myytidest lahemalt
- This topic has 29 replies, 22 voices, and was last updated 14 years tagasi by
.
-
Postitused
-
Lihas areneb vaid siis kui ma kasutan oma maksimum raskuseid (millega suudad siis teha 1-2 kordust).
Seeriad on mõttetud, teen harjutust mõne korduse ja võtan uue.
Lihas areneb vaid siis kui ma kasutan oma maksimum raskuseid (millega suudad siis teha 1-2 kordust).Seeriad on mõttetud, teen harjutust mõne korduse ja võtan uue.
olen näinud kutti kes tegi ainult max raskusega trenni … ja enamus trennist olid nö negatiivid … sest ta ei suutnud raskust rinnalt üleski saada ilma abita kuid väiksema raskusega ta ei teinud …. biizuga näiteks sai ainult raskuse maast lahti siis oli näost punane vagu tomat ja siis lasi raskuse maha … huhh… mis tast saanud on …. lasi endale suure raskuse rinnale ja ribid sees … praegu on taastumas ….
Veel üks huvitav müüt, mida ma praktiliselt iga päev kuulen, on see, et kulturistid on nõrgad ja neil on lihtsalt lihased “õhuga”(?!) üles pumbatud. Ükskõik kui palju ma tugevate kulturistide näiteid ka ei tooks, ei aita mitte miski. Nõrgad ja kõik, tee mis tahad
Veel üks huvitav müüt, mida ma praktiliselt iga päev kuulen, on see, et kulturistid on nõrgad ja neil on lihtsalt lihased “õhuga”(?!) üles pumbatud. Ükskõik kui palju ma tugevate kulturistide näiteid ka ei tooks, ei aita mitte miski. Nõrgad ja kõik, tee mis tahadJah see on üks väga levinud, samuti ka vastupidine – kulturistid on kõige tugevamad inimesed maailmas.
Veel üks huvitav müüt, mida ma praktiliselt iga päev kuulen, on see, et kulturistid on nõrgad ja neil on lihtsalt lihased “õhuga”(?!) üles pumbatud. Ükskõik kui palju ma tugevate kulturistide näiteid ka ei tooks, ei aita mitte miski. Nõrgad ja kõik, tee mis tahad
See müüt on ilmselt sellest tekkinud, kui mõni dieediga ülepingutanud kulturist on võistlustel kokku kukkunud. Sellest kohe järeldataksegi et kulturistidel on suured lihased aga ei jõua püstigi seista
Tegelikult müüt peaks olema, et jõusaal paneb kasvu kinni. Kui teed istessetõuse ja kätekõverdusi on see ka kulturism, kui eesmärk on keha ehitada ilusamaks ja tugevamaks.Lisan veel mõned, mis meelde tulevad:
….
5.Kordused 1-5 on jõud, 6-12 on mass, 12-100 on reljeef.
….
Kas ei olegi nii või?
Niipalju kui ma olen lugenud ja oma silmaga näinud, jõutõstjad teevad alati väikeste korduste arvuga trenni, 1-3 kordusegaKas kordustega 1-5 kunagi suuremaks ei saa, ainult jõudu? Kui tahan suuremaks, teen 6-12 ja kunagi grammigi tugevamaks ei saa? Mis krdi reljeef üldse? Kui mul on 5% keharasva ja teen 1-5 korduseid siis ma pole reljeefne tüüp? Kui ma teen 10 kordust kiiresti, ehk 10 või 20 sekundit kestab seeria, kas siis see on massitreening? Kes tahab suuremaks saada, siis ei tohi kunagi teha 12 seeriat, sest see ei tee suuremaks, vaid ainult lihvib ja toonib?
Keha ei loe korduseid ja ei saa mingeid piire tõmmata. Need kordustevahemikud on paras lollus, tekitavad rohkem segadust kui midagi ütlevad.
Siin samas portaalis on nende korduste kohta artikkel. Seal ütleb, et ei ole tähtis mitu kordust sa teed, vaid kui kaua on lihas pinge all. Üks seeria peaks kestma umbes 50-70 sek. vähemalt mul jäi nii meelde.
Artikkel:
Kas kordustega 1-5 kunagi suuremaks ei saa, ainult jõudu? Kui tahan suuremaks, teen 6-12 ja kunagi grammigi tugevamaks ei saa? Mis krdi reljeef üldse? Kui mul on 5% keharasva ja teen 1-5 korduseid siis ma pole reljeefne tüüp? Kui ma teen 10 kordust kiiresti, ehk 10 või 20 sekundit kestab seeria, kas siis see on massitreening? Kes tahab suuremaks saada, siis ei tohi kunagi teha 12 seeriat, sest see ei tee suuremaks, vaid ainult lihvib ja toonib?Keha ei loe korduseid ja ei saa mingeid piire tõmmata. Need kordustevahemikud on paras lollus, tekitavad rohkem segadust kui midagi ütlevad.
See asi ikka päris nii ei ole. Seda küsimust on väga palju uuritud ja kirjutatud artikleid. Need on optimaalsed kordused. Muidugi ei saa piiri nii tõmmata, et 5x arendab jõudu ja 6x enam mitte. Siin hakkab rolli mängima aeg, mitte sekundid, vaid aastad. S.t. kui on võimalik tugevamaks saada 3 kuuga, miks siis kulutada 3 aastat, sest paraku teatud vanusest alates on väga raske arendada inimese füüsilisi võimeid.
On nii, et laias laastus see 1 – 5 kordust jõud ja 6 – 12 kordust mass peavad tõepoolest ikkagi paika. On väga väiklane küsida, et kui ma teen kordusvahemikku 6 – 12, siis kas jõudu ei tulegi. Loomulikult tuleb, ent ilmselgelt mitte nii palju ja sellisel määral kui selle madala korduste arvuga. Kui te olete inaktiivne inimene ja te hakkate regulaarselt „metsajooksu“ tegema ja hommikuti võimlema, siis on kindel, et ka siis teie jõunäitajad suurenevad, aga see selleks.
Põhipoint ongi selles, et see 1 – 5 kordust arendavad/täiustavad pigem närvi-lihasaparaati, see tähendab seda, et treening sellises korduvahemikus suurendab aktiivsete motoorsete üksuste arvu (inimesel on (oletame), et 100 motoorset üksust ühes lihases, siis eluaja jooksul on ta suutnud töösse rekruteerida neist võib-olla ainult pooled, kuna ta pole kunagi sellist koormust tõstnud, mis uusi kiudusid töösse aktiveeriks) – tegemist ongi nn. varjatud ressursiga – see mehhanism hakkabki jõutreeninguga ka täiustuma – suured raskused järk-järgult treeningu tulemusena hakkavad aina uusi seni, sisuliselt „elutult“ seisnud kiudusid koos neid innerveerivate närvidega töösse kaasama, peale selle täiustub motoorsete üksuste ajaliste suhete regulatsioon (see tähendab, et areneb ja paraneb lihaskiudude võime koos üheaegselt suurte pingutuste korral töötada ja koos töösse lülituda).
On nii, et tõepoolest see 1 – 5, iseäranis aga kordusvahemik 1 – 3 ei anna kehamassi, kuna just koormus, see raskus, mida tõstate on nii suur, et areng toimub just nende neuraalsete faktorite arvelt. Tõstetav raskus (1 – 3 kordust) on just nii suur, et suudab ületada kõige kiiremate kiudude erutuvusläve (töösse rekruteerumise läve). Samas kuna raskus on nii suur, et jõuame teha ainult 1 – 3 kordust, siis jääb sellise kestusega pinge ikkagi liialt lühiaegseks, et lihast/lihaskiudu ennast niipalju mõjutada, et selles metaboolseid protsesse stimuleerida ja seeläbi juba hüpertroofiat. Kordusvahemik 6 – 12 lubab koormusest tulenevat mõju rohkem ka lihasele/lihaskiule enesele üle kanda – suurenevad veresooned, veresooni tekib juurde, glükogeeni varud hakkavad treeningu tulemusena suurenema (toimub ju nende reservide ületaastumine), te tunnete pumpi, lihasraku organellid ja üldse mõõtmed suurenevad jne. – see kõik võrdubki lihasmassi suurenemisega ja hüpertroofiaga. Kui rääkida kasvõi näiteks glükogeeni varude ületaastumisest jõutreeningu korral, siis seda sisuliselt ei eksisteeri, sest mis ületaastumisest me saame rääkida, kui treeningul ei kasutatagi glükogeeni, aga sellest hiljem!!!
Et paljudel võib – olla tekibki küsimus, et 1 – 3 kordust, põhiraskus kiiretel glükolüütilistel kiududel aga hüpertroofiat ei teki??? Ja ongi nii, ei tekigi, kuna justnimelt tegemist sellise teatud mõttes suletud ringiga – raskus on nii suur, et töösse rekruteeruvad kiired glükolüütilised kiud, siit omakorda, kuna raskus on suur, ei ole me võimelised rohkem tegemagi kui 3 kordust, millest omakorda tulenebki see, et pinge lihasel on väga lühiaegne. Nii lühiaegne, et erinevaid ainevahetuslikke protsesse lihases eriti ei teki – need mis ennist nimetasin.
Kindlasti olete kuulnud, et tõstjate eesmärgiks ongi arendada just jõudu, ilma kehamassi suurenemiseta. Tõstetreening ja tõstjad lähtuvadki ka just eelnevalt kirjeldatud fenomenist – mõelge ise kumb mees on võistlustel resultatiivsem – kas see kes kaalub võistlustel 70 kg ja kükib 240 kg või see kes kaalub 78 kg ja kükib 240 kg???
Veel üks oluline asi – sellist tüüpi treeninguga ei jää teil ka lihased sisuliselt üldse valusaks. Miks, aga seepärast, et kordusvahemikus 1 – 5 on töös peamiselt anaeroobne alaktaatne energiatootmismehhanism – energiat saadakse primaarselt lihases paikneva fosfokreatiini (kreatiinfosfaadi) arvelt. Nende varudest peaks erinevatel andmetel jätkuma kuni 10 sekundiks – täpselt nii kaua need suure vastupanuga lühikesed plahvatuslikud kordused valdavalt kestavadki. Teisisõnu tähendab see seda, et seeria on nii lühike, et laktaati ei lõua tekkidagi (alaktaatne). Kindlasti kui tõstja teeb pikema seeria peale, siis glükolüütilisse tsooni ehk jõutaksegi, aga sellist glükolüütilistlaadi tööd (töö on anaeroobse iseloomuga ja seeria nii kestev, et hakatakse lihase glükogeeni varudest energiat võtma) tõstjate puhul esineb vähe. Kusjuures sprinterid treenivad jõusaalis vägagi sarnaste põhimõtete järgi, sest sprindis on töö samuti lühiaegne, ent äärmiselt võimas ja pearaskust kannavad just energiasüsteemid, mis toetuvad kreatiinfosfaadi arvele.
Loomulikult kindlat piiri ei saa kunagi vedada, et ikka 1 – 5 AINULT JÕUD JA 6 – 12 AINULT MASS!!!
Kui rääkida reljeefitreeningust, siis minuarust pole seda olemas. Ka sellest olen artikli tõlkinud – VÕISTLUSEELNE TREENING. Ka enne võistlusi – ütleks isegi, et enne võistlust ERITI peaks üritama raskusi jõusaalis hoida, kuna nii hoiate ja kaitsete lihast. Arusaam kõrgematest kordustest võib tulla sellest, et osad kulturistid tõepoolest enne võistlusi suurendavad kordusi. Minu arusaamade kohaselt tehakse seda pigem selleks, et veelgi rohkem lihaseid energiast tühjendada, et dieeti toetada. Teisalt kindlasti kõht, säär ja küünarvarred tahavad pisut suuremat kordusvahemikku kui suured lihased, aga kõikidel teistel juhtudel ütleksin ma lihtsalt, et treening kordusvahemikus 12 – 100 kordust jne. on lihtsalt üks hea meetod ja võimalus, millega aeg – ajalt oma keha shokeerida ja seisakutest välja tulla. Muud teadust siin taga ei ole!!!
Ja kui Oldman ütleb, et sekundid ei mängi siin rolli, siis minu arust vägagi mängivad – näiteks kui sprintereid vaadata, siis kiirem ja resultatiivsem mees distantsil ongi ikkagi see, kellel jätkub selleks 10 – 11 sekundiks kreatiinfosfaadi varusid. Nii sprindi kui tõstetreeningu üks olulistest eesmärkidest on ka lihase kreatiinfosfaadi varude suurendamine.
Mõte oli pikk, ent loodan, et lugeja saab aru!!!
Kui need 1-3 kordused kaasavad just need kõige kiiremad kiud, kas need töötavad siis vaid sel hetkedel kui, tehakse neid korduseid või jätkaks nad mõnda aega oma tööd kui teatud aja pärast (ma ei ta kas koheselt või peale pausi (mis siis jõutreeningul võib kohati kesta kuni 5 min)) teha korduseid vahemikus
1-5?
Võibolla sai see küsimus ka mingil moel vastatud tekstis kuid vahel läks lugu minujaoks vägagi keeruliseks ja osa teksti jäi veidi mõitmatuks.
Loomulikult, kiud on töös just ikka siis, kui seeriat tehakse. Küsimus oli pisut segane, aga nagu aru sain mõtlesid, et kas kiired kiud on töös ka siis kui seeria pikemaks venib, näiteks 5 korduseni ja enamgi. Kui nii, siis loomulikult on ka siis kiired kiud töös, ent selle koormuse stresseeriv mõju kandub aina enam närvi faktoritelt (eelnevas postituses kirjas) lihasele/lihaskiule enesele (lihasfaktoritele). Siit tulenebki see, et suurema korduste arvuga treeningu tulemusena ei tulene enam ainult puhas jõud. Jäädes kordusvahemikku 5 – 8 on veel raskus organismi jaoks nii suur, et küllalt suur koormus on veel neuraalsetel aspektidel, samas kuna jõuate teha ütleme seal 6 – 7 kordust, ei ole raskus ka jällegi enam nii suur, et lihases ainevahetuslikke protsesse ei saaks tekkida. Siit tulebki asjaolu, et öeldakse, et korduste arv 5 – 8 annab nii massi kui jõudu. Ja mida kordus edasi üle kaheksa, seda enam on tõstetav raskus organismi jaoks nii kerge, et närvisüsteemi tasandil kõige kõige kiiremate kiudude erutuvusläve ei ületata ja raskus mida suudame tõsta näiteks 10 – 15 kordust annab küll jõudu, ent valdavalt massi. Töös on küll kiired madalama erutuvuslävega II A tüüpi ja ehk vähesed II B tüüpi kiud (erinevate autorite andmetel see 12 – 15 kordust on ka piir, kui jõuame seeriat teha üle 15 korduse siis põhiraskust kannavad vaid madala erutuvuslävega oksüdatiivsed lihaskiud). Ent sellise korduste arvuga (üle 8 – 9 korduse jne) täiustuvad kiudude sisesed ainevahetuslikud aspektid (ka eelnevalt nimetatud), mis võrdubki peamiselt hüpertroofiaga!!! Suuremat “arengut” suure korduste arvu korral NEURAALSEL TASEMEL ei toimu, sest just koormus mida tõstame ei stimuleeri seda. Ja olgu öeldud, et mida pikem on seeria, järelikult seda kergem on vastupanu ning seeriad pikkusega juba üle 10 – 12/15 korduse tekib olukord, kus kiireimad ja võimsaimad kiud ei võtagi tööst üldse osa, sest see vastupanu ei ole piisavalt suur, et neid töösse rekruteerida!
See on peen ja keeruline!!! Seda peab ette kujutama ja ülikoolis oligi hea, et see tehti “puust ette ja punaseks”!!!
see peaks siis kah nagu siia teemasse ära mahtuma
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> 
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Veel üks huvitav müüt, mida ma praktiliselt iga päev kuulen, on see, et kulturistid on nõrgad ja neil on lihtsalt lihased “õhuga”(?!) üles pumbatud. Ükskõik kui palju ma tugevate kulturistide näiteid ka ei tooks, ei aita mitte miski. Nõrgad ja kõik, tee mis tahad
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Eks ta selline poolmüüt ole, sest kui võtta Kiivikas ja Silbaum, kes enam-vähem samas kaalus, siis kes on oluliselt tugevam?
Mis on muidu üldse selle võrdlemissoovi taga – kas kulturistid on tugevamad kui jõutõstjad või mitte? Või kiiremad kui sprinterid? Või hüppavad kaugemale kui kaugushüppajad? Ilmselt alateadlik mõistmine, et lõppkokkuvõttes on iga füüsilise funktsiooni puhul paljut määramas jõud. Isegi kiiruslikel aladel on ju võimsus = jõud * kiirus. Ja kulturistid demonstreerivad kõige ilmekamalt oma keha kui “puhast” (kõik takistav, a la rasv) funktsionaalset vahendit. Ja siis läheb lahti – püütakse tõestada, et tegelikult ei olegi see keha igas suunas äärmuslikult funktsionaalne. Ei jookse maratoni pooleteise tunniga, ei hüppa teivast 7m, ei suru rinnalt 500kg. Eks vajab tõesti veidi mõtisklemist asjaolu, et kulturismivõistlustel toimub laval vaid vormistus, kogu sport toimub enne seda lava taga jõusaalis ja toidulaua taga, kus need kaks asja ongi äärmuslikud.
- You must be logged in to reply to this topic.