Mõned küsimused?

Ma küll kasutasin otsingut, aga täpseid vastuseid ei leidnud. Esimene küsimus oleks, et mis oleks see viimane kellaaeg, millal võiks veel midagi hamba alla lükata? See peale kella 6 on nagu vähekene kahtlane minu jaoks. Lugesin siit samast artiklist enne ja peale trenni toitumine, et enne aeroobset mitte toituda, aga ei leidnud kui kaua? Samuti kui hommikul joosta, kas siis minna tühja kõhuga või parem ikka midagi süüa ennem jooksu? Kui mu trennipäeval on kuus toidukorda ja trenn on kell 5(praegust enamjaolt ainult aeroobne), magama lähen kell 22.00-23.00 ja esimene toidukord on kell 7, siis kas ma peaksin ühtlaselt kindlate ajavahemikkudega toidukorrad ära jaotama või ebakorrapäraselt? Samuti kui ma tahaks enda massi kasvatada ja mu BAV on 1600kcal, siis kas 2000kcal oleks piisav- kaalun 58kg ja 170cm pikk?

Mina söön näiteks vahetult enne magamaminekut. Toit sisse ja magama. Minu jaoks töötab. Mõnele võib aga raskusi tekitada, kui toit seedib – und ei tule nii hästi või on ebakorrapärane. 1h enne magamaminekut vast paras aeg viimane toidukord süüa.

See hommikuti jooksmise kohta on vastakaid arvamusi – et on teaduslikku alust, et kohe ärgates tühja kõhuga veidi aeroobset tehes põleb rasv edukalt. Samas on märgitud, et regulaarselt nii tehes hakkab asi lõpuks negatiivseid tulemusi andma.

Ehk vbl korra või kaks nädalas võiks nii toimida. Muul ajal võiks ikka hommikusöögi ära süüa, lasta sellel veidi seedida ning alles siis sporti hakata tegema.

Mis einete aegadesse puutub siis peale trenni võiks kohe tarbida valgu ja süsivesikuterikas kerge toit. Ideaalne valgusheik+süskarid. Ning siis tunnike hiljem juba suurem eine – liha, juurikad jms kraam. Enne trenni võiks samuti ca. viimase 2h jooksul olla ikkagist korralik eine, et trenni ajal oleks jaksu teha.

Ehk kui trenn on kell 17 ja lõppeb kõik ütleme kell 18.30, siis võtad oma sheigi. Koju jõudes asud toitu valmistama ning kuskil 19.30-20.00 on siis see suurem toidukord. Ning nõks enne magamaminekut sööd veel korra midagi kergemat – näiteks kohupiim/kodujuust (võiks olla veel lisaks rasvu juures – kas siis rasvasem toode või mingi lisatoit, juust vms tükk)

Einete ajalised vahed ei pea olema täpselt võrdsed, kuid üldjoontes siiski korrapärased. Olenevalt sinu päevasest tegevusest võid einete aegu liigutada veidi sinna või tännapoole. Aga loogiliselt võttes ei ole mõtet einete vahele kõigest 2h näiteks jätta või samuti ei ole eriti mõtet 6h+ jätta, sest nii on juba tegu ekstreemsustega, kus sul endal on kas liiga raske toitu sisse pressida või on nälg liiga suureks läinud.

2000kcal sulle ei tundu piisav olevat. Kui BAV on 1600kcal siis enamasti arvestatakse juurde ca. 30% energiakulu, mis läheb liikumiseks ning trenniks. Ehk 2000kcal oleks sinu jaoks pigem stabiliseeriv kalorite hulk. Massikavaks oleks sobivam 2300-2500kcal minu arust.

Aga üldjoontes toitumise ja trenni ning päevakava osas must-valgeid faktilisi vastuseid ei ole. Iga inimene on erinev ning optimaalseid tulemusi saavutavad tava-inimesed ning harrastussportlased siiski enamasti treenerite abiga. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Avaldan tunnustust Archangelile siinse foorumi toitumisküsimustele sisuka valvevastamise eest:)

Ära ära väsi!

” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Öeldakse, et kordamine on tarkuse ema ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Ehk mida rohkem ma ise jahun, seda enam kinnistuvad asjad mulle endalegi. Vähe kasu sellest, kui korra loed mingit artiklit ja kogu moos. Kirjutades jäädvustub ikka päris hästi kogu õpitu.

Sellepärast koolis ka õpetajad kogu aeg pinda käisid oma konspektide kirjutamisega… järelikult. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kusjuures mida rohkem ise kirjutad seda rohkem tuleb teinekord veel netist juurde lugeda. Mõnikord esitatakse suhteliselt lihtne küsimus, hakkad aga vastama ning siis tekib lünk milleski – vaja kohe juurde uurida.

Ning ega ma ka mingi eriline teadja ei ole. Katsun alati juurde lisada, et inimese keha on unikaalne ning mõne jaoks ei tööta asjad kas füüsiliselt või vaimselt. Seega ei olegi miski must-valge. Selline hunnik halli ala mille üle kõik kogu aeg vaidlevad. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Selline küsimus toore muna kohta, et kui palju on seal valke, rasve, süsikaid ja kcal? Ja mida teie arvate nende toorelt joomisest peale trenni?

Muna (toores) – 55g

100g tootes keskmiselt:

143kcal

0,3g süsivesikuid

10,3g rasva

12,5g valku

Toorel kujul ei soovitata üldiselt salmonelloosi kartuses mune tarbida.

Toores muna ja munaproduktid võivad olla salmonelloosi allikaks. EE: “Salmonelloos. Salmonella perekonna bakterite tekitatud soolenakkushaigus… Inimene nakatub salmonellasid sisaldavat toorest või ebapiisavalt kuumutatud kanamuna või liha süües…” Seepärast tuleks mune säilitada temperatuuril 7 °C või madalamal ning mitte süüa mittekvaliteetseid mune. Munatoitude valmistamisel tuleks jälgida, et kogu munamass oleks kuumenenud vähemalt 60 °C.