Minimaalne süsiv. päevane vajadus kui eesmärk rasvaprots. alandamine
- This topic has 43 replies, 14 voices, and was last updated 14 years, 7 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Mul jäi selles artiklis nägemata see “miks seda mitte pidada” osa.
Aga seda standardset ketogeenset dieeti kasutatakse jah vähe, põhiliselt vist langetõve raviks.
– Conclusionite all on kirjas otseselt, et ei ole mõeldav kasutada alade puhul, kus on vajalik lihastes piisav glükogeenivaru
– Teiseks on seal kirjas, et enamik mitteoodatud tulemusi on saadud mõne olulise nüansi tähelepanuta jätmisel. Eriti aga antud näites toodud dieedi puhul aga on millegi valesti tegemise tagajärjed rasked.
– Otseselt selles artiklis vist ei olnud jah, kuid mujal on lisatud, et siiani on täpselt uurimata ketogeense dieedi mõju muudele organsüsteemidele ja liigestele nt. Ürgsed jahimehed, kes olid sunnitud seda pidama, ei elanud reeglina üle 30-nendate. Tänapäeva inimene tahab elada tervislikult 90-ni. Ei ole selge, kuidas selline dieet mõjub muule kui kitsale eesmärgile rasvast lahti saada.
– Conclusionite all on kirjas otseselt, et ei ole mõeldav kasutada alade puhul, kus on vajalik lihastes piisav glükogeenivaru– Teiseks on seal kirjas, et enamik mitteoodatud tulemusi on saadud mõne olulise nüansi tähelepanuta jätmisel. Eriti aga antud näites toodud dieedi puhul aga on millegi valesti tegemise tagajärjed rasked.
– Otseselt selles artiklis vist ei olnud jah, kuid mujal on lisatud, et siiani on täpselt uurimata ketogeense dieedi mõju muudele organsüsteemidele ja liigestele nt. Ürgsed jahimehed, kes olid sunnitud seda pidama, ei elanud reeglina üle 30-nendate. Tänapäeva inimene tahab elada tervislikult 90-ni. Ei ole selge, kuidas selline dieet mõjub muule kui kitsale eesmärgile rasvast lahti saada.
Natuke meelevaldne tõlgendamine, või kuidas? Kas need ürgsed jahimehed ei elanud sellepärast üle 30, et nad olid sunnitud sööma ainult liha ja rasva või hoopis haiguste, vigastuste, nälja jms. pärast? Pealegi on inimene koguaeg korilusega tegelenud, marju, juurikaid, pähkleid, seemneid jmt. toitu on koguaeg söödud, ka siis kui hakati küttima, ega siis küttimine alati edukas polnud.
– Conclusionite all on kirjas otseselt, et ei ole mõeldav kasutada alade puhul, kus on vajalik lihastes piisav glükogeenivaru– Teiseks on seal kirjas, et enamik mitteoodatud tulemusi on saadud mõne olulise nüansi tähelepanuta jätmisel. Eriti aga antud näites toodud dieedi puhul aga on millegi valesti tegemise tagajärjed rasked.
– Otseselt selles artiklis vist ei olnud jah, kuid mujal on lisatud, et siiani on täpselt uurimata ketogeense dieedi mõju muudele organsüsteemidele ja liigestele nt. Ürgsed jahimehed, kes olid sunnitud seda pidama, ei elanud reeglina üle 30-nendate. Tänapäeva inimene tahab elada tervislikult 90-ni. Ei ole selge, kuidas selline dieet mõjub muule kui kitsale eesmärgile rasvast lahti saada.
Mis jahu…
Meil on hetkel võtta nii eskimude näide…kui veel mõned loodusrahvad.
Kuid see selleks… eskimod on eskimod ja kütt-korilane soojas kliimas on hoopis midagi muud. Selle kohta, mida nemad sõid, et nad nii tugevad olid, on materjali küll ja see ei olnud mitte rasv-valk dieet.
Natuke meelevaldne tõlgendamine, või kuidas? Kas need ürgsed jahimehed ei elanud sellepärast üle 30, et nad olid sunnitud sööma ainult liha ja rasva või hoopis haiguste, vigastuste, nälja jms. pärast? Pealegi on inimene koguaeg korilusega tegelenud, marju, juurikaid, pähkleid, seemneid jmt. toitu on koguaeg söödud, ka siis kui hakati küttima, ega siis küttimine alati edukas polnud.Just…
Saadi loom kätte suure punnimise ja loomaga võidu jooksmise tulemusena (pikk saade oli teemal, kuidas inimese jahutussüsteem on parem võrreldes looma omaga ja joosti loomad seetõttu lihtsalt hingetuks
 ja pikaks ajaks oli pidu.</p>
<p>…ja seesama loom söödi ära…mitte ei valitud sealt toitainevaeseid pehmeid tükke.</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
Otsisin ja otsisin aga ei leidnud päris ammendavat vastust ennast huvitavale küsimusele, nimelt mis oleks see minimaalne süsivesikute päevane vajadus kui on eesmärgiks eelkõige rasvaprotsendi alandamine? Ühikutena mõtlen siis eelkõige mitu % päevasest kaloraasist. Suur tänu, kes oskab aidata
Üks ürgse eluviisi suur propageerija Mark Sisson soovitab süüa 50-100g süsivesikuid juurviljadest ja puuviljadest. Selle põhjal, mis sa meile öelnud oled, tundub, et sa lähed ilusti sinna vahemikku. Aga jah, ma nõustun absoluutselt sellega, mis eelpool enesetundest öeldud on — kui tunned ennast hästi ja rasvapõletus toimib, siis jätka. Kui tunned ennast halvasti, võiksid midagi muuta; kuigi kes ütleb, et põhjuseks on süsivesikute kogus?Muidugi tahaks siinjuures ka huvi tunda selle vastu, kust sa enda 60g süsivesikuid saad.
***
Kui palju keegi sellest aluseline-happeline teooriast teab? Ilmselt võib see veidi mõtteainet tuua selles osas, kui vähe ikkagi süsivesikuid süüa.
Mina loen süsivesikute gramme, mitte protsente. Süsivesikuid saan hommikuti nt greibist või ananassist, päevajooksul loen kokku ka sv kodujuustust, köögiviljadest ja kohupiimas. Muna, kala, kana puhul ei loe.
Endalegi üllatuseks olen avastanud, et vähe sv sisaldavad ainult tomat, kurk ja lehtsalat ning redis ka. Isegi porgandit ei saa vabalt närida:D
Mida võiksin veel oma menüüse lisada?
Mina loen süsivesikute gramme, mitte protsente. Süsivesikuid saan hommikuti nt greibist või ananassist, päevajooksul loen kokku ka sv kodujuustust, köögiviljadest ja kohupiimas. Muna, kala, kana puhul ei loe.Endalegi üllatuseks olen avastanud, et vähe sv sisaldavad ainult tomat, kurk ja lehtsalat ning redis ka. Isegi porgandit ei saa vabalt närida:D
Mida võiksin veel oma menüüse lisada?
Juhuks, kui sa ei ole siiski plaaninud oma tervist rikkuda mõne ajutise vormitegemisega, siis…
Mida juurde lisada, pead otsustama mitte süsivesikute hulga järgi vaid mikrotoitainete järgi.
Neid toiduaineid lisad, millest kehal puudus on. Kui teed trenni, siis sööd vastavalt ka mikrotoitaineid rohkem. Tablettidele ei maksa lootma jääda.
Lugesin ühe raamatu kokkuvõtet. Sealt leidsin päris hea soovituse: nimelt riputa külmkapi peale tabel, kuhu oled kirjutanud midagi sellist:
Kui näljane ma olen?
Totaalselt nälgimas
Väga näljane
Näljane
Kergelt näljane
Neutraalne
Kerge täiskõhutunne
Kõht on täis
Kõht on väga täis
Kõht on oksendamiseni täis
ehk siis midagi sellist oli, ma usun et see võib aidata.
Ma olen siiski seisukohal, et lõplikult saada lahti pidevast dieedile mõtlemisest ja asi tegelikult ja pikaajaliselt toimima panna, on vaja ikkagi kõrvaldada algpõhjus. Ehk elu pidev keerlemine toidu ja söömise ümber. Kõikvõimalikud “väikesed taldrikud”, kapsasalati närimine et suu saaks liikuda sest “süüa on mõnus” ei likvideeri probleemi juurt ehk ei vii pidevat söömist ja söömistungi elu prioriteetides allapoole. … Siis ei ole vaja pidevalt paaniliselt mööda poodi otsida asju kus oleks “vähe” kalorit.Üks algpõhjus ongi tegelikult tsivilisatsioonitoitude liigne toitainete ja mõnureaktsiooni või isu tekitavate ainete sisaldus või nende liiga kiire imendumine.
– Conclusionite all on kirjas otseselt, et ei ole mõeldav kasutada alade puhul, kus on vajalik lihastes piisav glükogeenivaru– Teiseks on seal kirjas, et enamik mitteoodatud tulemusi on saadud mõne olulise nüansi tähelepanuta jätmisel. Eriti aga antud näites toodud dieedi puhul aga on millegi valesti tegemise tagajärjed rasked.
– Otseselt selles artiklis vist ei olnud jah, kuid mujal on lisatud, et siiani on täpselt uurimata ketogeense dieedi mõju muudele organsüsteemidele ja liigestele nt. Ürgsed jahimehed, kes olid sunnitud seda pidama, ei elanud reeglina üle 30-nendate. Tänapäeva inimene tahab elada tervislikult 90-ni. Ei ole selge, kuidas selline dieet mõjub muule kui kitsale eesmärgile rasvast lahti saada.
Miks sa arvad et süsivesikurikka dieedi pikaajaline mõju organsüsteemidele ja liigestele on selgem ?
Luudele ja hammastele on tsiviliseeritud toit igatahes mõjunud hävitavalt.
Tänapäeva inimene ei ela tervislikult 90-ni vaid on väga nõrk ja haige, elab kauem tänu heale hooldamisele.
Vägivaldset surma surnud kiviaja sõjamehed kelle võimsad luud hiljuti Eestis välja kaevati olid enamuses 40ndates
http://www.epl.ee/artikkel/580069
nii et ei surnud nad midagi 30ndates vaid ilmselt ikka 50ndates ja hiljem.
Ja nii puhast ketogeenset dieeti nagu esimeses artiklis jutuks, kasutatakse nüüdisajal harva, nii et ei teki glükogeenivarudega ka probleeme.
kui nüüd vastata teemaalgataja küsimusele, siis vastus on: 0%. et normaalselt hakkama saada, ei vaja inimorganism otseselt grammigi süsivesikuid.
kui nüüd vastata teemaalgataja küsimusele, siis vastus on: 0%. et normaalselt hakkama saada, ei vaja inimorganism otseselt grammigi süsivesikuid.No ei tea. Kui ikka süskarid täiesti nulli viid siis suhteliselt garanteeritud peavalud ja muud probleemid. Ning seda ei saa enam hästi “normaalse” olemise alla võtta. Ära vast ei sure, kuid mnjah – ei usu, et see nüüd eriti kasulik ka on täiesti nullina seda hoida.
Keha suudab tõesti ka mujalt vajalikku sünteesida…
No füsioloogia algtõed ütlevad, et aju normaalseks funktsioneerimiseks on vaja min 110-130 g süsivesikuid päevas.
Aga guess what? See miinimum polegi tegelt oluline, sest üks normaalne menüü ei vaja tingimata minimaalses koguses süsivesikuid. V-o kui trenni mitte teha, kannatab nii elada, aga kes intensiivset jõusaalitrenni tahab teha, et lisaks kaalulangusele ka lihasmassi hoida ja lihtsalt väiksema kaalunumbri asemel vormis keha rasva alt välja koorida, siis on optimaalne kogus süsivesikuid vajalik. Need, kellel mitte midagi kaotada ei ole, võivad eriarvamusel olla.
Need on nüüd küll väga vana kooli füsioloogia algtõed
No ei tea. Kui ikka süskarid täiesti nulli viid siis suhteliselt garanteeritud peavalud ja muud probleemid. Ning seda ei saa enam hästi “normaalse” olemise alla võtta. Ära vast ei sure, kuid mnjah – ei usu, et see nüüd eriti kasulik ka on täiesti nullina seda hoida.Keha suudab tõesti ka mujalt vajalikku sünteesida…
peavalud üldiselt lähevad üle, keha harjub ketoosiga. lisaks, adekvaatse valgu- ja rasvakoguse korral säilib ka lihasmass turvalisetl ning oskusliku tegutsemise korral peaks seda saama teoreetiliselt piiiiisut ka suurendada. kuid muidugi, kui on soovi korralikult lihast ehitada, siis on asjalik süskarikogus kindlasti omal kohal.
lihtsalt teemaalgataja küsis küsimuse nimme dieedi kohta, seega mõtlesin, et käin oma arvamuse välja – just paar päeva tagasi lugesin artiklit, kus põhjalikult räägiti süsivesikute tagasitõmbamisest ning öeldi ka, et pmst ei vaja keha grammigi süsivesikuid – st suudab ilma nendeta ellu jääda. ama on selles, et ma kuidagi ei suuda meenutada, kust aselle artikli leidsin. hea lugemine oli igatahes.
aga jah, koolkondi ja seisukohti on igasuguseid ja eks igaüks vali eesmärkidest lähtuvalt endale sobivaima.
edit: JESS! ÜLES LEIDSIN! SIINASAMAS TEEMAS JRX-I POOLT LISATUD LISATUD ARTIKKEL! SOOJALT SOOVITAN LUGEDA. LISAN LINGI UUESTI, SEST TOPELT JU TEADUPÄRAST EI KÄRISE!
- You must be logged in to reply to this topic.
