Millist “cardio” treeningut teed?
- This topic has 26 replies, 21 voices, and was last updated 12 years, 8 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Rulluiskudega sõidan siis kui vihma pole sadanud, näiteks sel suvel olen vist 3 korda juba käinud, ja Septembris teen aasta viimased sõidud. Mulle meeldib rulluisutada, aga aeroobset tunnet see eriti ei anna, mulle tundub, et keskmise tempoga sõites on see tegevus vähem energiat nõudev kui kõndimine, seega see on selline meelelahutuslik kardio suuremas osas. Aga samas saab värsket õhku ja valgust silmanurgast otse ajju.
Rattaga ma sõidan vahel küll, ja ainult kardiot ma temaga teha saangi ja tööle sõita, kuna see on niivõrd kalli hinnaga ratas, et seda kino ette ei jäta, ega viinapoe ette- see kaob sealt hetkega. Ratta puhul hoian esihammasrattal ketti ainult kõige suurema hammasratta peal, kuna siis tunnen, et tõmbab reied põlema, muidu ei tunne. Stroomis ja Pirital on hea tiirutada küll. See suvi olen ka mingi 4 kardiot teinud. Sadul on mul hea, eelmisel rattal oli halb sadul, kuna veri jäi jalgevahelt kinni. Kahjuks aga miinuseks on rattal nagu mainitud see, et teda ei saa jätta kino ette. Jõusaal on mul hea, kuna lubab ratta sisse tuua, ei pea jätma jõusaali maja ette varastele. Ratas ja rull mõlemad annavad sellise kerge kardio tunnetuse, rohkem siiski meelelahutuse tegevused ma usun.
Külmakuudel jõusaalis peamiselt eelistan jooksulinti, ja see annab tugeva kardio tunde, ka vesiratast eelistan teise valikuna. Suvel aga jooksen staadionil, eelistan asflatit ja ka staadioni enda kummipinnast. See suvi olen ka vist 3 korda jooksnud nüüdsest. Jooks annab kõige tugevma kardio tunde. Mulle tundub, et see on südamele kõige tõhusam.
Kardio järgselt ma mitte kunagi ei venita ennast, kuid raskema kardio ajal või järel eelistan juua vedelikku, aga jõutrennide ajal ei joo ma kunagi, küll aga teen porgandi või peedi šeigi.
Teisi kardio liike ei tee, ujuda ma ei oska, ilmselt upuksin ära pärast 100m ujumist.
Kardiot talvekuudel tegin iga teise jõutrenni lõpus 15-30 min jooksulingil keskmiselt.
Hetkel teen kardiot õues päris palju, 2-3 korda nädalas, kuna dieet mida järgin sätestab sedalaadi metoodika teiseks nädalaks.
Vastasin: Ei tee vastupidavustrenni/aeroobset üldse.
Enda seisukohalt ei näe mõtet – 3 aasta jooksul, mis olen jõusaalitreeningutega tegelenud, olen 2 korda jooksmas käinud. Südame hüpertrofeerumist ei ole. Südamearst ütles, et mul on perfektne süda. Pulss rahuolekus ca 45 l/min. Operatsioonilaual sain 20 ka kätte
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.Mainin ära, et osalesin korvpallitreeningutel, kus on ka natukene aeroobset.
Võibolla sellepärast sa nii katki ja operatsioonidest sõltuvuses oledki
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>vahetan meetodeid. Talvel siseruumides velo ja suvel proovin rohkem õues olla. Lihtsalt jooksmist väga ei harrasta, kuna tüdinen ära. Jooksmisele pall juurde ja juba läheb
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> (erinevad pallimängud siis suviti)Muidu meeldib õues joosta, aga viimasel ajal olen proovinud HIIT-i ehk sprinte. Päris hästi võtab läbi küll
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>See on üldse väga individuaalne nagu Sarge näide siin tõestab. Minu näiteks tekkis peale 2 aastat korraliku jõutrenni kõrge vererõhk ja pulss oli kiire. Pean pidevalt jooksu või ergomeetrit juurde tegema, iga aasta üha enam. Samas tean inimesi, kes üldse ei tee, pulss on aeglasem kui mul ja jooksevad samu distantse, mis mina isegi kiiremini. Natuke on vahe sisse tulnud ainult sõudeergomeetris, seal on tehnika ja pidev pikkade distantside treening mulle eelise andnud. Veab kui on antud looduse poolt madalam pulss, ilmselt ka kesknärvisüsteemi osa on suur.
Võibolla sellepärast sa nii katki ja operatsioonidest sõltuvuses oledki
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ei, see oli ülekoormusest esimesel ülikooli aastal. Nüüd on mõned kergemad asjad, mida enamikke inimesi vaevab. Ja olen ainult ühel opil käinud.
See on üldse väga individuaalne nagu Sarge näide siin tõestab. Minu näiteks tekkis peale 2 aastat korraliku jõutrenni kõrge vererõhk ja pulss oli kiire.
Mul ka kergelt vererõhk tõusnud, aga ikka jääb normipiiridesse 110/55 – 115/60.
mina jooksen poodi õlle järgi,alguses võtan 2 õlle.Need kipuvad aga ruttu otsa saama siis saan jälle poodi joosta….
Mul ka kergelt vererõhk tõusnud, aga ikka jääb normipiiridesse 110/55 – 115/60.
Mispidi see tõusnud on?
mina jooksen poodi õlle järgi,alguses võtan 2 õlle.Need kipuvad aga ruttu otsa saama siis saan jälle poodi joosta….
Kalevi staadionil on igal õhtul ka palju õllelisi, et nemad ostavad varuga kilekoti täie õllet kaasa ja siis valivad sobiva istekoha seal. Eks ka poed on suhteliselt lähedal staadionile.
Igatahes staadionil on kindlasti sportlikum õltsi libistada, kui kodus teleka ees.
Vererõhk vist oleneb sellest, kas oelte pidu pannud viikendil või mitte, ja kas mõõdate hommikul või mitte.
Mina näiteks tegin peolise viikendiga kella ca 12:00 ajal sellise tulemuse vererõhuga:
Mispidi see tõusnud on?
Enne oli madalam
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>105/50 – 110/55 (sidekriips on “kuni”)
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>- You must be logged in to reply to this topic.