Mure kehakaalu ja trenniga
- This topic has 6 replies, 5 voices, and was last updated 20 years, 6 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Tere!
Mu jutt tuleb pikk ja segane, aga loodan, et keegi viistib läbi lugeda ning nõu anda.
Niisiis:
olen 21 aastane, kaalun(hetkel) 56 kg ja olen 178 pikk. kaalu on alati vähe olnd. Kusagil kaks aastat tagasi kaalusin 62 kg—> enesetunne hea , suht spotlik olin ka , isu hea ühesõnaga kõik jutud.
2004 aasta märtsis lõigati mandlid ära, enne seda olin neli kuud!!saand antibiootikume, kuna perearst andis algul liiga lahjad siis läks asi väga hulluks. Nüüd selle aasta märtsiks sain tervise “nii enam-vähem”.(aasta hiljem)
Mure selles, et kehakaal on äärmiselt väike, mis annab nii enesetundes kui kõiges muus tunda..söögiisu on.
Hakkasin siis selle aasta märtsis, kui enesetunne nii enam-vähem, vaikselt trenni(jõusaal) tegema. Vorm oli täiesti olematu. siis sai paar nädalat käidud ja kaalu tuli juurde(ilma mingite toidulisanditeta, neid pole kunagi võtnud). Aga siis sai vist kangi surudes üle pingutatud(kindel pole) igatahes läks süda pahaks ja “pilt” tahtis eest ära minna. Siis lõpetasin ära aga paar tundi oli ikka paha olla. Siis jätsin pooleli..nüüd olen hakand vaikselt kodus tegema, aga ikka vahest tahaks “nagu pildi” ikka ära visata(äkki mingi vedelikupuudus. Raskused pole rasked. Kasutan hantleid 5 ja 10 kg. Kätekõverdused, kõhulihased jne. aga just hantlitega tehes tahaks pilt ära minna..
Käisin arsti juures ka märtsikuus..tema vastus et vitamiini puudus..hakkasin sööma vitamiine..ikka mitte mingit muutust. Sai Ekg , koormustesttehtud kõik korras..füüsiline isegi nii hea et kõik imestasid(mina kaasa arvatud). Siis ei hakanud paha.
Ma ei oska enam midagi peale hakata ega kuhugi pöörduda..äkki mingi spordiarsti poole? Ei tunne ühtegi.
Ja ma tean, et muidu mul kaalu juurde ei tule kui ma ei spordi.
Aga lihtsalt nii alakaalulisena ei jaksa olla..
Väga tänulik kui keegi oskab mind aidata..(tean et tekst tuli väga segane)
Lauri
No jah jama on su olukord tõepoolest. 178 cm ja 56 kg?
Muidugi probleem võib-tõenäoliselt olla sügavam ja vajaks põhjalikumat meditsiinilist
sekkumist, aga arvan, et kui kaalu tahad, siis pead palju sööma, nii iga 2-3 tunni tagant
ja tõsise portsu. Toidukord võiks muidugi nii enam – vähem tervisliku toitumise
piiridesse jääda, vaata, et igas toidukorras oleks nii valkusid, kui süsivesikuid.
Kuna väidad, et kehakaal tõsiselt visa tulema, siis arvan, et portsjoni rasvasisalduse
pärast ära esialgu üldse muretse. Ma ei tahaks sind protsentide ja kaloritega piinata,
sest tavainimesel läheb vast raskeks neid arvestada, aga umbkaudu 2/3 taldrikust
võiksid olla süsivesikud (valdavalt komplekssüsivesikud) ja 1/3 valgud ja nagu ütlesin
need toidud ei pea olema ilmtingimata rasvavabad (nt. kui sööd kodujuustu, võid
vabalt seda 4-5% süüa). Ürita süüa tavalisest rohkem liha. Kui kaalu liikuma saad, pole
hiljem probleem see kerge rasvakiht ära põletada. Pealegi, kui väidad, et kaal nii visa
tulema, siis mingi ülitäpselt reguleeritud dieet siin ei toimiks. Söön nt. isegi võistluste
vahel praktiliselt kõike ja pole probleemi liigse rasvaga. Nagu ütlesin, vaata et iga
portsjon sisaldaks natuke kõike ja hea oleks kui saaksid süüa 5-6 korda päevas. Hea
oleks kui hommikusöök oleks kopsakam.
Muidugi toidulisandid ei ole kohustuslikud, kuid arvan, et kui teed trenni, siis
valgusheigist pärast trenni võib abi olla. Samuti enne ja pärast trenni kindlasti
süsivesikuid.
Muidugi selle eelpool mainitud “kõike” söömise tingimuseks on, et teed ikkagi
jõutrenni ka. Sain aru, et teed kodus, soovitaksin ikkagi saali tagasi minna, kuna seal
võimalused kindlasti suuremad ning kindlasti ka mõni kogeneum tegija (treener), kes
sind võib nii harjutamises, kui toitumises omakorda aidata.
Kui hakkab halb peaksid muidugi katkestama, kuid proovi algul teha kergete
raskustega. Koormust tõsta järk-järgult ja arvan et pole isegi hullu, kui alustad selliste
raskustega, mis sind nagu eriti ei koormagi, peaasi, et sellest halvast tundest lahti saad
ja hiljem s..t olla ei hakkaks. Kordused võiksid jääda nii 7-12 piiresse. Suurele lihasele
10-12 seeriat, väiksele 6-8. Aga muidugi ära loorberitele puhkama jää, koormus peab
hiljem ikka tõusma.
Mainisid vedelikupuudust, palju päevas siis ca. vedelikku tarbid? Mingi 2.5-3 l võiksid
praeguste ilmadega ikka juua, treeningu puhul muidugi rohkem.
Jõusaali võiksid teha 4 korda nädalas. Esm. Teisip. Neljap. Reede, tükelda keha
neljaks, minu arust see parim variant. Igat lihast kord nädalas.
Ja muidugi puhkus ja taastumine, maga piisavalt.
Arvan, et kui kehakaal on su nr. prioriteet, siis aeroobset pole esialgu vajagi, praegu
suvel liigud niikuinii palju, ujumine, pallimäng jne.
Ok, edu sulle!
Tere
Koostasin endale mingi toitumisplaani..aga valke ei saa kuidagi nii palju kokku kui vaja. Arvutasin, et vähemalt 158g oleks vaja. Kuid toidust saan kusagil 80 grammi ainult. Ehk pole plaan ka kõige parem, aga tegin reaalse, millest suudan kinni ka hoida. Selle järgi tuleks: Valke ~80, süsivesinikke ~200, rasvu ~40. Vaja oleks ~160g valke, ~290g süsivesinikke, ~40g rasvu.
Küsimus: kas peaks siis ikkagi vaatama mingi toidulisandi poole? Plaan teha trenni, nagu soovitati, tasa ja targu. Hetkel olengi jaotanud nii, et neli päeva hantleid, kätekõverdused jne. Ja kahel päeval rattasõit ~15 km.
Töö on kontoritöö—>istumine ~6 tundi päevas.
Soov oleks ikkagi saada kaal sinna 62-63 kilo kanti..Ma arvan, et mul pole vaja karta “rasva” minemist. Aga ikkagi, kui toidulisandeid kasutada, kas see oht on olemas(trenniplaan on tasa ja targu, nagu soovitate)? Tahaks ikka(nagu me kõik) lihaseid kasvatada.(praegu olen küll kõhn, aga vähemalt “lihases” kui nii saab öelda)
Kui nüüd vaadata mõne toidulisandi poole, siis mida soovitate? Ise olen täileik võhik sellel teemal.
Tänud
Arvuta siit:http://adsl2153.estpak.ee/dieet.php
Kui kipub pilt ära minema pead treenima üldfüüsilist, vereringet. Proovi algul jooksmist, hiljem intervalljooksu. Intervalljooksmine on muutuva tempoga jooksmine sörk+sprint+mäkketõusud segamini. Mul aitas see tugevalt tõsta keha vastupidavust jõutreeninguks. Söö mineraale rohkem – võib-olla selles viga hoopis. Mg ja Ca puudusega kipuvad nõrkusehood kergelt tulema.
- You must be logged in to reply to this topic.