Skip to main content

Naharebendid

Viewing 15 posts - 121 through 135 (of 331 total)
  • Autor
    Postitused
  • #94542
    Aile
    Member

    Kas hetkel on jutt selline lillakaspunane?

    Arvata v6ib, et tegu on striiaga (sidekoe rebendiga). Meestel n2eb neid tunduvalt harvem, kuna naistega v6rreldes on nende rasvkude ysna olematu ja seet6ttu on nahaalune kude verega paremini varustatud.

    Kui striiad juba on olemas, võib neid VäHENDADA spets. vahenditega (kui jutt oli kreemidest- siis need on Lierac Phytolastil ampullid või Elancyl Venitusarmide vähendav kontsentraat). Kuid nendega täielikult vabaneda probleemist ei saa. Kahjuks.

    Mingi aja p2rast l2hevad nad sul valgeks… ja j22vadki valgeks. Igaveseks ajaks igavesti, aamen. :???:”>

    #94548
    R.Tamm
    Member

    prussak väidab et see milliseks inimene kasvab areneb on määratud tema geenidega ….. nii kuid kuna shimpansil on 98,7% samad geenid mis inimesel siis prussaku teooria järgi oleksime me ainule 1,3 prossa ahvidest erinevad

    ..nagu et geenid panevad paika selle mis meist saab … ometigi oleme me megalt erinevad …. seega see et geenid panevad kõik paika on täitsa vale …

    geenid panevad paika vägagi primaarsed asjad umbed nagu vundament majale ….(sa sünnid) see milliseks me kasvame areneme (selle maja sinna vundamendile ehitame) oleneb ikka enamusel sellest kus me elame kasvame ja millised otsused me vastu võtame jne …. otsused nagu kooli minek enese arendamine jne …. kasvõi jõusaalis käimine … sa ei saa väita et geenide poolt on antud lihasmass … ei ole … käid trennis ja lihasmass suureneb … küll teatud piirini .. kuid seda mis sul on geenide poolt antud saab muuta väga palju …. lähed kooli saad targaks … see on vaba valik .. samuti oleksin võinud mitte kooli minna …. ja ma oleks mitte võimeline seda kirjutama siin …. geene ma küll selles tänada ei saa … ikka ennast … kui sünnid ja sulle ei anta mänguasju kätte ja ei sunnita roomama kõndima õppima siis suure tõenäosusega jäädki selliseks … vot siis jääd seliseks mis geenid sulle annavad .. kuid kui sa suudad vastata minu postitusele siis pole sa enam see milleks su geenid su tegid … sa oled arenenud inimene kes suudab teha tööd ja võimeline õppima jne …. ja seda tegid sina mitte su geenid … geenid pole mitte milleski süüdi SINA ise oled kõiges süüdi … see on see väiklane arvamus et minust ei saa midagi paremat kuna mul on halvad geenid … geenide omanik on halb …. siia võite tuua megalt näiteid et downi sündroom jne …. et geenid piiravad arengut jne …. oki … minu teooria kaitseks ütlen vaid et erand kinnitab reeglit … või siis mega levinud on see et ma olen paks sest mul on sellised geenid … täitsa loll jutt … enamus siin foorumis võivad rääkida kuidas oma kehakaaluga mängida ….

    ja siis lisan veel seda et selle postituse kirjutamisel ei läinud ma üldse endalt välja ega midagi .. lihtsalt üritan oma vaadet selgitada …. ja lihtsalt mainin juurde et inimene peab oma tegemiste eest ikka ise vastutama mitte geenid kes enda kaitseks nagunii midagi öelda ei saa … neid ju siis kerge süüdistada … :???:”> …

    Nö halbade geenide taha “pugemine” on tõepoolest taunimist väärt – selles suhtes olen sinuga igati nõus. Aga see, milline on inimese nn normaalne rasvaprotsent erineval eluetapil ja mingi toitumisharjumuse korral, on siiski geneetiliselt määratud: rämpstoitu süües üks inimene läheb paksuks, teine mitte, kuigi nende kehaline aktiivsus ei pruugigi erineda.

    Kui šimpans ja inimene erinevad geneetiliselt nii vähesel määral, siis järelikult on need 1,3% määravaks. Ega see madal erinevusprotsent ei välista veel seda, et geenid meie arengut määravad. Pigem see just kinnitab seda: väike erinevus geneetikas-suur erinevus arengus.

    Väitsid, et geenidest määratut saab muuta – tegelikult siiski mitte, kuna geenid ongi need, mis määravad, kuidas reageerib meie keha ja mõistus erinevatele mõjutustele. Kirjutasid, et seda, kuidas me geenide poolt määratud oleme, saab muuta, nt jõusaalis treenides saab kasvatada lihast, aga teatud piirini. Aga see piir on asi, mis on geenide poolt paigas. Ja mis tähendab: “seda, mis sul on geenide poolt antud, saab muuta”? Geenide poolt otseselt “antud” ei olegi midagi. Geenid määravad inimese potentsiaali, milliseks ta areneda-muutuda-saab. Aga see, milliseks ta areneb, sõltub juba sellest, millised on mõjutused inimese (või mõne muu looma) kehale ja psüühikale. Nt see, kas inimene läheb ja arendab end jõusaalis kehaliselt ja nt koolis vaimselt ning millised on tulemused, sõltub sellest, milline on tema geneetiline soodumus. Loomulikult on inimene mõjutatud ülimalt suurel määral keskkonnast tulenevatest mõjutajatest, kuid inimesest endast, tema geneetilistest iseärasusest, tema psüühikast on sõltuv see, kuidas ta ühele või teisele mõjutusele reageerib-kas ta läheb jõusaali, sest sõber käib, või ta mängib selle asemel kodus arvutimänge, kuna teine sõber kutsus teda. Seega etendavad pärilikkus ja keskkonnast tulenevad mõjurid inimese arengus suurt rolli, kuid inimesel ei ole võimalik oma geneetikat muuta, nt käies jõusaalis ja kasvatades lihast. Muutub inimese väljanägemine, mitte geneetika ja sellest tulenev soodumus treeningule vastavalt reageerida.

    Juhin veelkord tähelepanu, et geenidest ehk antud konteksti mõistes pärilikkusest kõneldes tuleb silmas pidada nii füüsilist kui ka psüühilist aspekti, seda enam, et ka inimese psüühikas toimuvad protsessid on ühel või teisel moel tingitud reaalselt toimuvatest, keemilistest protsessidest.

    See, et oleme “megalt erinevad”, nagu kirjutasid, tõendab ju veelkord, et oleme geenidest igati mõjutatud. Sest kui me ei oleks erinevad, siis reageeriksid meie kehad ja meeled välistele mõjuritele ühtmoodi. Kuna meie geneetiline kood on erinev, siis oleme ka erinevad nii välimuselt kui ka mõttemaailma poolest.

    Down`i sündroomi näide, mille välja tõid, on väga hea – selle sündroomiga inimesed ei ole võimelised arenema ja reageerima keskkonnast tulenevatele mõjutustele nii, nagu nt Sina ja mina. Kui geenidest inimese areng ei sõltuks, ei oleks niisugusel inimesel ju probleemi ühiskonnast arusaamisega. Kuigi erinevus down`i ja nö tavalise inimese geneetikas on esmapilgul väga väike, erinevad need kaks omavahel väga. Nad erinevad välimuse ja ennekõike psüühika poolest.

    Ma ei ole väitnud, et geenid ilma välismõjudeta kasvatavad lihast, teevad targaks, ilusaks ja osavaks. Väidan, et geenid määravad ära inimese võimed reageerida, areneda vastavalt sellele, kuidas inimene ja teda ümbritsev teda mõjutavad; millised on inimese otsused, mida inimene enese keha ja vaimuga peale hakkab-ka see sõltub tema pärilikkusest e. geenikombinatsioonist ema ja isa geenidest. Ka see, kuidas laps areneb, kui talle anda kätte mänguasi, sõltub tema soodumusest ühe või teise asja vastu huvi tunda ja üht või teist oskust omandada.

    Olen meeleldi valmis edasi diskuteerima.

    #94683
    salver
    Member

    Nö halbade geenide taha “pugemine” on tõepoolest taunimist väärt – selles suhtes olen sinuga igati nõus. Aga see, milline on inimese nn normaalne rasvaprotsent erineval eluetapil ja mingi toitumisharjumuse korral, on siiski geneetiliselt määratud: rämpstoitu süües üks inimene läheb paksuks, teine mitte, kuigi nende kehaline aktiivsus ei pruugigi erineda.

    Kui šimpans ja inimene erinevad geneetiliselt nii vähesel määral, siis järelikult on need 1,3% määravaks. Ega see madal erinevusprotsent ei välista veel seda, et geenid meie arengut määravad. Pigem see just kinnitab seda: väike erinevus geneetikas-suur erinevus arengus.

    Väitsid, et geenidest määratut saab muuta – tegelikult siiski mitte, kuna geenid ongi need, mis määravad, kuidas reageerib meie keha ja mõistus erinevatele mõjutustele. Kirjutasid, et seda, kuidas me geenide poolt määratud oleme, saab muuta, nt jõusaalis treenides saab kasvatada lihast, aga teatud piirini. Aga see piir on asi, mis on geenide poolt paigas. Ja mis tähendab: “seda, mis sul on geenide poolt antud, saab muuta”? Geenide poolt otseselt “antud” ei olegi midagi. Geenid määravad inimese potentsiaali, milliseks ta areneda-muutuda-saab. Aga see, milliseks ta areneb, sõltub juba sellest, millised on mõjutused inimese (või mõne muu looma) kehale ja psüühikale. Nt see, kas inimene läheb ja arendab end jõusaalis kehaliselt ja nt koolis vaimselt ning millised on tulemused, sõltub sellest, milline on tema geneetiline soodumus. Loomulikult on inimene mõjutatud ülimalt suurel määral keskkonnast tulenevatest mõjutajatest, kuid inimesest endast, tema geneetilistest iseärasusest, tema psüühikast on sõltuv see, kuidas ta ühele või teisele mõjutusele reageerib-kas ta läheb jõusaali, sest sõber käib, või ta mängib selle asemel kodus arvutimänge, kuna teine sõber kutsus teda. Seega etendavad pärilikkus ja keskkonnast tulenevad mõjurid inimese arengus suurt rolli, kuid inimesel ei ole võimalik oma geneetikat muuta, nt käies jõusaalis ja kasvatades lihast. Muutub inimese väljanägemine, mitte geneetika ja sellest tulenev soodumus treeningule vastavalt reageerida.

    Juhin veelkord tähelepanu, et geenidest ehk antud konteksti mõistes pärilikkusest kõneldes tuleb silmas pidada nii füüsilist kui ka psüühilist aspekti, seda enam, et ka inimese psüühikas toimuvad protsessid on ühel või teisel moel tingitud reaalselt toimuvatest, keemilistest protsessidest.

    See, et oleme “megalt erinevad”, nagu kirjutasid, tõendab ju veelkord, et oleme geenidest igati mõjutatud. Sest kui me ei oleks erinevad, siis reageeriksid meie kehad ja meeled välistele mõjuritele ühtmoodi. Kuna meie geneetiline kood on erinev, siis oleme ka erinevad nii välimuselt kui ka mõttemaailma poolest.

    Down`i sündroomi näide, mille välja tõid, on väga hea – selle sündroomiga inimesed ei ole võimelised arenema ja reageerima keskkonnast tulenevatele mõjutustele nii, nagu nt Sina ja mina. Kui geenidest inimese areng ei sõltuks, ei oleks niisugusel inimesel ju probleemi ühiskonnast arusaamisega. Kuigi erinevus down`i ja nö tavalise inimese geneetikas on esmapilgul väga väike, erinevad need kaks omavahel väga. Nad erinevad välimuse ja ennekõike psüühika poolest.

    Ma ei ole väitnud, et geenid ilma välismõjudeta kasvatavad lihast, teevad targaks, ilusaks ja osavaks. Väidan, et geenid määravad ära inimese võimed reageerida, areneda vastavalt sellele, kuidas inimene ja teda ümbritsev teda mõjutavad; millised on inimese otsused, mida inimene enese keha ja vaimuga peale hakkab-ka see sõltub tema pärilikkusest e. geenikombinatsioonist ema ja isa geenidest. Ka see, kuidas laps areneb, kui talle anda kätte mänguasi, sõltub tema soodumusest ühe või teise asja vastu huvi tunda ja üht või teist oskust omandada.

    Olen meeleldi valmis edasi diskuteerima.

    minu eesmärk polnudki tegelikult antud teema postitaja probleemist kaugele minna. Mina ja prussak vaatame asju veidi erineva külje pealt. Sinu arutluskäik on selgesti mõistetav ja minu poolt aktsepteeritud, eriti see, et geenid määravad ja panevad paika inimese omadused erinevate nähtustega toimetulemiseks, kuid mina tahtsin väita seda, et inimene saab geenide poolt määratut kas kasutada või kasutamata jätta (mida ka greenu väitis). Näiteks kui inimene hakkab elu jooksul suitsetama, mis on üheks väliseks mõjutajaks, ja tal esineb pärast mitmete aastate möödumist vähkkasvajat, siis on tänapäeval vale öelda, et see oleks ilmnenud ka siis, kui ta poleks suitsetanud. Siin võiks filosoofiliselt väita kohe, et suitsetamisharjumusest tekkinud kasvaja tekkis tänu sellele, et tal oli selline eelsoodumus. Päsis ikka nii väita ei saa. Vähkkasvajad tekivad geenidefektide ehk geenimutatsioonide tagajärjel, mille tekkimise sõltuvus pärilikkusest on väidetavalt 5% kõikidest vähitekke juhtudest. Seega ülejäänud juhtumid on tekkinud inimese elu jooksul, elustiilist, mille all mõeldakse enamasti toitumisharjumusi. Sageli tekivadki mutatsioonid mitemete geenide ja keskkonnafaktorite pikaajalise koosmõju tulemusena. Ka siin saab ju väita, et just need geenid, mis nt mul on ja see trenn, mida teen, määravad minu arengu suutlikuse…jah õige, kuid mida selle eelneva jutuga tahtsin öelda, ongi see, et mina ise olen oma geenide peremees, ja minu tegevusest oleneb see, kas mingi geen avaldub või mitte. Ega inimese elustiili valik ei sõltu paljalt tema psüühikast, nagu sa väidad, vaid seda mõjutavad teised inimesed tema ümber, samamoodi ka kaskkond.

    Su väited ja põhjendused on kõik õiged ja ma olengi nõus sellega, kuid meie jutul on erinevad eesmärgid. Mina väidan, et inimesega toimuvad muutused/ilmingud sõltuvad temast endast ja ta saab valida, kas ta teeb nii või naa. Sina aga väidad, et geenid elavad meie elu meie eest!!! Või ma eksin? Nii nagu igal teisel asjal on mitu tahku, on ka sellel. See näib olevat ju suletud ring – geenid määravad selle, kuidas me mingis situatsioonis käitume ja millised ilmingud meil esinevad, kuid meie tegevus mõjutab jällegi meie geenide avaldumist.

    Selleks on muidugi ka teised foorumid, kus seda teemat laiemalt ja detailsemalt arutada.

    #94699
    R.Tamm
    Member

    minu eesmärk polnudki tegelikult antud teema postitaja probleemist kaugele minna. Mina ja prussak vaatame asju veidi erineva külje pealt. Sinu arutluskäik on selgesti mõistetav ja minu poolt aktsepteeritud, eriti see, et geenid määravad ja panevad paika inimese omadused erinevate nähtustega toimetulemiseks, kuid mina tahtsin väita seda, et inimene saab geenide poolt määratut kas kasutada või kasutamata jätta (mida ka greenu väitis). Näiteks kui inimene hakkab elu jooksul suitsetama, mis on üheks väliseks mõjutajaks, ja tal esineb pärast mitmete aastate möödumist vähkkasvajat, siis on tänapäeval vale öelda, et see oleks ilmnenud ka siis, kui ta poleks suitsetanud. Siin võiks filosoofiliselt väita kohe, et suitsetamisharjumusest tekkinud kasvaja tekkis tänu sellele, et tal oli selline eelsoodumus. Päsis ikka nii väita ei saa. Vähkkasvajad tekivad geenidefektide ehk geenimutatsioonide tagajärjel, mille tekkimise sõltuvus pärilikkusest on väidetavalt 5% kõikidest vähitekke juhtudest. Seega ülejäänud juhtumid on tekkinud inimese elu jooksul, elustiilist, mille all mõeldakse enamasti toitumisharjumusi. Sageli tekivadki mutatsioonid mitemete geenide ja keskkonnafaktorite pikaajalise koosmõju tulemusena. Ka siin saab ju väita, et just need geenid, mis nt mul on ja see trenn, mida teen, määravad minu arengu suutlikuse…jah õige, kuid mida selle eelneva jutuga tahtsin öelda, ongi see, et mina ise olen oma geenide peremees, ja minu tegevusest oleneb see, kas mingi geen avaldub või mitte. Ega inimese elustiili valik ei sõltu paljalt tema psüühikast, nagu sa väidad, vaid seda mõjutavad teised inimesed tema ümber, samamoodi ka kaskkond.

    Su väited ja põhjendused on kõik õiged ja ma olengi nõus sellega, kuid meie jutul on erinevad eesmärgid. Mina väidan, et inimesega toimuvad muutused/ilmingud sõltuvad temast endast ja ta saab valida, kas ta teeb nii või naa. Sina aga väidad, et geenid elavad meie elu meie eest!!! Või ma eksin? Nii nagu igal teisel asjal on mitu tahku, on ka sellel. See näib olevat ju suletud ring – geenid määravad selle, kuidas me mingis situatsioonis käitume ja millised ilmingud meil esinevad, kuid meie tegevus mõjutab jällegi meie geenide avaldumist.

    Selleks on muidugi ka teised foorumid, kus seda teemat laiemalt ja detailsemalt arutada.

    Kindlasti on teisi foorumeid, kuid leian, et see teema haakub ka antud foorumi sisuga.

    Tõepooles – tegemist on mingis mõttes suletud ringiga.

    Seda tõepoolest väita ei saa, et geenid otseses mõttes elavad elu meie eest, kuid see, kuidas me oma elu elame, sõltub suuresti sellest, millised on meie geenid, mis omakorda määravad selle, kuidas me vaimsele ja füüsilisele stimulatsioonile ning keskkonnamõjudele tervikuna (pean siin silmas ka meid ümbritsevaid inimesi) reageerime ja areneme.

    Meie otsused, kuidas me oma geene nö kasutame (kas ja millist füüsilist trenni teeme; kas ja mida õpime), ei olene tõepoolest vaid meist endist, vaid ka sellest, kuidas ühiskond (ja ka looduskeskkond) meid mõjutavad. Kuid see, kuidas me end mõjutada laseme, sõltub jällegi meie geenidest e. meie iseärasustest (nt kas oleme kergesti mõjutatavad ja mis suunas meid on võimalik mõjutada; millises suunas ühiskond meid üldse otsuseid vastu võtma panna ei suuda; kas meid mõjutatakse sihilikult või teeb seda keskkond passiivselt jne.).

    Loomulikult olen seda meelt, et inimene ei saa eksisteerida keskkonnast sõltumatult, kuid pean oluliseks mõista ka seda, et inimene ei saa eksisteerida oma geenidest sõltumatult: mõlemad tegurid, keskkond ja geenid, tingivad vältimatus koosmõjus selle, milline inimene on.

    #94945
    maza
    Member

    Jehuuu mina m6llasin ka t2na v2he trennis ja siis vaatasin s6pra,kui ta tegi lendamist hantlitega ja hops n2gin,et p2ris korralik rebend kaenla all.Ta ytles et see tuli p2rast kreatiini kuuri,kui k2si hakkas myrinal kasvama:P

    Chekkisin siis oma kaenlaaluse ka 2ra ja vaatasin et ka mulle 2 rebendit tekkind:)<img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Pole viga!

    Muskel kasvab ja miski ei peata teda <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    #97641
    Eastsider
    Member

    geneetiliselt määratud … kui naturaalselt trenni teha siis ikka rebendeid naljalt ei saa … kui süüa pulbreid ja tablakaid siis saad rebendid ka kaasa …. seega geene nüüd küll ei tohiks süüdistada … see on väiklane mõtteviis et geenid on kõiges süüdi … süüdi ikka geenide omanik …

    Vana postitus küll, kuid naljamees oled ikkagi. Ma ei ole isegi proteiinipulbrit lisaks söönud ja ikka on biitsepsite peale päris korralikud rebendid tulnud. Kui ikka kasvad (kas siis lihase või rasva poolelt) on need kerged tulema.

    E: loomulikult geenidest ei olene, lihtsalt vabalt võivad need ka täiesti loomulikul teel tulla, mitmel sõbral on ka selline asi, et rebendid ilma mingite aineteta.

    #97642
    greenu
    Member

    kirjutasin et naljalt ei saa seega jätsin võimaluse et aegajalt juhtub … siis kui hästi toitud jne … kui sa postitust mõttega loeksid siis võibolla saaksid aru et naturaalselt rebendeid saada on suht harv juhus … tablakaid ja pulbreid süües on palju suurem võimalus et endale rebendid saad …. vott…

    kuid rasva poolest on muidugi võimalik rebendeid koguda… aga ega geenid süüdi pole et omanik sööb liiga palju … et mille poolest ma siis ikkagi naljamees olen ? ….. ps. piitsepsit pole olemas ….

    #97649
    Mr.Y
    Member

    Päris targad mehed on tõdenud, et paljalt puhtast lihasest rebendid ei tule, niipalju nahk ikka kannatab, aga kui kõva ports rasvakihti sinna alla ka juurde vaja mahutada, siis tekivad rebendid. Ehk siis rebendid tulevad ainult siis kui kõvasti rasva juurde kogud lihasega.

    #97652
    Kuup
    Member

    Puha vitjuhhinit ajate. Krt viimane aasta vapsee ilma lisanditeta trenni teind ja mingi kuu aega tagasi tuli lailihase ülesse poole väike naharebend raip ma ütlen. Eks massiga tuleb ka suts rasva, aga seda minimaalselt ja ma pole üldsegi suur inimene veel, enamus ikka lihaseuss. Niiet 2 viimast postitust olid siin suht mööda <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    #97688
    Mr.Y
    Member

    Sa ei pruugi ise teadagi palju sul seda rasva sinna tuleb.

    #97722

    Ütleme nii, et ka minu puhul on need rebendid suht lambist tekkinud. Triitsepsi, rinna ja selja peal. Samas trennis on selline pump sees, et nahk on pingul küll.

    #98943
    wilson
    Member

    nii palju siis et,endal on seda rasvakihti kah peal ja kardan et sellest need tulnud ongi.enam eriti ei põe nende pärast.teen rahulikult oma trenni ära,käin pesemas ja siis tõmban üle keha kreemi.rebendid on suht heledakd juba läinud.Kas solaariumiga ei saaks nende värvi vähendada?

    #98958
    Aile
    Member

    Ott on oluliselt kuivem kui teie.

    Striiad aga ohustavad pigem suurema rasva% inimesi.

    nii palju siis et,endal on seda rasvakihti kah peal ja kardan et sellest need tulnud ongi.enam eriti ei põe nende pärast.teen rahulikult oma trenni ära,käin pesemas ja siis tõmban üle keha kreemi.rebendid on suht heledakd juba läinud.Kas solaariumiga ei saaks nende värvi vähendada?

    Striia ei p2evitu. Paranedes j22b sulle valge joon.

    #98960
    Aile
    Member

    Ott on oluliselt kuivem kui teie.

    Striiad aga ohustavad pigem suurema rasva% inimesi.

    Striia ei p2evitu. Paranedes j22b sulle valge joon.

    S6na naharebend ei ole 6ige kasutada. Rasvarebend on striia triviaalnimetus.

    #99157
    wilson
    Member

    ma pole hädaldnud.ytlen lihtsalt et ennem saadakse aru kui ytlen et rebend kui striia. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Viewing 15 posts - 121 through 135 (of 331 total)
  • You must be logged in to reply to this topic.