise töö kõrvalt konsultantidena rahvusvahelistes ettevõttetes.Ka külalisloenguid toimub: Tesco peadirektor, Rolls Royce’i tarneahela üks juhte ja palju teisi.
Eesti ülikoolid kahjuks lihtsalt ei saa endale selliseid asju (vähemalt mitte nii laiaulatuslikult) lubada. See ei pruugi muidugi tähendada et seal antav haridus oleks oluliselt halvem kuid teisest küljest ega need ülikoolide pingeread päris lambist ka võetud pole.
Tahaks ka väga loota, et ei ole “lambist võetud”. Usun, et haridus on veel küllaltki nö “rikkumata”. Viimasel ajal on üha rohkem ja rohkem võimalik kohata kõikvõimalikku ja kõige politiseerumist. Ja mida mõjuvõimsam riik, seda tugevamad on tsentrist tulevad sisendid.
Just, inglased, eurooplased ameeriklased, austraallased…mu point oli just see, et pea 100%-t piirdume ikkagi vaid Lääne kultuuripildi edastamisega üliõpilastele. Ja isegi, kui jagatakse teadmisi ka muust maailmast, teevad seda üldjuhul ju ikkagi “lääne” inimesed. Eks see ole ka arusaadav, sest meie (eurooplaste) maailmapilti sobitub paremini ikkagi meile lähedasem, arusaadavam, harjunum…elu.
- You must be logged in to reply to this topic.
