Natuke haridusest

Esiteks Inglismaal sa ei võta õppelaenu kommertspangalt vaid hoopis ühelt valitsusorganisatsioonilt mille eesmärk ei ole kasumi teenimine.

Teiseks, see uus kõrgem õppemaks hakkab kehtima alles nendele kes alustavad oma õpinguid 2012. Ehk et kui praegune teemaalgataja läheks Inglismaale ülikooli 2011 siis teda see tõus ei mõjutaks.

Kolmandaks see 9% aastane tagasimakse üle miinimumi on sinu kogu tagasimakse summa, mitte ainult põhiosa. Siin ei ole mingeid intressikulude juurde arvutusi vaja teha.

Neljandaks õppelaenu maksed annavad maksusoodustusi ehk et tagasimaksele minev summa lahutatakse sinu maksustamisele minevast sissetulekust.

Teeme siis veidi arvutusi. Olen lugenud kusagilt et Inglismaal või Suurbritannias (ei mäleta kumma kohta see number käis) on keskmine palk kusagil 25,000£ aastas.

See tähendab et 25,000-15,000*9%=900 naela on su aastane tagasimakse ehk kusagil 75 naela kuus. See on 3,6% sinu brutosissetulekust. Nüüd kui seda miinimummäära tõstetakse 21,000’ni, siis kujuneb see makse veelgi väiksemaks.

Palgast aga veel nii palju et see ka oleneb sellest kuhu ja millisele erialale sa tööle lähed. Mõni ehk ei leiagi tööd kuid Londonisse mõnda suurfirmasse või panka tööle minnes (mida minu erialal teevad üpris paljud) on esimese aasta palgad vahemikus 27,000-40,000£ aastas ning need aina kasvavad sealt edasi.

Igal juhul mängisin natuke Excelis ja tegin veidi arvutusi.

Ehk et kui võtta inimene kes teeniks eluaeg keskmist palka 25,000£ aastas (ülimalt ebatõeänoline), summa mida ta peaks tagasi maksma on (praeguste õppemaksude juures) 9500 ja intress jääb igavesti selliseks angu ta praegu on ehk 1,5% (mis on ebatõenäoline sest intressi korrigeeritakse pidevalt) siis tal kuluks umbes 12,5 aastat et laen tagasi maksta. Võrdsustades palga aastase kasvu intressimääraga maksaks ta selle tagasi 10,5 aastaga. Mõlemal juhul on kogu tagasimakse nominaalväärtus kusagil 11200-11300 naela ehk umbes 200,000 krooni. See aga ei võta arvesse raha aegväärtust, fakti et selle summa sa pead välja käima alles väga mitme aasta jooksul ega võimalust et miinimummäära tõstetakse. See 1400 kroonine kuumakse mis siit tuleb ma pakun et on sama mida mõni inimene kulutab suitsule ja alkoholile.

Aga teeme uue stsenaariuumi: kõrgemad õppemaksud (ütleme 28,000 kokku vaja tagasi maksta) ja kõrgem miinimummäär ehk 21,000. Elu aeg keskmist palka teeniv Inglane maksab selle järgi tagasi iga aasta 360 naela ehk umbes 550 krooni kuus. 30 aasta jooksul ta ei jõuagi kogu laenu tagasi maksta kuid kui sa liidad kokku kogu selle aja jooksul tehtud maksete nominaalväärtused, siis sa saad kokku 10,800 naela mis on isegi natukene väiksem kui see mis sul kuluks vana õppemaksu tagasimakseks.

Igal juhul mu point on ikkagi see et tegemist on ülimalt soodsa süsteemiga. Sa maksad tagasi vaid siis kui sa teenid piisavalt ja isegi siis on summa piiratud. Muidugi ega keegi ei taha maksta rohkem millegi eest kui sama head asja saaks kusagilt mujalt odavamalt aga see tõesti ei nii hull vaid on kõigile taskukohane.

Kindlasti on Eestis inimesi, kes kulutavad suitsule ja alkoholile 1400 ja rohkem krooni kuus. Päris kindlasti aga ei pääse ka õllelmbelised britid kuus 80 naela, eriti veel kui arvestada erinevusi sigarettide ja alkoholi osas.

Tõsisemalt aga – intressikulu all pidasin silmas siiski seda, et oma arvutustesse ma teda ei lisanud. Loomulikult pidasin tagasimakse summana silmas nii põhiosa+intresse. Muide, õppides Eestis ülikoolis 5 aastat ja võttes näiteks iga aasta 30 000 krooni õppelaenu, tagasimakse perioodina siis 10 aastat tuleb lisaks 150 000 kroonile põhiosale tasuda ka ca 63 000 krooni intresse ehk kokku 213 000 krooni, millest 22 500 tasud intressidena veel õppides (nö jooksev intress, mis suureneb siis iga-aastaselt vastvalt õppelaenu summa suurenemisel). Peale kooli lõpetamist pead põhimõtteliselt tasuma 11 aasta jooksul (1 aasta hiljem alates lõpetamisest alustad tagasimaksetega+10 aastat tagasimakse perioodi) u. 190 000 krooni ehk 17 500 krooni aastas keskmiselt (esimestel aastatel on osamaksed suuremad, kuna intressimakse osa väheneb võrdeliselt ajaga), mis teeb samuti 1400 krooni kuus. Keskmist palka teenival inmesel Eestis ei tohiks selle tasumine samuti üle jõu käia, loomulikult juhul, kui pole ennast juba “lõhki laenatud”.

Suurbritannia puhul mainisid 12 000 naela aastas, mis pidi kehtima Eesti kodanikele, mitte 15 000?

Ja lõpuks tekib küsimus, mida siis riik võidab õppemaksude suurendamisega? Kui laenu annab mitte kasumile orienteeritud riiklik institutsioon, siis millistel alustel peaks ta olema huvitatud sellest, et seoses õppemaksude tõstmisega (suuremad väljaandmised üliõpilastele), ning tagasimaksete laekumise vähenemisega (on ju ilmselge, et kui tõuseb miinimum, millest alates tagasimakseid palgast maha arvutama hakatakse) hakkab ta kandma veel suuremat kahju kui varem?? Ning miks peaksid selle juures veel üliõpilased protestima? Laenusaamise tingimuste karmistumine?

Lõpetuseks aga minu arusaam Suurbritannia valitsuse taolisest poliitilisest käigust – sa tõid välja, et näiteks finantssektorisse (panka) siirduvate inimeste palgad algavad 2500-st naelast kuus, paari aastase hea tööga aga võid jõuda juba ca 4000 naelase kuupalgani? Ehk siis tagasimakse summa oleks 4000-1250 (1000)*0,09=247,5 naela kuus, ehk 2970 naela aastas. Sellise tempoga jõuab laenu ilusasti tagasimaksta ja aega jääb veel ülegi. Su jutust lugesin välja, et õppemaksu suurus on praegu 9000 naela? Kas see on ühe või kogu õppeaja eest küsitav summa?

Igatahes on valitsus läinud seda teed, et keskmine ülikooli lõpetaja peaks mõne aja möödudes olema piisavalt heal positsioonil, et laen tagasi maksta, ehk siis maksavad tagasi materiaalselt edukamad, samas vähem edukatele ei ole ette nähtud ka sanktsioone, ning maksejõuetuse puhul teatud aastate möödudes laen kustutatakse. Selles suhtes on brittide süsteem meie omast erinev, Eestis teadupärast ei vaata keegi peale ülikooli lõpetamist seda, kas su palk on nelja,-viie,- või kuuekohaline number.

Mis on haridus ning mis on haritus ? Kumba meil vaja on ?

Mõlemat. Sina tead, mis Su nimi on, aga selle tõestamiseks vajad isikut tõendavat dokumenti, mis, tõsi küll, võib teinekord olla näiteks võltsitud ehk antud kontekstis väärtusetu.

aga kas välismaal on ka RE süsteem või mitte?

kui suured õppemaksud võiksid seal olla?

Soome ülikoolides minu teada õppemaksu näiteks pole.

Ei oska teiste eest rääkida. Mina pingutan, sest mind huvitab mu eriala ning diplom aitas mul vastavat tööd leida.

Ma käin eesti ühes parimas koolis, aga ma teen seda ilmselgelt oma vanemate pärast. Ma teenin raha internetis turundusega ~4000 krooni kuus( vajab päevas 1-2 tund tegelemist, asi on alles algstaadiumis).

Samas ma olen õppinud DJks ning muusika produtsendiks ja olen midagi saavutanud ka niiet ma ei näe mingit vajadust hariduse omandamisel.

Teiste kohta ma ka ei oska midagi öelda.

Miks me siis üldse pingutame ?

Et normaalselt või hästi ära elada on vaja raha.

Mida näitab raha ja kust seda saab?

Raha näitab kui palju sind ühiskonnale vaja on.

Kui oled laps või alaealine siis annavad vanemad sulle raha kuna sa oled neile vajalik.

Mida rohkem raha sa saad/teenid seda vajalikum sa oled.

Rikka/kuulsa inimese laps (n. Paris Hilton) saab vanematelt rohkem raha kui meil keskmine inimene teenib.

Seega on tema ühiskonnale rohkem vajalik kui keskmine eestlane.

Milleks pingutada??? – no kui sa muidu ei ole ühiskonnale vajalik siis peadki pingutama ja õppima, et tõestada, et oled vajalik.

Diplom näitab/tõestab, et sa oled vajalik kuid ei tee sind kohe vajalikuks ühiskonnale, kuna see ei too sulle kohe raha sisse.

Mida teha kui sa teenid (omaarust) vähe??? – siis sa pead mõtlema kuidas olla ühiskonnale kasulikum.

Et normaalselt või hästi ära elada on vaja raha.

Mida näitab raha ja kust seda saab?

Raha näitab kui palju sind ühiskonnale vaja on.

Kui oled laps või alaealine siis annavad vanemad sulle raha kuna sa oled neile vajalik.

Mida rohkem raha sa saad/teenid seda vajalikum sa oled.

Rikka/kuulsa inimese laps (n. Paris Hilton) saab vanematelt rohkem raha kui meil keskmine inimene teenib.

Seega on tema ühiskonnale rohkem vajalik kui keskmine eestlane.

Milleks pingutada??? – no kui sa muidu ei ole ühiskonnale vajalik siis peadki pingutama ja õppima, et tõestada, et oled vajalik.

Diplom näitab/tõestab, et sa oled vajalik kuid ei tee sind kohe vajalikuks ühiskonnale, kuna see ei too sulle kohe raha sisse.

Mida teha kui sa teenid (omaarust) vähe??? – siis sa pead mõtlema kuidas olla ühiskonnale kasulikum.

Vajadus? Meil on väga palju ühiskonnale ülimalt vajalikke ametikohti, mis on ilmselgelt alatasustatud.

Vanemad ei anna raha, sest sa oled neile vajalik… nad lihtsalt armastavad sind.

Ma käin eesti ühes parimas koolis, aga ma teen seda ilmselgelt oma vanemate pärast. Ma teenin raha internetis turundusega ~4000 krooni kuus( vajab päevas 1-2 tund tegelemist, asi on alles algstaadiumis).

Samas ma olen õppinud DJks ning muusika produtsendiks ja olen midagi saavutanud ka niiet ma ei näe mingit vajadust hariduse omandamisel.

Teiste kohta ma ka ei oska midagi öelda.

See on sinu elu ja sa ise tead, kuidas sa elada tahad.

Rumal… on üldiselt raske olla. Seda saad tabada alles siis, kui sinu eakaaslased on tugevalt ette jõudnud.

Üs. kõik oleneb taustsüsteemist, vanemad siin kahjuks abiks olla ei saa, sest paratamatult tead sina midagi, mida nemad ei tea ja see võib tekitada sulle nö üleolekuillusiooni.

Vanamed annavad raha ka sest neil on sind pärastises elus vaja, muidugi armastus mängib suuremat rolli.

Ma nõustun sinuga täielikult, ma küsisin sellise küsimuse varem, et näha mida teised vastaksid (:

“Raha andmine” ei käigi ainult oma suva või armastuse järgi – perekonnaseaduse kohaselt on alaealise lapse (ja puudega täisealise) ülalpidamine vanemate kohustus. Ja täiskasvanud laste kohustus on oma vanemaid üleval pidada.

Muidugi võib öelda, et seadusse on armastus kirja pandud. Et see seadus on armastusest tehtud. Mis vahe on armastusel ja kohustusel?