Minimaalne süsiv. päevane vajadus kui eesmärk rasvaprots. alandamine
- This topic has 43 replies, 14 voices, and was last updated 14 years, 7 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Otsisin ja otsisin aga ei leidnud päris ammendavat vastust ennast huvitavale küsimusele, nimelt mis oleks see minimaalne süsivesikute päevane vajadus kui on eesmärgiks eelkõige rasvaprotsendi alandamine? Ühikutena mõtlen siis eelkõige mitu % päevasest kaloraasist. Suur tänu, kes oskab aidata
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Otsisin ja otsisin aga ei leidnud päris ammendavat vastust ennast huvitavale küsimusele, nimelt mis oleks see minimaalne süsivesikute päevane vajadus kui on eesmärgiks eelkõige rasvaprotsendi alandamine? Ühikutena mõtlen siis eelkõige mitu % päevasest kaloraasist. Suur tänu, kes oskab aidata” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Väga individuaalne, kindlasti sõltub ka sellest milliseid süsivesikuid tarbida.
Mina tarbin oma ca. 3000kcal (100kg kehakaalu juures) rasvapõletus-menüü juures ca 100-150g süsivesikuid mis oleks 600kcal ehk 13-20% päevakaloraažist.
Pead arvestama, et liiga madalale viies võib tekkida mitmeid kõrvalnähte ning üldiselt muutub olemine kehvaks. Alusta pigem tagasihoidliku piiramisega ning vajadusel korrigeeri sõltuvalt sellest kuidas end tunned.
Väga individuaalne, kindlasti sõltub ka sellest milliseid süsivesikuid tarbida.Mina tarbin oma ca. 3000kcal (100kg kehakaalu juures) rasvapõletus-menüü juures ca 100-150g süsivesikuid mis oleks 600kcal ehk 13-20% päevakaloraažist.
Pead arvestama, et liiga madalale viies võib tekkida mitmeid kõrvalnähte ning üldiselt muutub olemine kehvaks. Alusta pigem tagasihoidliku piiramisega ning vajadusel korrigeeri sõltuvalt sellest kuidas end tunned.
13-20%? oh sa kurat. seda on ikka päris vähe… ok, rasvapõletus küll, aga ikkagi. aga jah, nagu öeldud, kõik on väga individuaalne.
halva enesetunde koha pealt – täitsa nõus, oma nahalgi paar korda paraku ära tuntud. minu puhul väljendub see jõuetuses, tüdimuses ja eelkõige peavalus.
Kaloreid päevas 1494 (baas on 1450, päevane 1994, tarbin -500) , kas 60 g süsivesikuid on liiga vähe? Tunnen end hästi ja kaal langeb – aga kas ka pikemas perspektiivis OK?
Kaloreid päevas 1494 (baas on 1450, päevane 1994, tarbin -500) , kas 60 g süsivesikuid on liiga vähe? Tunnen end hästi ja kaal langeb – aga kas ka pikemas perspektiivis OK?Väga pikas perspektiivis dieeditada pole arvatavasti üldse eriti hea.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Sinu puhul ma tegelikult kaloraaži niipalju isegi ei piiraks. See 500kcal moodustab sinu päevasest normist ikka suhteliselt palju. Võid alustada hoopis ca. 250kcal lõikamisega ning siis vajadusel veel kärpida. Rasvapõletuseks tegelikult palju kärpida polegi vaja, enamus ei oska niikuinii ainult rasvadest oma kaloraaži põletada – paljudel kipub ka lihast kaduma… Kui kava pole treeneri poolt koostatud siis on oht selles suur. Seega pigem alustada tagasihoidlikult.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Süsikaid paaniliselt karta ka ei ole vaja. Samas kui enesetunne hea siis miks mitte. Eeldan, et see 60g on umbes 1g kehakilo kohta? Igal juhul võid vabalt näiteks peale trenni endale veidi rohkem süskareid lubada või siis kord nädalas teha kerge laadimine kus lubad 2-3x rohkem süsikuid ühe päeva jooksul.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Hommikul siis aeglaseid süsikuid, peale trenni kiireid. Muul ajal ka pigem aeglaseid.
Kõik sõltub enesetundest, arengust ning väljanägemisest. Jõud trenni teha on ka oluline faktor. Võid avastada, et süsikuid liiga madalale võttes jääb trenni jaoks energiat väheks. See omakorda piirab üldist arengut, seega sel juhul kindlasti süsikaid juurde veidi ning usu mind, et need lisakalorid haihtuvad õhku kuna teed tugevama trenni. Ja kokkuvõttes olemine parem.
Väga pikas perspektiivis dieeditada pole arvatavasti üldse eriti hea.” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Sinu puhul ma tegelikult kaloraaži niipalju isegi ei piiraks. See 500kcal moodustab sinu päevasest normist ikka suhteliselt palju. Võid alustada hoopis ca. 250kcal lõikamisega ning siis vajadusel veel kärpida. Rasvapõletuseks tegelikult palju kärpida polegi vaja, enamus ei oska niikuinii ainult rasvadest oma kaloraaži põletada – paljudel kipub ka lihast kaduma… Kui kava pole treeneri poolt koostatud siis on oht selles suur. Seega pigem alustada tagasihoidlikult.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Süsikaid paaniliselt karta ka ei ole vaja. Samas kui enesetunne hea siis miks mitte. Eeldan, et see 60g on umbes 1g kehakilo kohta? Igal juhul võid vabalt näiteks peale trenni endale veidi rohkem süskareid lubada või siis kord nädalas teha kerge laadimine kus lubad 2-3x rohkem süsikuid ühe päeva jooksul.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Hommikul siis aeglaseid süsikuid, peale trenni kiireid. Muul ajal ka pigem aeglaseid.
Kõik sõltub enesetundest, arengust ning väljanägemisest. Jõud trenni teha on ka oluline faktor. Võid avastada, et süsikuid liiga madalale võttes jääb trenni jaoks energiat väheks. See omakorda piirab üldist arengut, seega sel juhul kindlasti süsikaid juurde veidi ning usu mind, et need lisakalorid haihtuvad õhku kuna teed tugevama trenni. Ja kokkuvõttes olemine parem.
Suur aitäh vastuse eest. Ma jõudsin siin vahepeal lugeda erinevaid postitusi, kus tarbitakse ainult 30 g SV… Arvasin, et peaksin ka veel rohkem vähendama süsivesikute hulka:D Aga kuidas on lood pähklitega? Palju kaloreid, aga vähe SV?
Suur aitäh vastuse eest. Ma jõudsin siin vahepeal lugeda erinevaid postitusi, kus tarbitakse ainult 30 g SV… Arvasin, et peaksin ka veel rohkem vähendama süsivesikute hulka:D Aga kuidas on lood pähklitega? Palju kaloreid, aga vähe SV?Möh? Kalorid = sv + rasv + valgud. Mujalt ju need kalorid ei tule. Ei ole toitu, kus oleks vähe “kaloreid” kuid palju rasva, süsivesikuid või valku ja vastupidi, palju “kaloreid” ja vähe süsivesikuid, rasva ja valku. Ühest neist need kalorid ikka tulevad.
30g SV kisub juba ekstreemse süsivesikuid piirava dieedi poole, see on ju vaid 135 kcal päevas süsivesikutest. Tavapäraselt koostatakse ikkagi dieete vähegi liikuva inimese puhul nii, et minimaalsed rasva ja valgukogused paika, seejärel ülejäänud energiatarbe katmiseks ongi kütus ehk süsivesikud. Ja siis mängitakse kahe asjaga – süsivesikute alatarbimise määr ja valitakse nende allikad ja tarbimise aeg imendumise kiiruse järgi sõltuvalt nt. füüsilise tegevuse jaotumisest ja intensiivsusest päeva peale.
Möh? Kalorid = sv + rasv + valgud. Mujalt ju need kalorid ei tule. Ei ole toitu, kus oleks vähe “kaloreid” kuid palju rasva, süsivesikuid või valku ja vastupidi, palju “kaloreid” ja vähe süsivesikuid, rasva ja valku. Ühest neist need kalorid ikka tulevad.30g SV kisub juba ekstreemse süsivesikuid piirava dieedi poole, see on ju vaid 135 kcal päevas süsivesikutest. Tavapäraselt koostatakse ikkagi dieete vähegi liikuva inimese puhul nii, et minimaalsed rasva ja valgukogused paika, seejärel ülejäänud energiatarbe katmiseks ongi kütus ehk süsivesikud. Ja siis mängitakse kahe asjaga – süsivesikute alatarbimise määr ja valitakse nende allikad ja tarbimise aeg imendumise kiiruse järgi sõltuvalt nt. füüsilise tegevuse jaotumisest ja intensiivsusest päeva peale.
Ma pidasin tegelikult silmas seda, et hoolimata suurest kalorihulgast võib/peab pähkleid süüa, sest seal on vähe süsivesikuid?
Ma pidasin tegelikult silmas seda, et hoolimata suurest kalorihulgast võib/peab pähkleid süüa, sest seal on vähe süsivesikuid?Oot, sellest vaatepunktist küll ei lähtuta pähklite söömisel vähemalt dieedi ja treeningu kontekstis. Tõsi, võrreldes nt. teraviljaga on seal süsivesikuid vähem. Kuid pähklid on dieetides eelkõige oma väärtuslike rasvade pärast. Eriti nt. kreeka pähkel oma oomega-3 rasvhapetega.
Kuid samas ehitada oma dieet üles pähklitele on kallis ja ühekülgne. St. dieedi koostamisel ei lähtuta ju sellest, et kuskil oleks midagi “vähe” vaid sellest, kuidas saab kokku vajalikud toitained nii, et mahtuda ideaaljuhul kõikide toitainete ja mikroelementide osas normide piiridesse. Mida väiksemaks aga võtta kalorinorm, seda raskemaks see muutub.
Kui süsivesikud liiga madalale lähevad ja teatud piiri ületavad, läheb su keha ketoosi (loe lähemalt)
Kui süsivesikud liiga madalale lähevad ja teatud piiri ületavad, läheb su keha ketoosi (loe lähemalt)Üks artikkel ketogeensest dieedist ja tegelikult sellest, miks seda mitte pidada: http://www.nutritionandmetabolism.com/content/1/1/2
Tihti kirjutatakse ketogeensest dieedist nagu hommikusest hambapesust, mida lihtne teha ja millel ei ole mingeid tagajärgi peale ahhetamapaneva rannavormi.
Viimati lugesin ühte artiklit Eesti ajakirjast, kus asjasse suhtuti umbes samamoodi – paar korda aastas, peale jõule ja peale jaani teeme jälle väikse “keto” – nagu sõrmenipsu.
Üks artikkel ketogeensest dieedist ja tegelikult sellest, miks seda mitte pidada: http://www.nutritionandmetabolism.com/content/1/1/2Seda artiklit võib näidata “Pere ja Kodu” foorumis.
 pidama — tehakse kas CKD või harvemini TKD. Õigesti tehtuna on CKD peal lihasmassi kergemgi säilitada kui low-fat dieedil.</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
Kaloreid päevas 1494 (baas on 1450, päevane 1994, tarbin -500) , kas 60 g süsivesikuid on liiga vähe? Tunnen end hästi ja kaal langeb – aga kas ka pikemas perspektiivis OK?Kui enesetunne on hea siis on kõik korras, see just ongi peamine pidur. Ilmselt oled geneetiliselt hea rasva energiaallikana kasutaja.
Pikemas perspektiivis see PEAKS olema kasulik, aga ilmselt sõltub geneetilistest eeldustest ja ega tegelikult palju pikaajalist materjali pole. On langetõve ravi uuringud, sest seal kasutatakse ketoosi ja siis üks ainuke aastapikkune täieliku ketoosi katse peaaegu sajand tagasi
Aga see oli ka täielik ketoos, liha ja rasva dieet. Sina oled mõlemast variandist väga kaugel.Väga pikas perspektiivis dieeditada pole arvatavasti üldse eriti hea.” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Paljud just väidavad et on hea. Sõltub elustiilist ka, meestele sobib vähem sest mees tahab alati tugev ja kiire olla.
Tavapäraselt koostatakse ikkagi dieete vähegi liikuva inimese puhul nii, et minimaalsed rasva ja valgukogused paika, seejärel ülejäänud energiatarbe katmiseks ongi kütus ehk süsivesikud. Ja siis mängitakse kahe asjaga – süsivesikute alatarbimise määr ja valitakse nende allikad ja tarbimise aeg imendumise kiiruse järgi sõltuvalt nt. füüsilise tegevuse jaotumisest ja intensiivsusest päeva peale.Nii teeb nn vana koolkond siiski.
Kuid samas ehitada oma dieet üles pähklitele on kallis ja ühekülgne. St. dieedi koostamisel ei lähtuta ju sellest, et kuskil oleks midagi “vähe” vaid sellest, kuidas saab kokku vajalikud toitained nii, et mahtuda ideaaljuhul kõikide toitainete ja mikroelementide osas normide piiridesse.Siiski tehakse seda, esiteks näiteks selleks, et dieet oleks psühholoogiliselt kerge, ehk süüakse midagi mahukat aga toitainelagedat. Teiseks on väga paljud populaarsed toiduained lihtsalt süsivesikurikkad, nii et madala sv saavutamiseks PEAB üsna palju valima just selle järgi, et “kuskil midagi oleks vähe”.
Aga pähklid on ka hea soodsa koostisega vaheldus lihtsalt.
Üks artikkel ketogeensest dieedist ja tegelikult sellest, miks seda mitte pidada: http://www.nutritionandmetabolism.com/content/1/1/2Mul jäi selles artiklis nägemata see “miks seda mitte pidada” osa.
Aga seda standardset ketogeenset dieeti kasutatakse jah vähe, põhiliselt vist langetõve raviks.
Siiski tehakse seda, esiteks näiteks selleks, et dieet oleks psühholoogiliselt kerge, ehk süüakse midagi mahukat aga toitainelagedat. Teiseks on väga paljud populaarsed toiduained lihtsalt süsivesikurikkad, nii et madala sv saavutamiseks PEAB üsna palju valima just selle järgi, et “kuskil midagi oleks vähe”.Ma olen siiski seisukohal, et lõplikult saada lahti pidevast dieedile mõtlemisest ja asi tegelikult ja pikaajaliselt toimima panna, on vaja ikkagi kõrvaldada algpõhjus. Ehk elu pidev keerlemine toidu ja söömise ümber. Kõikvõimalikud “väikesed taldrikud”, kapsasalati närimine et suu saaks liikuda sest “süüa on mõnus” ei likvideeri probleemi juurt ehk ei vii pidevat söömist ja söömistungi elu prioriteetides allapoole. Mina olen soovitanud lõpuks ikkagi püüda lõpetada enese petmine ja jätta vahele asendustegevused ning muuta elustiili lisaks toitumisele nii, et seal oleks olulised muud asjad. Siis ei ole vaja pidevalt paaniliselt mööda poodi otsida asju kus oleks “vähe” kalorit.
- You must be logged in to reply to this topic.
