Skip to main content

Munakoored :)

Avaleht » Forums » Arhiiv » Vana Foorum » Munakoored :)

Viewing 9 posts - 1 through 9 (of 9 total)
  • Autor
    Postitused
  • #307
    david
    Member

    Natuke imelik küsimus võib-olla, kuid kas kulturistid ka munakoori tarbivad? See pidavat ju kõvasti kreatiini sisaldama.. Siit tekkiski küsimus, et kas mingil moel (pulbrina näiteks) neid ka süüakse?

    Tänan

    #28342
    david
    Member

    brrr.. keegi ei tea siis või? Just küsimus on munakoorte imendumises ning nendega maole-kahju-tekitamise-tõenäosuses.

    #28343
    dr.Zook
    Member

    Vot seda kreatiini sisaldust munakoores ei oska kuidagi kommenteerida, aga arvan, et sel pole ka praktilist tähtsust – rohkelt on räägitud munakoorte kaltsiumi sisaldust ja soovitatud seda süüa, aga probleem ongi imendumine ja seetõttu on praeguseks loobutud propageerimast munakoort kui kaltsiumi allikat. Isegi kui seal on kreatiini, siis seda on praktiliselt olematus hulgas ja see ei imendu. Muidex, üks rikkamaid kreatiini looduslikke allikaid on loomaliha, kuigi ka seal on seda suhteliselt vähe.

    #28344
    madis
    Member

    Minu info kohaselt tuleb kreatiini omastamiseks lihast süüa liha toorelt <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ja selleks et saada sama doos mis pulbrist, süüa seda 1.5kg päevas. Ühesõnaga, hiljem sa eriti ühiskonda ei sobi või mis <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>)

    #28345
    Anonüümne
    Guest

    Kui yritada syya midagi lihtsalt kreatiini saamise eesm2rgil, siis heeringa kreatiinisisaldus oli natuke suurem kui loomalihal <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>) Munakoored on aga looduslikuks Ca allikaks. Omastamise nimel tuleks nendega aga vaeva n2ha. Pesta, kuivatada, jahvatada jne.

    #28346
    hary
    Member

    Esmaseks looduslikuls kaltsiumi allikaks on ikka piim ja piima tooted. Seega ei ole vaja muret tunda kui su laual piim, kohupiim, kodujuust, juust au sees on…

    Kaltsiumi imendamis soodustab tunduvalt D vit. Vitamiin D aktiivne metaboliit inimorganismis on kaltsitriool, mille ülesanne on kaltsiumit siduva valgu sünteesi ergutamine. Teda saab rohkem kalast, näit. lõhest.

    Ja jälle, et paremini omastada D vita. on vajalik A vita. olemasolu organi

    #28347
    Anonüümne
    Guest

    Piimaga on nii, et ta viib organismist sama palju Ca välja kui juurde annab, seega Ca juurde saamiseks pole temast tolku (vähemalt viimased uurimused selles vallas nii väidavad).

    #28348
    madis
    Member

    ma arvan et see uurimus on vale või valesti tõlgendatud. Mis põhimõttega siis vasikad ja titad endale kondid kasvatavad ? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    #28349
    Anonüümne
    Guest

    Nojah, üritan allika üles otsida, aga toitumisega on nii, et ega tänapäeval veel eriti hästi ette kujutata, mis tegelikult toimub. Ja mis imikutesse puutub, siis täiskasvanud inimesega pole neid mõtet võrrelda. Sel perioodil on organismi põhiline ülesanne kasvada ja sellele on ka kogu ainevahetus orienteeritud.

Viewing 9 posts - 1 through 9 (of 9 total)
  • You must be logged in to reply to this topic.