Mis juhtus Andrus Veerpaluga?

Pigem peakski ta teadma ja seda ka tunnistama. Tema vastus oli aga selline, et ala “ma olen kõrvaga kuulnud midagi aga ei tea mis aine see on või mdia ta teeb”.

Aru saada, et inimene ei räägi päris seda mida ta mõtleb.

Kas sina tead mida HGH teeb ?

Ja kuidas sina tavaliselt sellise kampaania tingimustes küsimustele vastaksid?

http://forte.delfi.ee/news/teadus/kuidas-k…b.d?id=43589681

“Suusasangarile saatuslikuks saanud dopingutest ei tegele mitte kasvuhormooni taseme analüüsiga, vaid püüab jõuda jälile sünteetilisele kasvuhormoonile, mis saab kehasse sattuda vaid süstimise teel”.

Sellest uudisest nähtub, et siiski ei saanud treeningu tulemusel loomuliku HGH taseme tõus testi tulemust mõjutada.

Rõhk on sõnadel “püüab jõuda jälile”. Kõiki mõõdetavaid parameetreid, sh 22 kDa isovormi osakaalu, mõjutavad nii süst kui trenn ühtemoodi.

Postitan oma hoolega kasvatatud silmatera siia ka:

Paljud sõnavõtjad on tekitanud paraja segaduse isovormide suhte koha pealt, mida WADA test mõõdab, küll väites et see on püsiv, ei sõltu kasvuhormooni hulgast jne.

WADA test põhineb (testikomplektiga seotud firmade seotud firmade osanike ja samas ka WADAga seotud autorite) uuringul (Bidlingmaier at al 2009), kus 22 kDa isovormi osakaalu iseloomustava suhtarvu inimestevaheline erinevus katsealuste seas puhkeolekus oli 17-kordne, ehk looduslik individuaalne erinevus on väga suur. Seejuures sõltus uuritav isovormide suhe kasvuhormooni üldkogusest, nii palju kui mina esmapilgul andmetest välja loen.

22-kDa kasvuhormooni süst mõjutas katses mõõdetavat 22 kDa isovormi osakaalu näitajat inimestel 3,5 ja 4 korda, mis on loodusliku 17-kordse varieeruvusega võrreldes väike. Positiivseks loetakse juba 1,37 ja 1,23 korda uuringus osalejate maksimumidest suuremad tulemused, see on loodusliku varieeruvusega võrreldes imeväike. Pole mingi ime et testi usaldusväärsust kolmandate osapoolte poolt väikeseks ja valepositiivsete riski suureks peetakse.

Looduslikult väga madala 22/20 kDa suhtega inimestel samas pole reaalsete kasvuhormoonikogustega mingit lootust positiivset dopingutesti tulemust saada.

Ja kuna kasvuhormooni valmistatakse vastupidiselt mõnedele väidetele ka 20 kDa isovormina (vt nt https://3hbiomedical.jetshop.se/pub_docs/fi…/3HCYT_259.pdf), ei keela keegi rikkamal sportlasel endale täpselt WADA soovitud “keskmise loodusliku” suhtega segu kokku segada. Seega kontrollitakse reaalselt ainult piiratud rahalise ressursi ja ebasoodsa loodusliku suhtarvuga sportlasi.

EDIT: tegelikult ei peagi süstima segu. Kuna WADA peab 20 kDa isovormi “naturaalseks”, siis võib süstida puhast sünteetilist 20 kDa kasvuhormooni.

Isovormide suhet mõjutab otse loomulikult ka kasvuhormooni stimuleeritud vallandumine, sh koormuse mõjul vallandumine, seejuures vähemalt ühes testiloojatest sõltumatus uuringus (Zarrineh, F et al, 2009) 22 kDa osakaalu tõusu suunas.

Kui siia lisada olematu kordustäpsus, läheb testi usaldusväärsus väga käest ära. Proovi pikaajalisel säilitamisel peaks Bidlingmaier at al 2009 andmetel mõõdetavad isovormi osakaalud tõusma, Veerpalul oli B-proovis teine suhe aga järsult langenud.

See jutt pole mõeldud midagi tõestama

High-Sensitivity Chemiluminescence Immunoassays for Detection of Growth Hormone Doping in Sports

Martin Bidlingmaier et al, Clinical Chemistry. 2009;55:445-453

http://www.clinchem.org/cgi/content/full/55/3/445

(Testiloojate uuring)

The Response of Molecular Isoforms of Growth Hormone to Acute Exercise in Trained Adult Males

Jennifer D. Wallace et al, The Journal of Clinical Endocrinology & Metabolism 2001 Jan, Vol. 86, No. 1 200-206

http://jcem.endojournals.org/cgi/content/full/86/1/200

(toetab eelmist, enamus treeningul vallanduvast GH-st on 22 kDa, aga 20 kDa osakaal tõuseb.

Üks huvitav tsitaat: “the interindividual variability of peak GH responses, whether total GH or other isoforms, varied up to 10-fold between subjects despite completion of identical relative intensity, submaximal, nonexhaustive exercise.”)

Effect of acute and chronic aerobic training on plasma GH isoforms concentration in pubertal and pre-pubertal male athletes

Zarrineh, F., F. Salami, H.N. Bakht, M. Salavati and M. Hedayati, 2009. J. Applied Sci., 9: 2469-2474.

http://www.scialert.net/fulltext/?doi=jas.2009.2469.2474

http://dx.doi.org/10.3923/jas.2009.2469.2474

(“In the present study, plasma 20 kDa concentration decreased immediately after a single bout of aerobic exercise which conflicted with that of Wallace et al. (2001).”

Siin 22 kDa osakaal treeningu järel tõuseb ja 20 kDa langeb. Osalejad on 12- ja 17-aastased poisid, aga eeldan et GH ainevahetus vanusega nii palju ei muutu et protsessi suund vastupidiseks muutuks)

The Growth Hormone/Insulin-Like Growth Factor-I Axis in Exercise and Sport

James Gibney et al

Endocrine Reviews, doi:10.1210/er.2006-0052

Endocrine Reviews 28 (6): 603-624

http://edrv.endojournals.org/cgi/content/full/28/6/603

“Furthermore, there is a more marked increment in circulating 22-kDa GH compared with 20-kDa GH levels in response to exercise (229), and therefore the sensitivity of the test could be reduced in the postcompetition setting.”

Kõigest kommentaar Wallace et al (2001) artiklile (seesama viide 229), aga lisab arvamusele ikkagi kaalu

Veel natuke huvitav on see:

“Finally, it must be considered that recombinant 20-kDa GH has also been synthesized, and therefore appropriate combinations of 20- and 22-kDa r-hGH could potentially confound this test.”

Challenges in Detecting the Abuse of Growth Hormone in Sport

Cathy M. McHugh et al

Clinical Chemistry 51: 1587-1593, 2005

http://www.clinchem.org/cgi/content/full/51/9/1587

“Exercise causes an increase in the 22-kDa isoform; therefore, postrace concentrations of this isoform relative to the other isoforms may lower the test’s sensitivity (23).”

see 23 on viide järgmisele

Growth hormone and insulin-like growth factor I in athletes performing a marathon at 4000 m of altitude.

Banfi G et al

Growth Regul. 1994 Jun;4(2):82-6.

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7950906

“in our experience, elevation of hGH in heavy exercise corresponds mostly to the 22 kDa isoform”

Chronic resistance training in women potentiates growth hormone in vivo bioactivity: characterization of molecular mass variants

William J. Kraemer et al

Am J Physiol Endocrinol Metab. 2006 Dec;291(6):E1177-87

http://ajpendo.physiology.org/content/291/6/E1177.full

“For instance, we found increases in certain GH isoforms following specific exercise regimens, whereas other GH isoforms may have decreased.”

(ebamäärane info praeguse küsimuse seisukohast, sest uuriti teisi asju)

Kellel on ligipääs nendele artiklitele täismahus?

Exerc Sport Sci Rev. 2003 Oct;31(4):161-6.

Growth hormone molecular heterogeneity and exercise.

Nindl BC, Kraemer WJ, Marx JO, Tuckow AP, Hymer WC.

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/14571954

Growth hormone and insulin-like growth factor I in athletes performing a marathon at 4000 m of altitude.

Banfi G et al

Growth Regul. 1994 Jun;4(2):82-6.

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7950906

http://www.t-nation.com/strength-training-topics/1363

Päris huvitav teema see kasvuhormoon

Tõde või Õigus?