Minu lugu…( -95 kg!)

24.04.2012 peaksin ma oma teiseks sünnipäevaks pidama, sest siis tegin ma otsuse, et sedasi enam edasi minna ei saa kui elada tahan. Arstide juures käimisel sian teada, et tähtsad organid nagu süda jne on korras, kuid kauaks….

Ühesõnaga sai täiesti siiber siiani elatud elust ja olukorrast endaga.

Läksin Mustamäe regionaalhaiglasse ja konsulteerisin dr.Ilmar Kauriga,kes on kui mitte parimaid siis vähemalt üks parematest arstidest, kes teostab maovähendus operatsioone. Nentisime koos,et ilma kirurgilise sekkumisetta ei ole mul enam võimalik tagasi tulla normaalsesse kaalu….vähemalt väga raske saab see olema ja seda “raskust” ma kartsin. Tavaliselt on sedasi,et inimesed, kes kaaluvad üle 150 kg ja ma ei mõtle siin kulturiste vaid täiesti tavalisi pekimagusid (ehhh…kui hea on seda ütelda…sweet ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ) ei saa enam väga hakkama oma kehale kogunud rasvade käitlemisega. On muidugi erandeid, aga ikkagi vähe.

Ma olen oma elus proovinud mitmeid dieete. Mõned enam-vähem, mõned täiesti perverssed. Olen käinud ka kaalujälgijates, kuid peale paari nädalat olin ma suuteline juba hamburgeri eest mõrva sooritama. Ei saa ütelda, et ma ei oleks proovinud kuidagikaalust alla saada, olen ja veel kuidas olen. Ma olen liikunud koguaeg ringi. erit meeldib mulle matkata, kuid ka seal sai minu kaal lõpuks takistuseks, sest lihtsalt ei jõua teistega sammu pidada ja kui teised lähevad üle lodu kohtade metsas sedasi, et isegi jälge ei jää maha, siis mina vajusin alati sisse, vahest kuni puusadeni. Lahe aga tüütu ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

24.04 tehti siis mulle maovähendus opp ja peale seda hakkasin ma alla võtma puhtalt söögi arvelt, sest enam ei suuda nii palju süüa. ennem olin ma väga suur piima joodik, kuid peale oppi kadus igasugune huvi piima vastu. Hakkasin lugu pidame uutest maitsetest nagu juurviljad jne. Suvine grillimislõhn ajas mul südame pahaks.

Selle opiga võtsim ma maha umbes 25 kg, ehk siis kaalusin ikkagi üle 150 kg. Aga….ma olin saanud omale uue hingamise ja motivatsiooni. Kaal seisis kusagil kuu aega ennem kui ma hakkasin tegelema spordiga ja seda tõsiselt. Oma esimesed trennid tegin MyFitnessis Viru keskuses ja need olid naljakad, sest ma ei teadnud ööd ega mütsi mingitest lihastest või nende gruppidest.Ühesõnaga täiesti uhhuu….

Aga ma läksin trenni ja SEE oligi peamine. Üks lahe inimene, kes ka seal treenis, soovitas mul koostada treeningkava ja seda järgima hakata. Oma elu esimese treening ja ka toitumiskava koostas mulle M.Kalmus. Paljud peavad seda copy/paste kavadeks, aga põhimõte on ju ikkagi paigas seal. Mind igatahes see väga aitas. Hoidsin sellest kinni ja lisasin omalpoolt alati mingi 20% juurde, kas siis rasustele või jookmisele. Ja kaal langes kolinal. Endalegi uskumatu kiirusega. Käisin vahepeal ka arstide juures kontrollis, aga pump ja muud lisad minu kehas toimisid väga hästi. Ja milline enesetunne…..see oli nii hea kui ma sain istuda kusagile kohviku istmele,ilma , et ma sinna kinni jääks. Ma nautisin igat hetke kui ma viibisin jõusaalis. Suvel võtsin ma omale koera, et stiimulit oleks veel rohkem liikuda. Ja koera ei võtnud ma ainult sellepärast, et stiimulit tõsta, vaid ma olin nagunii tahtnud omale sellist koera juba pikka aega. Koeraga koos jooksime iga jumala päev. alguses vähem, sest mu enda põlved ja liigesed oleksid saanud haiget, aga ikka rohkem ja rohkem. Tavanormiks sai mul Pääsküla rabas 10 km ring teha. Mina olin õnnelik, koer arvatavasti veel õnnelikum…. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Siin ma siis olin suvel 2013…

Pikkus – 180

Kaal – 86 kg ????????

Aastane kaalu langus – 95 kg….

Suvel ei teinud ma üldse saalis rauda. Aga jooksin endiselt palju ja liikusin looduses. Alates sügisest läksin jällegi saali.Vahetasin spordiklubi samuti. Hakkasin käima Sparta saalis. Olen selle saaliga väga rahul, sõbralikud treenerid ja lahedad inimesed. Pluss kõik vajalik treeninguteks olemas.

Soovisin oma toitumise ja treeningutega minna edasi ja kuidagi teisele levelile. Sain seal kokku Margus Silbaumiga, kes tegi mulle korraliku toitumiskava ja kava treeninguteks. Siinkohal suured tänud Margusele ! Mis mind Marguse kava juures imestama pani oli see, et ma võisin süüa kõike…selle kõige otsesemas tähenduses. Tegin ära keha mõõtmised,kus oli näga palju lihast,konti ja pekki. Peale seda hakkas kaal tõusma aga selle vahega,et võõkoht vähenes ikkagi. Kasvas lihas ja see ongi ju eesmärk.

Käin trennis 4-5 päeva nädalas, toitun normaalselt ning tervis on korras. Elan oma uut elu ja olen õnnelik !

On olemas ka fotod kaalu langusest koos piltidega kaalust. Ma arvan,et kui mina, kes ma olen üdini laisk sain sellega hakkama, siis miks ei peaks saama ka keegi teine ülekaaluline sellega hakkama. Igakord kui ma näen kedagi ülekaalulist saali tulemas ja rassimas, siis ma ütlen endamisi, et “Yess…”, see inimene on tubli. Ülekaalulised ärge arvake,et saali tulles teid naerdakse, vastupidi, teile antakse kindalsti head nõu ja ollakse abks nii jõu kui nõuga.

Ma nüüd rohkem ei tüüta teid, foorumlased. See oli minu lugu !

Panen siia ühe loo lingina. Selle loo sõnad on väga head ja minule väga deep sõnumiga… Hard work, where are you… I miss you !!

Pildid praegusest olukorrast.

Pikkus endine – 180 cm

Kaal – 98 kg