Mis motiveerib Teid treenima ja tasakaalustatult toituma?
- This topic has 17 replies, 12 voices, and was last updated 5 years tagasi by
.
-
Postitused
-
Söömishäiretest on raske aru saada neil inimestel, kellel seda olnud ei ole. On minulgi olnud põhikooli ajal (koos korraliku ületreeninguga) ja oli tunne, et ega ei oskagi enam normaalselt süüa ja olla kunagi vist. Sellega tuleb tegeleda, ega keegi teine ei saagi seal midagi teha, ise tuleb jõuda selleni, et vot nüüd hakkan oma kehasse suhtuma teistmoodi kui seni. Tasakaalu leidmine on siiski täiesti võimalik, ma arvan, nagu ma endagi peal näinud olen. Leia endale vähemalt esialgu motivaator, kes toetab trennide ja tervisliku toitumise osas (ka mul oli ta olemas ajal, kui ma veel fitnessimaailmast kedagi-midagi ei teadnud, lihtsalt mingi hetk võtsin julguse kokku ja kirjutasin ühele tollasele fitnessi maailmas tuntud naisvõistlejale).
Ja minumeelest annab ju näiteks sümpaatsete fitnessiblogide jälgimine ka palju motivatsiooni ja tahet juurde
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Huvitav teema. Aegade jooksul muutuvad iga inimese eesmärgid ja treeningud. Eks isegi noorema mehena andsin kolmeraudsest tuld ning ei hakka salgama- suurem motivatsioon oli tüdrukutele muljet avaldada. Tänasel päeval ei saa riskida saalis lauslollustega ning nüüd on eesmärk pigem olla eeskujulik isa oma lastele, kes ei istu päevad läbi kuskil diivanil ning ei rüüpa õlut ja hädalda tervisemurede pärast.
Tõesti huvitav teema.
Ma alustasin spordiga väga noorelt. Aga kogu toitumine ja treeningute jälgimine käis nagu ameerika mägedes. Mingil hetkel ma istusin maha ja mõtlesin, et miks ma seda kõike teen? Miks ma lähen nädalavahetusel trenni? Miks ma lähen peale kooli koheselt trenni? Miks ma teen seda kõike?! Miks ma kugistan toidu 1 minutiga sisse endale…
Pean tõdema, et päris palju kordi leidsin ma rohkem vabandusi, kui lahendusi. Lihtsalt mõtlen ise välja täiesti mõttetud põhjused miks ma ei peaks ennast liigutama.
Nüüdseks on treening saanud viisiks kuidas igapäevasest elust väike paus teha. Lähed jooksma, et nautida rahu ja saada mõtted eemale muudest asjadest. Seega ei mõtle, miks ma peaksin jooksma minema vaid ma pean jooksma minema, et saada see 30 minutit või 1 tund iseendale.
Kõigele lisaks see tunne, mis peale jooksu saab on kirjeldamatu. Aga nagu iga asjagagi, siis selle harjumise loomisega võtab aega ning teinekord on jooksutossude jalga panemine lihtsam, teinekord raskem.
Tõsi ta on, et eesmärk ja treeningu stiil ajaga muutub:)
- You must be logged in to reply to this topic.